3-2-4-1-10

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi KOHTUMÄÄRUS 3-2-4-1-10 Tartu,

1. aprill
2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu Anton ja Indrek Koolmeister Pädeva kohtu määramine Veera Semjonova hagis Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu 40 000 krooni saamiseks RESOLUTSIOON Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Veera Semjonova esitas
4. jaanuaril Tallinna Halduskohtule kaebuse.
5. Tallinna Halduskohus jättis
6. veebruari
7. a määrusega haldusasjas nr 3-10-64 kaebuse käiguta ja andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebuse eset ei ole võimalik üheselt määratleda. Kaebuse sisust ja kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et
8. oktoobril
9. a kell 13.20 toimus aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa kaebaja sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. Liiklusõnnetuse tõttu alustatud väärteoasjas nr 2302,08,034586 on Igor Semjonovile
10. oktoobri
11. a väärteootsusega määratud karistuseks rahatrahv 900 krooni. Harju Maakohtus jättis I. Semjonovi väärteootsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Praeguses asjas jääb V. Semjonova subjektiivsete õiguste rikkumine arusaamatuks, kuna nii väärteomenetlus kui ka täitemenetlus puudutavad I. Semjonovit, mitte V. Semjonovat. Tallinna Halduskohtule
12. jaanuaril
13. a ja
14. veebruaril
15. a esitatud avaldusest ega selle täiendusest ei nähtu kaebuse esitamise eesmärk ega kaebaja taotlused, mistõttu tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja märkida, mis on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe. Juhul kui kaebuse esitamise eesmärgiks on esitada kahjunõue liiklusõnnetuses osalenud politseiametnike poolt väärteoasjas tekitatud kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, siis tuleb seda selgelt oma kaebuse täpsustuses märkida ning sellisel juhul kahjunõue esitatakse Harju Maakohtule.
16. V. Semjonova esitas
17. märtsil
18. a Harju Maakohtule hagi, milles palus süüdi olevatelt isikutelt välja mõista 40 000 krooni tekitatud kahju eest.
19. Harju Maakohus jättis
20. märtsi
21. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 hagiavalduse käiguta ning andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et V. Semjonoval tuleb märkida, kellelt ta kahju hüvitise väljamõistmist palub ning kostja andmed. V. Semjonova nõue on ebaselge. Ta peab selgitama ja tõendama, kes ja millise õigusvastase tegevusega talle kahju põhjustas. Samuti tuleb selgitada, mille alusel ja kuidas on kahju suurus arvestatud. Tasuda tuleb ka riigilõiv 7500 krooni.
22. V. Semjonova esitas
23. märtsil
24. a hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kostjaks on Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur. Avalduse kohaselt toimus
25. oktoobril
26. a kell 13.45 aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa V. Semjonova sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 40 000 krooni. Väärteomenetluses määrati hageja sõidukit juhtinud I. Semjonovile rahatrahv, mis koos täituritasuga on 1667 krooni. Sõiduki alarmi ja parema tule remondikulud on 10 000 ja 6000 krooni. V. Semjonoval tuli liiklusõnnetuse ajal astuda sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psühholoogilise trauma, millest tekkis moraalne kahju. Samuti tekib moraalne kahju sellest, et dokumentide eesti keeles vormistamine on kulukas.
27. Harju Maakohus esitas
28. märtsi
29. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 taotluse Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus on
30. veebruari
31. a määruses leidnud, et see kuulub maakohtu pädevusse, tuleb asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 8 alusel edastada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Küsimus on selles, milline kohus peaks lahendama V. Semjonova kahju hüvitamise nõuet Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, mis tuleneb sellest, et politseiauto riivas parempööret sooritades hageja autot, tekitades sellega hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. ERIKOGU SEISUKOHT
32. Asja läbivaatamisel erikogu viieliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 3 tõlgendamisel. Erikogu leiab, et asi tuleb seetõttu anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Märt Rask, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister