Obsah (6)

§ 692§ 691§ 392§ 231§ 652§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 231 lg-t

1. Kostja I tunnistas hageja nõudeid enne kohtumenetluse algust ning tegi seetõttu tasaarvestuse. Kostja I võttis tasaarvestuse tegemisega hageja nõuded omaks. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis tähelepanuta hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast hageja esitatud tõendeid, põhjendades seda hageja kohustusega esitada tõendid maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja sai need tõendid enda käsutusse pärast maakohtu lahendi tegemist.
2. Kostjad kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

§ 691p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Maakohus on tuvastanud, et lepingu kohaselt tuli vedada kaup tasu eest Lätist Venemaale. Seega on kohtud leidnud õigesti, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada CMR-i sätteid.
2. Kolleegium leiab, et kohtud on asja lahendamisel kohaldanud valesti CMR art-t
3. See säte reguleerib, kuidas jaguneb vastutus tekitatud kahju eest CMR art 34 mõttes järjestikuste vedajate sisesuhtes. CMR art 37 on seega regressinõude esitamise aluseks vedajale, kes on kahju hüvitanud, teiste vedajate vastu, kes CMR art 34 järgi vastutavad temaga solidaarselt. Praeguses asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et tema ja kostjad on CMR art 34 mõttes järjestikused vedajad, vaid on tuginenud sellele, et tema ja kostja I on sõlminud rahvusvahelise veolepingu, milles hageja on saatjaks ja kostja I vedajaks, ning selle lepingu alusel veetud kaup sai kahjustada. Kohtud ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostjad olid järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes. Selle sätte kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui nad veavad veost ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused.
4. Vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest sätestab CMR art
5. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. Maakohus on tuvastanud, et
6. oktoobril
7. a toimus liiklusõnnetus, milles kaup sai kahjustada. Kauba tegelik vedaja oli sel ajal kostja II. CMR art 17 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja. Nõude esitamise eelduseks ei ole see, et saatja on kahjustatud kauba omanik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht hageja väite kohta, mille kohaselt kaupa veeti lepingu alusel, mille poolteks olid hageja saatjana ning kostja I vedajana. Sellisel juhul vastutab kostja I CMR art 3 järgi kauba kahjustamise eest ka juhul, kui õnnetuse hetkel vedas kaupa mõni teine isik, kelle teenuseid vedamisel kostja I kasutas. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hagejal on veolepingust tulenev kahju hüvitamise nõue kostja I vastu, tuleb anda hinnang ka kostja I väitele, et ta on tasaarvestanud hageja nõuded enda nõuetega hageja vastu.
8. Hageja on tuginenud kostja II vastu esitatud nõude õigusliku alusena nii VÕS § 800 lg-tele 1 ja 3, CMR-i sätetele kui ka lepinguväliselt kahju tekitamisele. Faktilise asjaoluna on hageja tuginenud ainult sellele, et kostja II oli kauba vigastamise ajal tegelik vedaja. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud

§ 392

lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt tuleb eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama välja, kas hageja nõue kostja II vastu põhineb lepingurikkumisel või lepinguväliselt kahju õigusvastasel tekitamisel. CMR-i alusel nõude esitamise eelduseks on see, et hagejal oli leping kostjaga II näiteks juhul, kui kostja II on muutunud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu pooleks. Selleks peaksid kostjad olema järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes (vt otsuse p 12). Kuna lepingulise vastutuse osas tuleb kohaldada CMR-i, siis ei ole kohaldatav VÕS §

1. Juhul kui hagejal lepingut kostjaga II ei olnud, võib tema nõue olla lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja II põhjustas talle õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja II vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
2. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust hageja väited selle kohta, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei arvestanud kostja I enne kohtumenetluse algust tehtud tasaarvestuse avaldust kui omaksvõttu ning jättis tähelepanuta hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast hageja esitatud tõendeid.

§ 231

lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega saab omaksvõtt toimuda vaid kohtumenetluses kohtule adresseeritud avaldusega.

§ 652

lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamise lubatavust põhjendada. Praegusel juhul jättis ringkonnakohus hageja esitatud taotlused tõendite esitamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata seetõttu, et hageja ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid juba maakohtus ei esitanud. Apellatsioonkaebusest ega ringkonnakohtu istungi protokollist hageja sellekohaseid põhjendusi ei nähtu. 16. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Euronurk Spedition.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Seetõttu tuleb hagejal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. 17. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik