Obsah (26)

§ 368§ 333§ 423§ 692§ 442§ 446§ 439§ 392§ 376§ 445§ 447§ 448§ 478§ 461§ 371§ 377§ 378§ 132§ 137§ 123§ 134§ 460§ 168§ 165§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või rahuldamata. Kostjate arvates ei ole hagi esitatud seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejate esitatud nõuded on õiguslikult võimatud ning hagejad püüavad vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Asjas ei saa esitada

§ 368lg-s 1 nimetatud tuvastushagi.

Hagejate nõue tuvastada, et sademevee läbijooksu probleem on kõrvaldatud, võiks anda alust nõuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuid kuna hagejad ei ole probleemi kõrvaldanud, ei saa nad esitada ka seda hagi. Samuti ei saa hagejad esitada

§ 368

lg 2 kohast hagi, et tuvastada, millistes kostjatele kuuluvates ruumides tuleb heliisolatsioon lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha. Õige ei ole hagejate väide, et pooled vaidlevad selle üle, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema. Kostjad ei kirjuta hagejatele ette, milliseid töid ja kus nad peaksid tegema. Kuna nii kostjatel kui ka hagejatel puudub ehitusalane pädevus, peab need küsimused otsustama spetsialist. Seega on täitedokument selge ja küsimus, kus ja milliseid töid tuleb teha, ei kuulu kohtu pädevusse. Hagejate sisulised väited on ebaõiged või põhjendamatud.

1. Harju Maakohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohtu otsuse järgi ei esitanud hagejad ühtegi tõendit ega ole ka suuliselt selgitanud, kuidas on sademevee läbijooksu probleem kõrvaldatud. Kuna ka kostjad ega kolmandad isikud ei ole selleks midagi ette võtnud, on hagejatel jätkuvalt kohustus probleem kõrvaldada. Hagejad väidavad, et ringkonnakohtu tuvastatud probleemi tegelikult ei olegi. Nii soovivad hagejad kohtuotsuse tõlgendamise varjus saada maakohtult uut lahendit.
4. novembri
5. a kohtuotsus on heliisolatsiooni tagamise osas piisavalt selge. Ringkonnakohtu otsusega on hagejatel kohustus viia korterite lagede heliisolatsioon vastavusse lepinguga, mille lisa ps 3 on pooled kokku leppinud vahelagede helikindluses 53 dB, mis on ühtlasi kooskõlas standardiga EVS 824:
6. Kohtul ei ole ehitusalast pädevust otsustada, kus ja milliseid töid peab tegema, et heliisolatsioon vastaks lepingule. Kohtuotsus on täidetud, kui heliisolatsioon on viidud vastavusse lepinguga. Pooled ei vaidle, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema. Hagejad leiavad, et heliisolatsiooni saab viia lepinguga vastavusse kõrgemal korrusel asuvates korterites parketi ja selle aluskihtide paigaldamisega. Kostjad ei vaidle sellele vastu. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad oleksid takistanud neil kohtuotsust täita ja kostjad ei saakski takistada hagejatel kõrgemal korrusel asuvates korterites töid teha. Kuna vajalikud mõõtmised tehti juba tsiviilasja nr 2-05-129 lahendamisel, ei ole lisamõõtmine enne täitmist enam vajalik. Ei ole alust rahuldada hagi TMS § 221 lg 2 alusel.
7. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
9. detsembri
10. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei taotle hagejad kohtuotsuse tõlgendamise varjus kohtult uut lahendit. Hagejad pöördusid kohtusse hagiga, mille esimeseks nõudeks oli tuvastada, et kohtuotsusest tulenev kohustus on täidetud. Hagejate väitel on pärast mõõdistamist, kuid enne kohtulahendi tegemist, paigaldatud elamu neljanda korruse ruumidesse lisaks heliisolatsiooniplaadid ning sademevesi läbi ei jookse. Nende asjaolude kohta on hagejad esitanud mitmeid tõendeid. Ka
11. septembri
12. a istungi protokollist nähtuvalt ei suutnud pooled ühiselt tuvastada, millised on vajalikud tööd (ning kas selleks on vaja praegust olukorda fikseerida, s.o mõõdistada), seejuures kordasid hagejad seisukohta läbijooksu puudumise kohta. Sisuliselt on maakohus keeldunud hagejate nõudeid lahendamast, jättes hinnanguta nii hagejate väited kui ka nende esitatud tõendid. Samuti jättis maakohus lahendamata hagejate taotlused tõendite kogumiseks.
13. augustil 2008 esitasid hagejad taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja
14. septembril 2008 taotluse ekspertiisi määramiseks. Maakohus ei ole hagejate taotlusi lahendanud. Sellega jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, mis omakorda ei võimaldanud tuvastada asjas tähtsaid asjaolusid ega teha seadusele vastavat kohtulahendit. Kuna maakohus jättis tuvastamata asjas tähtsad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asjas uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, et tagada pooltele kaebeõigus asjaolude faktilise tuvastamise osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. Kostjad esitasid ühise kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kaebuse järgi leidis ringkonnakohus vääralt, et maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata. Üksnes see, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud, ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus saanuks sellised puudused ise kõrvaldada. Maakohus lahendas tunnistajate ülekuulamise taotluse sellega, et ei kutsunud tunnistajaid välja, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ekspertiisi tegemise taotluse lahendas maakohus
16. septembri
17. a istungil, mil hagejate esindaja loobus taotlusest. Isegi kui maakohus jätnuks hagejate taotlused rahuldamata, olnuks hagejad apellatsioonkaebuse esitamisel minetanud

§ 333

lg-te 2 ja 3 järgi õiguse tugineda sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis taotlused lahendamata.

1. Hagejad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejate arvates ei selgitanud maakohus välja kõiki asjas tähtsaid asjaolusid ega lahendanud tõendite kogumise taotlusi. Hagejad ei loobunud taotlustest ning maakohus pidi hiljemalt otsuses võtma seisukoha taotluste kohta. Pooled vaidlesid kohtuotsuse täitmise viisi üle. Samuti ei saanud maakohus jätta kohtuotsust selgitamata põhjendusega, et kohtul ei ole ehituslikku pädevust. Ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohus hindas sademevee läbijooksu küsimuses tõendeid vääralt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles asi saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule haginõudes tuvastada, et hagejad on täitnud
3. novembri
4. a kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem. See haginõue tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel läbi vaatamata.

Lisaks tuleb

§ 692lg 2 alusel muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendust.

Muus osas jääb see otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Esmalt käsitleb kolleegium lühidalt hageja nõudeid (I). Seejärel analüüsib kolleegium üldiselt võimalusi kohtulahendi täitmise üle tekkivate vaidluste lahendamiseks (II), siis hagejate nõudeid kohtuotsuse täidetuks tunnistamise tuvastamiseks (III) ja täitmiskohustuse ulatuse selgitamiseks (IV). Lõpetuseks lahendab kolleegium asjaga seotud menetluslikud küsimused (V). I
2. Hagejad esitasid kostjate vastu kaks nõuet, milles palusid tuvastada järgmist: hagejad on täitnud
3. novembri
4. a kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem; millistes ruumides tuleb lagede heliisolatsioon
5. novembri
6. a kohtuotsuse järgi lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha.
7. Tegemist on menetluslike tuvastusnõuetega. Nende alusena on hagejad tuginenud

§ 368lgtele 1 (esimese nõude puhul) ja 2 (teise nõude puhul).

Kuigi kohtud ei ole hagejate nõudeid selgelt kvalifitseerinud, on nad siiski asja lahendamisel ilmselt lähtunud hageja viidatud normidest. Kolleegium nõustub kvalifikatsiooni osas kohtutega. Maakohus käsitles lisaks ka TMS § 221. II 13. Kui kohus rahuldab haginõude, peab ta

§ 442

lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt selle kohta ka nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Mitme hageja või kostja osalemisel menetluses peab otsus lisaks vastama

§ 446

nõuetele, st eelkõige peab olema selge, milleks on igal hagejal otsuse järgi õigus või kostjal kohustus. Kui otsuse täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama. Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse muude osade või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid. 14. Kohus on hagi lahendades

§ 439

järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest. Kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, peab ta sellele

§ 392

lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada. Selleks on hagejal enamasti hagi muutmata võimalus ka

§ 376lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel.

Lisaks võib kohus poole taotlusel

§ 445

lg 1 esimese lause järgi otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. 15. Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda

§ 447lg 1 järgi enam üldjuhul tühistada ega muuta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 lg 2 tingimustel saab otsuses hiljem parandada üksnes ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu,

§ 448

järgi saab aga teha täiendava otsuse eelkõige algselt lahendamata jäänud nõude või taotluse kohta. Pärast otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada

§ 445

lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg ega muul viisil ise oma lahendit selgitada. Erandlikult näeb selgitamise võimaluse ette

§ 478

lg 6, kuid üksnes hagita menetluse asjades ja tingimusel, et selgitamiseks ei saa esitada

§ 368lg-s 2 nimetatud hagi.

16. Kohtuotsuse täitmiseks võib sissenõudja avaldusel

§ 461lg 3 ja TMS § 2 lg 1 p 1 alusel algatada täitemenetluse.

Kohtutäitur, kelle poole sissenõudja pöördub, peab TMS § 8 järgi võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Enne täiteabinõude rakendamist annab kohtutäitur võlgnikule TMS § 25 lg 1 järgi tähtaja täitedokumendi täitmiseks. Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul. See tähendab, et sissenõudja saab selle toimingu ise teha või lasta selle kokkuleppel teha kolmandal isikul. Kolleegiumi arvates on selliseks asendatavaks toiminguks muu hulgas erinevate ehitustööde tegemine.

1. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 järgi võlgnik ja need nõuab TMS § 38 lg 2 järgi võlgnikult täitekulude otsuse alusel sisse kohtutäitur. Täitekuludeks on TMS § 37 lg 1 järgi muu hulgas kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud (p 4) ning täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud (p 5). Seega on põhimõtteliselt hüvitatavad ka sissenõudja mõistlikud majutuskulud täitetoimingu tegemise ajaks. Kui kohtutäitur laseb täitetoimingu TMS § 182 lg 1 alusel teha sissenõudjal (või kolmandal isikul) võlgniku kulul, võimaldab TMS § 182 lg 2 täituril täiendavat kohtumenetlust alustamata pöörata täitekulude (muu hulgas kolmanda isiku ettemaksu) katteks sissenõue võlgniku varale sama täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel.
2. Kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Kolmas isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus, saab esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Lisaks on võlgnikul õigus kaevata täituri otsuste ja tegevuse peale TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Nii võib võlgnik kaevata nt täitekulude temalt väljamõistmise peale TMS § 182 lg 2 või TMS § 38 lg 2 alusel (kaebuse ja hagi piiritlemise kohta vt Riigikohtu
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.
7. Kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole kolleegiumi arvates selleks kohane õiguskaitsevahend

§ 368lg 1 järgse tuvastushagi esitamine.

Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks kohus võlgniku esitatud

§ 368

lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlema, menetlusse võetud hagi tuleks aga jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 12.

oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Siiski märgib kolleegium, et

§ 368

lg 1 järgse haginõude saab esitada ka koos TMS § 221 lg 1 järgse hagiga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 12), kuigi sellega ei saavutata menetluslikult rohkem kui üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses. 20. Spetsiifilise tuvastusnõude annab

§ 368lg 2.

Selle esimese lause järgi võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Samasuguse nõudega hagi võib sama sätte teise lause järgi esitada ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Kolleegiumi arvates tulenes samasugune õigus sissenõudjale või võlgnikule ka

§ 368lg 2 enne 1.

jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus

§ 371lg 1 p 1 järgi menetlema.

21. Kolleegium märgib, et kohus saab nii TMS § 221 kui ka

§ 368

lg 2 järgset hagi tagada (

§ 377

lg 3 esimene lause), muu hulgas

§ 378lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada.

III 22. Hagejad esitasid

§ 368lg-le 1 tuginedes nõude tuvastada, et nad on täitnud 24.

novembri

1. a kohtuotsusega pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem. Oma õiguslikku huvi on nad põhjendanud esmajoones sooviga vältida täitemenetluse kulude nende kanda jätmist. Sisuliselt soovisid hagejad kolleegiumi arvates tuvastada, et täitemenetlus on nõudes algusest peale lubamatu või vähemalt tuleks lõpetada.
2. Kolleegium leidis eespool (vt otsuse p 19), et kui võlgniku eesmärk on

§ 368

lg 1 järgse hagi esitamisega saavutada juba hagi esitamise ajaks alustatud sundtäitmise lõpetamine, ei ole see hagi kohane õiguskaitsevahend ning kohus ei peaks seda menetlema. Sundtäitmise lõpetamist on hagejatele võimalik saavutada üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Kuigi maakohus on otsuses käsitlenud hagi ka TMS § 221 valguses, on see ekslik, sest hageja ei esitanud nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 24. Eelneva tõttu võttis maakohus haginõude kohtuotsuse täidetuks lugemise tuvastamiseks põhjendamatult menetlusse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi uueks läbivaatamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga maakohtu otsuse tühistamise suhtes selle nõude osas, kuid leiab, et haginõue tuleb lisaks jätta

§ 423lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel läbi vaatamata.

Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, milles asi saadeti selle nõude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätab nimetatud haginõude läbi vaatamata. IV 25. Hagejate teine nõue oli

§ 368

lg 2 alusel tuvastada, millistes korterite ruumides tuleb lagede heliisolatsioon

1. novembri
2. a kohtuotsuse järgi lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha.
3. Kolleegium leidis eespool (otsuse p 20), et

§ 368

lg 2 järgi hagi esitamiseks tuleb kohtule põhistada vähemalt, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on võlgnikul sissenõudja või kohtutäituriga tekkinud vaidlus, kuidas täitmine peab toimuma. Seda on hagejad põhimõtteliselt ka teinud. Kolleegiumi arvates ei vasta 24. novembri 2006. a kohtuotsuse resolutsioon osas, milles kohustati hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon,

§ 442lg 5 teise lause nõuetele.

Selline resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab. Seega leiab kolleegium, et hagejatel on

§ 368lg-s 2 sätestatud tuvastushuvi olemas.

27. Samas ei ole hagejad hagieset piisavalt määratlenud. Nimelt ei ole nad esitanud hagiesemena kohtule ühtki viisi, kuidas nende arvates täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Selle asemel on hagejad palunud, et kohus ütleks neile, millistes ruumides nad peavad heliisolatsiooni muutma ja mida selleks tegema. Selline haginõue on aga

§ 368lg 2 järgi lubamatu.

Seetõttu oleks maakohus

§ 371

lg 1 p 1 alusel võinud keelduda ka seda haginõuet menetlusse võtmast või võinuks selle hiljem

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätma.

28. Kolleegium nõustub menetlusökonoomilistel põhjustel siiski ringkonnakohtuga, et

§ 368lg 2 järgne nõue tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Seejuures arvestab kolleegium sellega, et tegemist on puudusega, mille hagejad saavad kõrvaldada haginõude määratlemisega, samuti saavad kostjad vajadusel esitada menetluses vastuhagi omapoolse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Ka on seadus vahepeal muutunud ning hagejatele võis

§ 368

lg 2 varasemast redaktsioonist jääda ekslik mulje, et nende esitatud nõue on lubatav. Kui hagejad nõuet siiski ei määratle, tuleb nõue jätta maakohtus läbi vaatamata.

1. Kui kohus hindab asja uuel läbivaatamisel hagejate pakutud võimalust
2. novembri
3. a kohtuotsust täita, tuleb maksimaalselt lähtuda samadest põhimõtetest, millest lähtudes varasem hagi rahuldati. Seejuures saab kohus sisuliselt kohtuotsusega tunnustatud lepingu täitmise nõude kui õiguskaitsevahendi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 6, § 222 lg 1) ulatuse määramisel lähtuda samadest põhimõtetest kui tingimuste määramisel lepingus. Nii nt kohaldatakse VÕS § 27 lg 2 järgi tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Samuti saab tehtavate tööde kvaliteedi määramisel lähtuda VÕS §-st 77, mille järgi peab mh kvaliteet olema vähemalt keskmine (VÕS § 77 lg 1).
4. Eelneva põhjal nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et maakohus tegi asjas eelmenetluse toiminguid puudulikult, kuid erinevalt ringkonnakohtust seisneb kolleegiumi põhiline etteheide maakohtule selles, et ta üldse sellise nõudega hagi menetles. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta.
5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei lahendanud selgelt hagejate taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega ekspertiisi määramiseks. Samas nõustub kolleegium ka kostjatega, et hagejad ei esitanud maakohtule

§ 333

lg-s 2 ettenähtud vastuväidet kohtu tegevusele, mistõttu nad minetasid

§ 333lg 3 järgi õiguse tugineda rikkumisele apellatsioonkaebuses.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsusest jätta välja põhjendused taotluste lahendamata jätmise kohta. Asja uuel läbivaatamisel saavad pooled esitada uue taotluse tõendite kogumiseks. Tunnistajate ülekuulamise taotluse esitasid hagejad

1. augustil 2008 (II kd, tl 65-71). Seda arutati
2. augusti
3. a kohtuistungil, kus kohus lubas teha määruse taotluse rahuldamise kohta
4. septembril 2008 (II kd, tl 77). Vaatamata lubadusele kohus seda taotlust
5. septembril 2008 ei lahendanud. Ekspertiisi määramise taotluse esitasid hagejad
6. septembril 2008 (II kd, tl 90-94). Järgmine kohtuistung toimus asjas
7. septembril 2008, kus kohus kumbagi taotlust samuti ei lahendanud, vaid läks istungi järel otsust tegema (II kd, tl 103-104). Nimetatud istungi protokollist ei nähtu, et hagejad oleks selgesõnaliselt oma taotlusi korranud või uusi taotlusi tõendite kogumiseks esitanud, samuti ei ole esitatud vastuväiteid, et kohus jättis taotlused lahendamata. Vastupidi, enne asja sisulise arutamise lõpetamist on hagejate esindaja märkinud, et "oleme samuti nõus otsusele" (II kd, tl 104). Siiski toimus asjas veel üks kohtuistung pärast
8. märtsil 2009 menetluse uuendamist (II kd, tl 118-119)
9. märtsil 2009 (II kd, tl 124), kuid ka seal ei taotlenud hagejad tõendite kogumist ega esitanud vastuväiteid, et kohus jättis nende taotlused lahendamata. V
10. Kolleegium märgib, et tsiviilasja hind ei ole määratud õigesti. Hagis on hagejad nimetanud hagi hinnaks 15 000 krooni, lähtudes

§-st 125 ja § 132 lg-st 1 nende koostoimes. Maakohus on sellega ilmselt nõustunud, kuigi hagi hinda otsusest ei nähtu. Ringkonnakohtu otsuse järgi on asja hind 25 000 krooni. Seega on ka ringkonnakohus lugenud hagejate nõuded mittevaraliseks. Seejuures on ringkonnakohus ilmselt jätnud tähelepanuta, et mittevaralise hagi esitamisel oli eeldatavaks hagihinnaks hagi esitamise ajal 15 000 krooni, mitte 25 000 krooni. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus oleks määranud hagihinnaks 25 000 krooni muul põhjusel kui

§ 132lg-le 1 (kehtivas redaktsioonis) tuginedes.

Apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel on

§ 137lg 1 järgi aga asja hind sama kui esimeses kohtuastmes (vt ka nt Riigikohtu 31.

märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 46). Asja hind määratakse

§ 123järgi hagi esitamise aja seisuga.

See ei välista alama astme kohtus valesti määratud hinna korrigeerimist (

§ 137lg 11).

Lisaks on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et hagejad esitasid kaks erinevat tuvastusnõuet. Sellisel juhul tuleb haginõuded hagihinda arvutades

§ 134lg 1 esimese lause järgi liita.

Seetõttu määrab kolleegium asja hinnaks 30 000 krooni. Kuna hageja üks nõue jääb läbi vaatamata, muutub vastavalt maakohtus uuesti ka hagihind. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu

§-le 125, mille järgi võib hagejate nõude täpsustamise järel ilmneda ka tegelik varaline huvi asja lahendamise vastu. See võib seisneda nt hagejate ja kostjate soovitud otsuse täitmise viiside rahalises erinevuses. Sel juhul tuleb määrata asja hind uuesti.

1. Kolleegium märgib samuti, et hagejad ei ole piisavalt põhjendanud haginõuete esitamist kostja II vastu.
2. novembri
3. a kohtuotsus tehti kostja I hagi alusel hagejate vastu, samuti algatati täitemenetlus selle otsuse täitmiseks kostja I avaldusel. Ainuüksi asjaolu, et abieluvaralepingu alusel on korterite ainuomanikuks saanud kostja II, ei muutnud tema staatust täitemenetluses. Kostja I saab nõuda hagejatelt
4. novembri
5. a kohtuotsuse täitmist sõltumata sellest, kas ta on korterite omanik. Tegemist ei ole hagis väidetud õigusjärglusega

§ 460või TMS § 18 tähenduses.

Kostja I nõue hagejate vastu ei ole asjaõiguslik ega tulene korterite kuuluvusest, vaid on isiklik. Asjas ei ole väidetud, et kostja I oleks nõude loovutanud kostjale II. Ainuüksi kostjate abielu ei põhjenda kostja II kaasamist menetlusse. Kui hagejad asja uuel läbivaatamisel kostja II kaasamist õiguslikult ei põhjenda, tuleb hagi jätta tema suhtes läbi vaatamata või rahuldamata. 34. Kuna hagejate nõue tuvastada kohtuotsuse täitmine jääb läbi vaatamata, jäävad sellega seotud menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 168lg 2 alusel hagejate kanda.

Kolleegiumi arvates on nõude eripära arvestades õige jätta menetluskulud

§ 165lg 1 esimese lause alusel hagejate kanda solidaarselt.

Kostjatel on õigus pöörduda menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

§ 174

lg 1 alusel maakohtu poole 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Kuna kostjad on menetluskulud kandnud eeldatavasti ühiselt ja neil on olnud ühine esindaja mõlemas haginõudes, millest ühes menetlus jätkub, on kolleegiumi arvates põhjendatud eeldada, et kostjad võivad nõuda oma esindajakuludest kuni poole väljamõistmist. Muus osas jaotatakse menetluskulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel, sõltuvalt selle tulemustest. Kui menetluskulud jäävad seejuures hagejate kanda, saavad kostjad taotleda ka ülejäänud varemkantud esindajakulude väljamõistmist. 35. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

1. Tulenevalt sellest, et hagejate nõue tuvastada, et hagejad on täitnud
2. novembri
3. a kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem, jääb läbi vaatamata, tuleb Harju Maakohtu
4. juuni
5. a määrusega seatud hagi tagamine tühistada osas, milles peatati täitemenetlus nõudes kohustada hagejaid kõrvaldama korterites sademevee läbijooksu probleem. Hagi tagamise osaline tühistamine on TMS § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendamise aluseks. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve