RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-20-10 Otsuse kuupäev 27. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi

§ 29lg 1 p 4 alusel lõpetamise osas.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada.
3. Mõista riigituludest J. M. kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 000 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. J. M. suhtes koostati
5. juulil 2009 väärteoprotokoll selle kohta, et tema, olles AS-i Lasnamäe Tööstuspark nõukogu liige ja seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse tähenduses, võttis ajavahemikus
6. märtsist
7. novembrini 2007 Tallinna Farmaatsiatehase AS-lt vastu D. W. T. AS-i kinkekaardi nr 14143 väärtusega 15 000 krooni. Kinkekaardiga tasus J. M.
8. novembril 2007 osaliselt reisitellimuse nr 16338 eest.
9. novembril 2007 väljastas D. W. T. AS tema nimele arve nr 162338-1 summas 25 990 krooni, mis sisaldas reispaketti J. M.-le ja I. S.-le. Sellega rikkus J. M. korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 26 lg-s 2 sätestatud keeldu võtta vastu kingitusi ja nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või lähihõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. J. M. tegu on karistatav KVS § 263 järgi.
10. Põhja Politseiprefektuuri
11. juuli
12. a otsusega karistati J. M.-t KVS § 263 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 9000 krooni.
13. J. M. kaitsja vandeadvokaat Urmas Ustav esitas karistusotsuse peale maakohtule kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-de 1 (väärteokoosseisu puudumine) ja 5 (väärteo aegumine) alusel.
14. Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p-de 5 (väärteo aegumine) ja 4 (teos on kuriteo tunnused) alusel. 4.1 Kohus märkis, et kohtuvälise menetleja otsusest tulenevalt pani J. M. väidetavalt toime väärteo KVS § 263 järgi perioodil
17. märts -
18. november
19. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteootsusest tulenevalt realiseeris J. M. väärteokoosseisus kirjeldatud asjaolud
20. novembril
21. Seda arvestades aegus väärtegu
22. novembril 2009 ning seetõttu lõpetas kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. 4.2 Kuid kohtu arvates oli ka teine alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Nimelt leidis kohus tõendeid uurides, et J. M. käitumises on ilmnenud uued asjaolud, mis tingivad vajaduse kaaluda tema suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 293 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo tunnustel. Seetõttu lõpetaski kohus J. M. suhtes väärteomenetluse ka VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja saatis väärteoasja materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuurile kohtueelse menetluse korraldamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. M. kaitsja vandeadvokaat U. Ustav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks saatmise osas. 5.1 Kassaator leiab, et maakohtul puudus menetluslik õigus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Seda põhjusel, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-51-09 kohaselt on kohus pädev sellel alusel väärteomenetluse lõpetama vaid siis, kui ta ise arutab väärteoasja VTMS § 83 lg-s 1 nimetatud korras (s.t kui eelnevalt ei ole selles asjas tehtud kohtuvälise menetleja karistusotsust). Selline pädevus puudub aga VTMS
24. peatükis sätestatud korras kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust lahendaval kohtul. 5.2 Kaitsja palub kohtuotsust täpsustada ja märkida, et J. M.-le etteheidetud väärtegu aegus juba
25. märtsil 2009, mitte
26. novembril 2009, nagu see on kirjas maakohtu otsuses. Kassaator leiab, et kohus ei ole võtnud J. M.-le etteheidetava väärteo toimepanemise aja suhtes ühest seisukohta. Kohtuotsusest võib aga kaitsja arvates aru saada, et kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses esitatud arusaamaga, et J. M.-le KVS § 26 lg 2 alusel süüksarvatavaks teoks loeti tema poolt nõudeõigust tõendava kinkekaardi vastuvõtmine. Koos nõudeõiguse üleandmisega tuleb lugeda asetleidnuks ka kingituse vastuvõtmine KVS § 26 lg 2 mõttes. Nõudeõiguse realiseerimine kingisaaja poolt ei ole aga käsitatav kingituse vastvõtmisena KVS § 26 lg 2 mõttes, vaid mittekaristatava järelteona. Seega, hinnates kõnesoleva väärteoasja asjaolusid, ei ole õige rääkida vältavast teost, mis kestis
27. märtsist 2007 kuni
28. novembrini
29. Väärteootsuse kohaselt anti J. M.-le kinkekaardi näol nõudeõigus üle
30. märtsil
31. Sellest tulenevalt aegus tema väärtegu
32. märtsil
33. 5.3 Kaitsja palub hüvitada J. M.-le kaitsjatasuna menetluskulu summas 135 402 krooni ja 40 senti. Kaitsja märgib, et väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel oli ebaõige, kuid VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel õige. Seetõttu tulebki J. M.-le VTMS § 23 alusel menetluskulu hüvitada.
34. Kassatsioonivastuses palub Põhja Politseiprefektuur jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata, leides, et kohus on väärteomenetluse lõpetamisel järginud kõiki väärteomenetluse norme. Väärteomenetluse lõpetamise võimalus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel tuleneb otseselt VTMS § 132 p-st
35. J. M.-le etteheidetav tegu on vaadeldav vältava süüteona. On tõendid, mis kinnitavad väärteo faktilist lõppemist
36. novembril
37. Kohtu järeldused väärteoasja aegumise kohta on seaduslikud. Kaitsjatasu hüvitamist kassatsioonis nimetatud summas peab vastuse esitaja ebamõistlikuks, leides, et see on ilmselges vastuolus nii VTMS §-ga 23 kui ka Riigikohtu praktikaga.
38. Riigikohtu istungil toetas J. M. kaitsja kassatsioonis märgitut ning toonitas, et käesoleva väärteoasja eripära arvestades on kaitsjatasu summas 135 402 krooni ja 40 senti mõistliku suurusega. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Harju Maakohtu
40. novembri
41. a otsuses ei ole võetud ühest seisukohta J. M.-le etteheidetava väärteo toimepanemise aja suhtes ja seega ka küsimuses, kas tegemist oli vältava süüteoga. Kohtuotsuses on lihtsalt märgitud, et kuna väärteootsuse kohaselt pani J. M. talle süüksarvatud väärteo toime perioodil 07.
42. 2007 -
44. 2007, siis oli kohtuotsuse tegemise ajaks väärtegu KarS § 81 lg 3 kohaselt igal juhul aegunud. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
45. september 2009 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09 p 7) on väärteo aegumine käsitatav absoluutse menetlustakistusena, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.
46. Kolleegium leiab, et lõpetades väärteomenetluse lisaks väärteo aegumisele veel täiendavalt ka viitega VTMS § 29 lg 1 p-le 4 on maakohus põhjendamatult teinud erandi väärteo aegumise kui absoluutse menetlustakistuse suhtes. Ei ole võimalik väärteomenetluse lõpetamise järgselt seda tegelikult siiski jätkata, kaalumaks ka teise võimaliku väärteomenetluse lõpetamise aluse olemasolu. Asjakohaseks ei saa lugeda väärteomenetluse lõpetamise teise aluse otsimisel maakohtu viidet VTMS §-le
47. Kohtupraktikas on tõepoolest korduvalt toonitatud väärteomenetluse seadustiku sellest sättest tulenevat kohtu kohustust arutada väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kuid selline kohustus lasub kohtul siiski vaid aegumata väärteo suhtes. Väärteo aegumisega kaasnev menetlustakistus aga keelab väärteoasja edasise sisulise arutamise mistahes ulatuses.
48. Kassaator on õigesti märkinud ka seda, et maakohtul puudus menetluslik õigustus J. M. suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. juuni 2009 a otsuses nr 3-1-1-51-09 nimetatud põhjusel. Selles kohtuotsuses on märgitud, et reformatio in peius keelu põhimõttest lähtuvalt on kohus pädev väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetama vaid siis, kui ta ise arutab väärteoasja VTMS § 83 lg-s 1 nimetatud korras (s.t kui eelnevalt ei ole selles asjas tehtud kohtuvälise menetleja karistusotsust). Selline pädevus puudub aga VTMS
50. peatükis sätestatud korras kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust lahendaval kohtul, sest vastasel juhul võiks kaebeõiguse kui põhiõiguse realiseerimine menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja karistusotsuse vaidlustamisel tähendada hoopis enda olukorra olulise halvendamise riski.
51. Väärteo aegumine toimib absoluutse menetlustakistusena ka kassatsioonimenetluses. See tähendab, et ka siis, kui alles kassatsioonimenetluses selgub, et menetletav väärtegu on aegunud, peab Riigikohus menetluse lõpetama ega ole enam pädev arutlema selle väärteo kvalifitseerimise õigsuse, tõendatuse või mistahes muude sisuliste õiguslike küsimuste üle. Just sel põhjusel ei pea kolleegium võimalikuks käesoleva kassatsioonimenetluse raames arutleda selle üle, kuna oli J. M.-le süüksarvatud tegu lõpule viidud. Kuid samas on Riigikohus kassatsioonikohtuna pädev lahendama vaidlust selle üle, kas eelnevalt on aegumist õigesti kohaldatud ja kas menetlus on õigesti lõpetatud. Tegeledes just sedalaadi vaidluse lahendamisega leiab Riigikohus kooskõlas eelnevalt p-des 8-10 märgituga, et maakohus on ekslikult lõpetanud J. M.

§ 29lg 1 p-s 4 märgitud alusel.

Sellel alusel väärteomenetluse lõpetamine käesoleva väärteoasja puhul kujunenud menetluslikus olukorras on Riigikohtu arvates käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Seetõttu, tuginedes VTMS § 174 p-le 8, tuleb Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a otsus tühistada J. M.

§ 29lg 1 p 4 alusel lõpetamise osas.

12. Kolleegium leiab, et kuna käesoleva väärteomenetluse esemeks oli keskmise õigusliku keerukusega väärteoasi, mille menetlemiseks kulutati siiski üle keskmise määra menetlusosaliste ja sealhulgas kaitsja aega, siis tuleb J. M.-le väljamõistetavaks mõistliku suurusega kaitsjatasuks lugeda summa suuruses 30 000 krooni. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi