3-1-1-27-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-27-10 Otsuse kuupäev

1. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi V. P. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-8363 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Prefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja A. O. ja V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus V. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ida Politseiprefektuuri
10. augusti
11. a väärteootsuse kohaselt juhtis V. P.
12. juulil
13. a mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 5 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h. Menetlusalust isikut karistati LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni). Lisakaristusena võeti V. P.-lt LS § 7422 lg 4 ja karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 2 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
14. Väärteootsuse peale esitas V. P. kaitsja Marko Tiirik kaebuse, milles palus väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Muude minetuste kõrval tõi kaitsja välja, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei selgu, kust tuleneb mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 5 km/h.
15. Viru Maakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja V. P. karistati LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni). Esiteks märkis kohus, et kiirusmõõturi reaalsel kasutamisel saavutatava täpsuse määrab seadmele väljastatud tüübikinnitustunnistus. Käesoleval juhul kasutatud kiirusmõõturi tüübikinnitustunnistuselt aga andmed laiendmääramatuse kohta puuduvad. Teiseks uuris kohus Ida Politseiprefektuurile (praegune Ida Prefektuur) väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistust. Selle lisast nähtus, et juhul, kui kiirust mõõdetakse 61-80 km/h sõitvast autost, on kiirusega 101-135 km/h mõõtjaga samas suunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 5 km/h. Kohus uuris ka muid erialase pädevuse kinnitamise tunnistuses olevaid andmeid ja leidis, et erinevate kiiruste puhul erineb mõõtevõime üksnes vähesel määral. Seetõttu märkis kohus, et erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse lisas märgitud laiendmääramatuse väärtustest formaalselt kinni pidamine ei ole arutatavas väärteoasjas millegagi põhjendatud. Seega ei ole kiirusmõõteseadme andmete põhjal võimalik menetlusalust isikut LS § 7422 lg 2 järgi - s.o kiiruse ületamise eest 21-40 km/h - karistada. Et aga kiiruse ületamise fakt iseenesest on tuginevalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile ja menetlusaluse isiku ütlustele väljaspool kahtlust, määras kohus karistuse LS § 7422 lg 1 järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Prefektuur, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator märgib, et mõõtevea määr ei peagi olema kantud tüübikinnitustunnistusele, vaid see ilmneb mõõtja erialase pädevuse kinnitamise tunnistusest. Nimetatu tuleneb mõõteseaduse (MõõteS) § 7 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
19. detsembri
20. a määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisa 2 punktist 8.2, kus on sätestatud, et mõõteviga kiirusmõõturite kasutamisel (parim mõõtevõime tõendatud jälgitavustega mõõtmistel) tuleneb mõõtja erialast pädevust tõendavast tunnistusest. Andmed, mida tüübikinnitustunnistus sisaldama peab, on ära toodud MõõteS § 9 lg 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
21. aprilli
22. a määruse nr 107 "Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord" § 7 lg-s
23. See säte aga ei määra, et tüübikinnitustunnistusel peavad olema andmed mõõtevea kohta.
24. Kassatsioonivastuses palub menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir jätta kassatsiooni rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et tüübikinnitustunnistuse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik V. P. LS § 7422 lg 2 järgi süüdi tunnistada.
25. Riigikohtu istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled varem kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Maakohus on viitega Riigikohtu lahendile väärteoasjas nr 3-1-1-11-08 (RT III, 2008, 30, 201) leidnud, et kiirusmõõteseadme reaalse kasutamise täpsusaste tuleneb seadmele väljastatud tüübikinnitustunnistuselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et osutatud otsuses oli tegu kiirusmõõteseadmega, millele väljastati tüübikinnitustunnistus
27. märtsil
28. a - s.o enne mõõteseaduse jõustumist
29. mail
30. a.
31. aastal seadmele tüübikinnitustunnistust väljastades ei olnud iseendastmõistetavalt võimalik lähtuda viis aastat hiljem jõustuvas seaduses sätestatust. Käsitletaval juhul aga pärineb mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus
32. jaanuarist
33. a ehk tüübikinnitustunnistus väljastati mõõteseaduse kehtivuse ajal. Seetõttu tuleb välja selgitada, kas V. P. kiiruse mõõtmise ajal - s.o
34. juulil
35. a - pidi pärast mõõteseaduse jõustumist kiirusmõõteseadmele välja antud tüübikinnitustunnistus sisaldama endas andmeid kiirusmõõteseadme mõõtevea kohta seadme reaalsel kasutamisel.
36. Loetelu andmetest, mida tüübikinnitustunnistus sisaldama peab, tuleneb MõõteS § 9 lg 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
37. aprilli
38. a määruse nr 107 "Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord" § 7 lg-st
39. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et selle sätte kohaselt ei pea tüübikinnitustunnistusele kandma kiirusmõõteseadme veamäära. Kassaatoriga tuleb nõustuda ka selles, et MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
40. detsembri
41. a määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisa 2 punkti 8.2 kohaselt tuleneb mõõteviga kiirusmõõturite kasutamisel mõõtja erialast pädevust tõendavast tunnistusest. Kriminaalkolleegium selgitab siinkohal ka seda, et alates
42. detsembrist
43. a, mil jõustus MõõteS § 5 lg 1 uus redaktsioon, ei ole sõidukiiruse mõõtmisel enam tarvis lähtuda mõõtja erialast pädevust tõendavast tunnistusest, vaid Vabariigi Valitsuse
44. veebruari
45. a määruse nr 67 "Liiklusjärelevalve teostamise kord" esimeses lisas sisalduvatest laiendmääramatuse väärtustest.
46. Maakohus on tuvastanud, et Ida Politseiprefektuurile väljastatud erialase pädevuse tunnistuse E133 kohaselt on kiirusel 61-80 km/h sõitva mõõtja sõidukiga kiirusel 101-135 km/h samas suunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtmisel mõõteviga +/- 5 km/h. Seega kajastus kiirusmõõturi reaalsel kasutamisel saavutatav täpsus õigesti mõõtja erialase pädevuse kinnitamise tunnistusel ja mitte tüübikinnitustunnistusel. Maakohtu vastupidine seisukoht, mille põhjal määrati V. P.-le karistus LS § 7422 lg 1 järgi, kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 149 p 2 tähenduses.
47. Maakohus leidis, et tulenevalt sellest, et mõõtja erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse järgi erineb mõõtja mõõtevõime erinevate kiiruste puhul üksnes vähesel määral, ei ole erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse lisas märgitud laiendmääramatuse väärtustest formaalselt kinni pidamine arutatavas väärteoasjas millegagi põhjendatud. Kriminaalkolleegium selle väitega ei nõustu. Teineteisest üksnes vähesel määral erinevate arvnäitajate pinnalt erisuguste õigusjärelmite kehtestamine on teatud määral tõepoolest formaalse s.o mitte üksnes sisulise - iseloomuga. Samas on sellise vaheteo tegemine seadusandja otsustusõiguse pädevuses. Iga üksikjuhtumi puhul määrab sanktsiooni ulatuse kohus, kes peab karistuse kujundamisel lähtuma erinevatest asjaoludest. Nii näiteks võib kohus karistada ühte kiiruseületajat LS § 7422 lg 1 järgi rangemalt kui teist juhti LS § 7422 lg 2 järgi. Küll aga ei saa pidada pelgaks formaalsuseks oma ala spetsialistidest koosneva pädeva akrediteerimisasutuse poolt erialase pädevuse kinnitamise tunnistuses määratletud arvnäitajaid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
48. oktoobri
49. a määruse nr 85 "Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord" kohaselt hindab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust erinevate rahvusvaheliste teaduslikul alusel baseeruvate juhenddokumentide järgi. Sellisel moel korrektse menetluse teel saadud õigeid mõõtetulemusi ei ole võimalik kahtluse alla seada pelga väitega, et tulemused kujutavad endast formaalsust. Seetõttu tuleb neist andmetest karistuse määramisel lähtuda. See tähendab, et kui väärteoasja arutamisel ilmneb, et juht on ületanud kiirust 21-40 km/h, tuleb tema käitumine kvalifitseerida LS § 7422 lg 2 järgi.
50. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi