RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-5-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 28. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea K

§ 266lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3.

novembri

1. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-09-8208 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. F. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a kohtumäärus kriminaalasjas D. F. süüdistuses KarS §

§ 266lg 2 p 1 järgi muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas lühimenetluses
2. oktoobri
3. a otsusega D. F. süüdi karistusseadustiku (KarS) §

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Varguse eest mõisteti süüdistatavale karistuseks kaks aastat ja omavolilise sissetungi eest kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti kaks aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti D. F.-i poolt ärakandmisele kuuluvaks üks aasta ja neli kuud vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitas D. F. apellatsiooni, milles leiab, et temale mõistetud karistus on liiga range. Apellant märkis, et ta on oma süü üles tunnistanud ja kahetseb tehtut ning palub sellest lähtuvalt lühendada vangistust kahe kuu võrra.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul vastab D. F.-le mõistetud karistus tema süüle. Maakohus on süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud ja karistust selle tõttu kergendanud. Samas on esimese astme kohus arvestanud asjaolu, et süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus toonitas ühtlasi seda, et D. F. asus käesoleva menetluse esemeks olevaid kuritegusid toime panema kohe pärast vanglast vabanemist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. D. F.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi esitas Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule arutamiseks. Kassaator märgib, et süüdistatav oleks soovinud mitmeid apellatsioonis märkimata jäänud seisukohti esitada vahetult istungil. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et D. F.-le mõisteti rangem karistus kui see, milles süüdistatav ja prokurör olid kohtueelses menetluses suuliselt kokku leppinud.
6. Vastuses määruskaebusele leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold, et apellatsioon jäeti ringkonnakohtus läbi vaatamata seaduslikult ja põhjendatult. Maakohus on karistuse mõistmisel D. F.-i poolset süü ülestunnistust ja tehtu kahetsemist arvestanud ja seetõttu ei ole karistuse vähendamiseks kahe kuu võrra alust. Kuna ringkonnakohtus arutatakse apellatsiooni KrMS § 331 lg 2 kohaselt apellatsiooni piires, ei oleks apellant saanud kohtuistungil uusi argumente esitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kassaator väidab, et prokurör ei täitnud süüdistatavaga kohtueelses menetluses sõlmitud suulist kokkulepet, mille sisuks oli süüdistava lubadus tunnistada end süüdi, kui prokurör taotleb talle kohtus piisavalt leebet karistust. Kriminaalmenetluse raames võiks omada tähendust üksnes selline prokuröri ja süüdistava vaheline karistuse suurust puudutav kokkulepe, mis kujutaks endast kokkulepet kriminaalmenetluse seadustiku üheksanda peatüki teise jao tähenduses. Sellist kokkulepet aga kriminaaltoimiku materjalide kohaselt sõlmitud ei ole. Kriminaaltoimikust nähtub, et D. F. on taotlenud kriminaalasja arutamist mitte kokkuleppe-, vaid lühimenetluse korras (kd 2, tl 192). Lühimenetluses ei ole kohtumenetluse poolte soovil karistusmäära osas kohtu jaoks karistuse mõistmisel tähendust.
8. KrMS § 326 lg 2 ls 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
9. aprilli
10. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 annab juhiseid apellatsiooni põhjendatuse hindamiseks. Muu hulgas nähtub sellest lahendist, et kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast, aga ka sellest, et ringkonnakohtu lahend peaks reeglina kujunema KrMS
11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.
12. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on Tallinna Ringkonnakohus tunnistanud D. F.-i apellatsiooni õigesti ilmselt põhjendamatuks. Ringkonnakohus on D. F.-le mõistetud karistusega seoses viidanud asjaoludele, et süüdistatavat on varem kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ja et ta pani uued kuriteod toime vahetult pärast vanglast vabanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende väidetega ja märgib, et mõne nädala jooksul neliteist kuritegu toime pannud isikule mõistetud kaheaastast vangistust (mida lühendati ühe aasta ja nelja kuuni) ei saa pidada liiga rangeks karistuseks. Selline karistus on kooskõlas KarS §-ga 56 ja ei hälbi kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadest. Seega oli esitatud apellatsioon perspektiivitu ja ringkonnakohtu poolt selle kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata jätmine korrektne.
13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a kohtumääruse kriminaalasjas D. F.-i süüdistuses KarS §

§ 266lg 2 p 1 järgi muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi