3-1-1-1-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-1-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest Kohtuasi Kriminaalasi K. T. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-12912 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a kohtumäärus K. T. süüdistusasjas jätta sisuliselt muutmata.
8. Teha kohtumääruse põhiosa punkt 4.3 neljandas reas täpsustus ja asendada nimi "M. E." nimega "K. T.".
9. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. K. T. mõisteti Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega lühimenetluses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 45 päevaks, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust.
13. K. T. mõisteti süüdi varguste süstemaatilises toimepanemises. Nii püüdis ta varem vargusi toime pannud isikuna taas
14. mail 2009 Tallinnas Stockmanni Kaubamajast varastada kuumsuitsupeekonit. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni.
15. Maakohtu otsuse peale esitas K. T. apellatsiooni, milles vaidlustas talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range ja taotles enda karistamist rahalise karistusega või mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendas K. T. viletsa tervisega ning väitega, et vangla tingimustes ei ole tal võimalik saada arstiabi ja erihooldust.
16. Tallinna Ringkonnakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti apellatsioon ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.1 Apellatsiooni väidete kohta märkis ringkonnakohus, et maakohus arvestas K. T.-le karistust mõistes KarS §-s 56 sätestatut, süü ülestunnistamist ja kahetsust. K. T.-i eripreventiivne prognoos eeldab talle vangistuse mõistmist, sest ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta jätkab endiselt kuritegude toimepanemist, pannes uue kuriteo toime katseajal. Karistuse kergendamist ei tinginud ringkonnakohtu arvates ka viited K. T.-i tervisele, sest kinnipeetavale tagatakse vanglas vajalik arstiabi. 4.2 K. T.i ei saa karistada rahalise karistusega, sest valdavalt on talle mõistetud rahalised karistused tasumata, ta ei tööta ja tal puudub sissetulek. Rahaliste vahendite puudumisega on K. T. põhjendanud ka varguste toimepanemist. 4.3 Ringkonnakohtu hinnangul on K. T. katseajal kriminaalhoolduse all viibides uut kuritegu toime pannes näidanud, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. See välistab mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga, sest ka üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Lisaks leidis K. T. maakohtu istungil, et tema tervise seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teha. 4.4 Ringkonnakohus märkis ka seda, et apellatsiooni arutamine kohtuistungil tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale K. T.-le kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasu osas ning see ei oleks apellandi huvides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
19. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. T.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule läbivaatamiseks saatmist. Kaitsja arvates ei ole ringkonnakohus, jättes K. T.-i apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata, arvestanud konkreetsete asjaoludega. Apellatsioonis taotleti K. T.-le kergemat karistust, ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on aga ringkonnakohus arvestanud hoopis kellegi M. E. käitumist. Seetõttu leiab kaitsja, et ringkonnakohus ei ole üldse hinnanud K. T.-i isikut ja seega puudub ka alus väita, nagu oleks apellatsioon ilmselt põhjendamatu. K. T.-il on raske puue ja vangistuses ei tagata talle puudele vastavat meditsiinilist abi. Kaitsja arvates on K. T.-le süüteo raskust arvestades mõistetud liiga pikk vangistus.
20. Prokuröri vastuses määruskaebusele leitakse, et apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmine ei ole kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga. Apellatsioonis esitatud taotlused on õiguslikult relevantsed, kuigi prokuröri hinnangul ei saa nendega sisuliselt nõustuda. K. T.-le mõistetud karistus lähtub tema süüst, karistuse liigi ja määra valikut on maakohtu otsuses põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Esmalt ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsja väitega, nagu oleks ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a määruses hinnatud mitte K. T.-i, vaid M. E. käitumist. Ringkonnakohtu määrusest on üheselt selge, et see puudutab K. T.-i ning määruse põhistuse punktis 4.3 esinev M. E. nimi on kahetsusväärselt ilmne ebatäpsus, mille ringkonnakohus võinuks kaitsja sellekohase taotluse alusel KrMS § 306 lg 5 kohaselt ise kõrvaldada. See viga ei ole aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, küll aga peab Riigikohus vajalikuks teha ringkonnakohtu määruse põhiosas vastav täpsustus ja asendada nimi "M. E." nimega "K. T.".
24. Edasiselt taotleb kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Määruskaebusest nähtub kaitsja seisukoht, et K. T.-i apellatsioon ei olnud ilmselt põhjendamatu. 8.1 KrMS § 326 lg 2 ls 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
25. aprilli
26. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 annab juhiseid apellatsiooni põhjendatuse hindamiseks. Muu hulgas nähtub sellest lahendist, et kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast, aga ka sellest, et ringkonnakohtu lahend peaks reeglina kujunema KrMS
27. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 8.2 Kolleegium leiabki, et käesoleva kohtuasja puhul on tegemist just nimelt sellise juhtumiga, kuna apellatsioonis taotleti seaduse ja karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist. K. T.-i on varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud nii vangistusega kui ka rahalise karistusega. Teda on vangistusest ka tingimisi vabastatud, kuid uue kuriteo pani ta toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes süüdimõistetu nõusolekul ja juhul kui tema tervis võimaldab üldkasulikku tööd teha. Maakohtus leidis K. T., et tema tervise seisund üldkasulikku tööd teha ei võimalda. Üldkasuliku töö kohaldamisel peab süüdimõistetu järgima ka KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Pannes katseajal ja kriminaalhoolduse all olles toime uue tahtliku kuriteo, näitas K. T. ilmselget võimetust täita käitumiskontrolli tingimusi. Valdav osa K. T.-le mõistetud rahalisi karistusi on tasumata, ta ei tööta ning tal puudub sissetulek. Arvestades eeltoodut on K. T.-le mõistetud karistus kooskõlas KarS §-s 56 sätestatust ja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatut KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses.
28. Juhindudes KrMS § 361 p-st 2 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse sisuliselt muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Lea Kivi, Jüri Ilvest