← Eesti

3-1-1-28-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-28-10 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi R. T. karistamises liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-14934 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Prefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsus R. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. aprillil
  9. a koostas Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse konstaabel väärteoprotokolli selle kohta, et R. T. eiras samal päeval kell 9.45 Jõhvi linnas X 9 juures liiklusmärgi nr 361 "Peatumise keeld" nõudeid.
  10. Ida Politseiprefektuuri
  11. mai
  12. a otsusega karistati R. T. eelmises punktis nimetatud teo eest LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Otsuses märgiti, et R. T. rikkus oma käitumisega LE § 5 nõudeid.
  13. R. T. esitas Ida Politseiprefektuuri otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas oma taotlust sellega, et ala, kus ta oma mootorsõiduki peatas, ei ole tee liikluseeskirja mõttes, mistõttu liiklusmärk 361 ei saa seal peatumist reguleerida.
  14. Harju Maakohtu
  15. novembri
  16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati R. T. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus märkis, et vaidlust pole selles, et R. T. seisis oma sõidukiga väärteoprotokollis märgitud ajal Jõhvi linnas X 9 territooriumil. Asjaolu, et R. T. sõiduk peatus just liiklusmärgi 361 mõjualas, on kohtuväline menetleja tuvastanud tuginedes politseiametnikust tunnistaja L. B. kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Nende ütluste kohaselt oli R. T. mootorsõiduki peatanud bussipeatuse ja X 9 maja vahel liiklusmärgi 361 ees. Maakohus luges L. B. ütlused aga ebausaldusväärseteks. Seda esiteks seetõttu, et nähtuvalt R. T.-le edastatud väärteoprotokolli koopiast pidi L. B. olema üle kuulatud juba enne väärteoprotokolli koostamist. Tegelikult, nagu nähtub L. B. ülekuulamise protokollist, kuulati tunnistaja üle
  17. aprilli
  18. a õhtul kell 20:20-20:40, s.o alles pärast väärteoprotokolli vormistamist. Sellega rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 69 lg 2 p 4 nõudeid. L. B. kohtuvälises menetluses antud ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et tema ülekuulamise tekst on vormistatud ülekuulaja poolt eesti keeles, samas kinnituse ülekuulamisprotokolli õigsuse kohta on L. B. kirjutanud omakäeliselt vene keeles. Seejuures ei ole tõlk ülekuulamisel osalenud. Kohtu hinnangul on kahtlus, kas L. B. oskab piisavalt eesti keelt. Eeltoodud põhjustel ei saa L. B. ütlusi R. T. süüd kinnitava tõendina aktsepteerida. R. T. esitatud sündmuskoha fotodelt, millel on märgitud sõiduki asukoht, ei ole näha, et sõiduk paiknenuks liiklusmärgi 361 ees. Liiklusmärk jääb ka maja ees kasvava puu varju. Seega puudub R. T. teos väärteokoosseis ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Maakohtu otsus on nõutaval määral põhistamata ega vasta VTMS § 110 nõuetele. Seega on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. 5.2 Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri tõendite vormistamise järjekorda, on väär maakohtu seisukoht, et kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 69 lg 2 p 4 nõudeid. Tulenevalt VTMS § 69 lg-st 6 ja § 114 lg-st 5 olid menetlusalusel isikul kõik võimalused tutvuda väärteotoimikuga, sh tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 5.3 Maakohus jättis arvestamata, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi lubamatust. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui selle kogumisel on seadust oluliselt rikutud. 5.4 Tulenevalt VTMS §-st 31 ja § 123 lg-st 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, peab ta esmalt astuma samme, tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Käesolevas asjas maakohus nimetatud nõudeid järginud ei ole. Kohtuistungil oleks olnud võimalik üle kuulata nii tunnistaja L. B. kui ka teda kohtuvälises menetluses üle kuulanud kohtuvälise menetleja ametnik E. M. Tunnistaja ütlusi tulnuks kohtuistungil vahetult uurida. Maakohus aga ühtegi tunnistajat kohtusse ei kutsunud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust.
  20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud seisukohtade ja taotluse juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. septembri
  23. a otsus asjas nr 3-1-1-50-08, p 7.1). Muu hulgas lahendab kohus kohustuslikus korras VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. detsembri
  25. a otsus asjas nr 31-1-74-08, p 7 ja
  26. oktoobri
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-55-08, p 8). Asja arutamine täies ulatuses (ab ovo) eeldab VTMS § 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil.
  28. Kontrollimaks R. T. teo vastavust väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, tuli maakohtul tuvastada R. T. peatatud mootorsõiduki ja X 9 juures paiknenud liiklusmärgi nr 361 "Peatumise keeld" täpsed asukohad, anda õiguslik hinnang liiklusmärgi mõjuala ulatusele ning otsustada seejärel, kas mootorsõiduk paiknes liiklusmärgi mõjupiirkonnas või mitte. Süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamise korral tulnuks järgnevalt kontrollida väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste täidetust, s.t hinnata eeskätt seda, kas R. T. nägi kõnealust liiklusmärki või vähemalt oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral (KarS § 18 lg 3) nägema. Arvestades kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse keskset väidet, mille kohaselt ei jäänud peatatud mootorsõiduki asukoht R. T. hinnangul liiklusmärgi mõjualasse, võinuks kohtul väärteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje tuvastamisel tekkida vajadus kontrollida ka võimaliku keelueksimuse (KarS § 39) olemasolu ja selle välditavust.
  29. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest võis R. T. juhitud mootorsõiduki peatumiskoha kohta tõendusteavet saada muu hulgas kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja L. B. ütlustest. Seega tulnuks maakohtul L. B. tunnistajana kohtusse kutsuda. Maakohus seda aga ei teinud, vaid piirdus L. B. kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamisega, lugedes samas need ütlused protokollimisel toimunud minetuste tõttu ebausaldusväärseteks. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta. VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s
  30. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. novembri
  32. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07, p 5.1;
  33. detsembri
  34. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08, p 8.) Kohtusse kutsumata jäetud tunnistajate ütluste avaldamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. veebruari
  36. a otsus asjas nr 3-1-1-84-08, p 10). Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus L. B.-d tunnistajana kohtusse kutsumata jättes oluliselt väärteomenetlusõigust (VTMS § 150 lg 2). Kolleegiumi arvates võis kõnealune rikkumine tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, sest L. B.-d üle kuulates oleks kohtul olnud võimalus vahetult kontrollida, kas kohtuvälises menetluses tunnistaja ütluste protokollimisel aset leidnud minetuste tõttu tekkinud kahtlused nende ütluste usaldusväärsuses on ka tegelikult põhjendatud või mitte. Siinkohal osutab kolleegium taaskord sellele, et juhul, kui kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes, tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise teel kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. aprilli
  38. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 9;
  39. jaanuari
  40. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 11 ja
  41. oktoobri otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, pd 8 ja 9). Sarnaselt keelab uurimispõhimõte lugeda ebausaldusväärseteks kohtuvälises menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille andja on jäänud kohtusse kutsumata või mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata.
  42. Väärteomenetluse lõpetamist põhjendas maakohus sellega, et menetlusaluse isiku esitatud fotode kohaselt ei paiknenud R. T. sõiduk liiklusmärgi 361 ees ning liiklusmärk, mille nõuete rikkumise eest kohtuväline menetleja R. T.-d karistas, jääb maja ees kasvava puu varju. Seejuures jättis kohus põhjendamata, milline tähendus nendel asjaoludel arutatavas asjas on. Samas ei andnud kohus õiguslikku hinnangut liiklusmärgi 361 mõjuala ulatusele ega tuvastanud, kas menetlusalune isik liiklusmärki nägi või mitte.
  43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Asja uuel arutamisel peab maakohus eeskätt lahendama käesolevas otsuses nimetatud küsimused, järgides seejuures väärteomenetlusõiguse nõudeid. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.