← Eesti

3-3-1-28-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-28-10 29. aprill 2010 Eesis

) redaktsiooni järgi. Kuna Laundry Pro-Service OÜ esitas apellatsioonkaebuse

  1. detsembril 2009, tuleb kohaldada riigilõivuseaduse redaktsiooni kehtivusega alates
  2. detsembrist 2009, kui riigilõivuseaduse muudatus jõustus.

§ 56

lg 16 uue redaktsiooni kohaselt tasutakse halduskohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu

§-s 222 sätestatud määras, s.o 10 000 või 20 000 krooni, sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast.

§ 56

lg 18 kohaselt tuleb tasuda halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

§ 56

lg-s 18 sätestatu ei tähenda seda, et riigilõivu arvutamisel tuleks vaadata selles asjas halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu suurust (250 krooni), vaid tähendab seda, kui palju tuli tasuda apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt halduskohtule sellise kaebuse esitamisel riigilõivu (20 000 krooni).

  1. Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule vastuväite ja leidis, et tema peab tasuma riigilõivu sama palju, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja Tallinna Halduskohtule
  2. augustil 2009 kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni. Asjaolu, et riigilõivuseadust muudeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, ei anna Tallinna Ringkonnakohtule alust nõuda temalt suuremat lõivu, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja halduskohtule kaebuse esitamisel. Laundry Pro-Service OÜ viitas ühtlasi Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. septembri
  4. a määrusele asjas nr 3-2-1-82-09, kus sisaldub põhimõte, et kui riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõiv varasemalt (enne
  5. detsembrit 2009) sätestatud riigilõivu määrade alusel, sest ei ole põhjendatud kohelda kaebajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusega jäeti Laundry Pro-Service OÜ apellatsioonkaebus veel kord käiguta ja anti tähtaeg riigilõivu 20 000 krooni tasumiseks. Ringkonnakohus jäi oma varasemate põhjenduste juurde, et TsMS § 6 kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ja sellisele seisukohale on sarnases küsimuses asunud ringkonnakohus ka varem oma
  9. novembri
  10. a otsuses haldusasjas nr 3-
  11. Ringkonnakohus märkis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  12. septembri 2009 määruse asjas nr 3-21-82-09 kohta, et tsiviilkolleegiumi seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest tegemist on erinevate olukordadega. Haldusasjas ei ole tegemist hagihinna arvutamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditest. Tsiviilkohtumenetlus on halduskohtumenetlusest mõnevõrra erinev ja seal kehtivad teistsugused põhimõtted. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes tsiviilkohtumenetluses väljakujunenud põhimõtetest vaid erandlikel juhtudel. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus võimalikuks lähtuda nimetatud tsiviilkolleegiumi lahendist.
  13. Tallinna Ringkonnakohtu
  14. veebruari
  15. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1704 tagastati HKMS § 33 lg 2 alusel apellatsioonkaebus, kuna apellant Laundry Pro-Service OÜ ei tasunud ringkonnakohtu poolt nõutud riigilõivu 20 000 krooni. Ringkonnakohus märkis lisaks, et ta jääb
  16. jaanuari
  17. a määruses esitatud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks muuta oma varasemaid seisukohti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Laundry Pro-Service OÜ määruskaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  19. veebruari
  20. a määrus ja saata asi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) võrdsuse põhimõttest tulenevalt peab Laundry Pro-Service OÜ-l olema võimalus esitada apellatsioonkaebus, tasudes sama suure riigilõivu, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja
  21. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni.

§ 56

lg 16 (muudetud) rakendamine nõuab, et juba kaebuse esitamisel halduskohtule oleks pidanud OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni; 2) Riigikohus on lahendanud põhimõtteliselt analoogset juhtumit, kus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. septembri
  2. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 (p 10) leiti, et kui riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõivu varasemalt (enne
  3. detsembrit 2009) sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Tsiviilkolleegiumi viidatud lahend on rakendatav ka halduskohtumenetluses. Oluline on asjaolu, et riigilõivu määrade muutumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees ei anna alust nõuda apellandilt riigilõivu tasumist suurendatud määrade järgi. Apellant ei pea kiirustama apellatsioonkaebuse esitamisega ning saama selle võrra vähem aega apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks, et jõuda apelleerida enne riigilõivuseaduse muudatuste jõustumist, kuigi apellatsiooni esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et tsiviilkolleegiumi nimetatud lahendis oli tegemist hagihinna arvutamise probleemiga.
  4. SA Pärnu Haigla vastuses määruskaebusele leitakse, et nimetatud riigilõivu temaatika ei puuduta tema õigusi, mistõttu ta ei pea vajalikuks esitada oma seisukohti määruskaebuse osas. Ta palub lahendada riigilõivu küsimus vastavalt seadusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Seoses riigilõivu määradega apellatsioonkaebuse esitamisel riigihankeasjas märkis Riigikohtu halduskolleegium
  6. märtsi
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 (p 23) järgmist: "Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal tuli riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda

§ 56lgte 16 ja 18 kohaselt riigilõivu 250 krooni.

Pärast Riigikohtu üldkogu

  1. juuni
  2. a otsust asjas nr 34-1-7-08 muutus

§ 56

lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud sätet ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu

§-s 222 sätestatud määras - 10 000 või 20 000 krooni, sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. Riigilõivuseaduse § 56 lg 16 uus redaktsioon, mis jõustus

  1. detsembril 2009, sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras." Viidatud haldusasjas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse peale Rakvere Linnavalitsus, kes tasus riigilõivu 10 000 krooni. Tallinna Halduskohus tegi otsuse
  2. septembril
  3. Nimetatud otsuse apelleerisid vaidlustuskomisjon ja Facio Ehituse AS, kes tasusid apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse
  4. novembril 2009 ja märkis, et Rakvere Linnavalitsus oleks pidanud tasuma riigilõivu vähem, s.o 250 krooni 10 000 krooni asemel. Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. märtsi
  6. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 nõustutigi ringkonnakohtu põhjendustega 250 krooni suuruse riigilõivu osas. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskolleegium, et ebaõige on Laundry Pro-Service OÜ määruskaebuses esitatud väide, et juba Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel
  7. augustil 2009 pidi OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni. OÜ Ranna Pesumaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni.
  8. Tallinna Ringkonnakohus viitas riigilõivu tasumisel TsMS §-le 6 ("Menetluse aja seadus"), mis sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Halduskolleegium leiab, et riigilõivu seaduse säte, millega kehtestatakse riigilõivu määr, on menetlusnorm, mistõttu tuleb kohaldada riigilõivu määrale menetlustoimingu tegemise ajal kehtivat õigust.
  9. detsembril 2009 jõustus

§ 56

lg 16 uus redaktsioon, mis nägi ette, et halduskohtule kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni). Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

  1. detsembril 2009 ja tasus riigilõivu 250 krooni. Seega, pidades silmas menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud seadust, pidi Laundry Pro-Service OÜ tasuma riigilõivu 20 000 krooni.
  2. Laundry Pro-Service OÜ viitab oma määruskaebuses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. septembri
  4. a määrusele asjas nr 3-2-1-82-09 ja leiab, et ka käesolevas haldusasjas oleks pidanud ringkonnakohus lähtuma tsiviilkolleegiumi määruses kajastatud põhimõtetest. Tsiviilkolleegiumi nimetatud määruse p-s 10 märgiti järgmist: "Lisaks sellele polnud ringkonnakohtul alust lähtuda alates
  5. jaanuarist 2009 kehtima hakanud riigilõivu määradest. Praegusel juhul on maakohus teinud otsuse
  6. detsembril 2008, st enne riigilõivuseaduse muudatuse kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleks arvutada riigilõivu enne
  7. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul tasus hageja riigilõivu 15 250 krooni. Hageja põhinõude suurus oli 296 782 krooni, mis on tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 ka hagihinnaks. Enne
  8. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi oli riigilõivu täismääraks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluses kuni 300 000 krooni suuruse hagihinna puhul 15 250 krooni. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu õiges suuruse." Nimetatud lahendile on tsiviilkolleegium viidanud veel ka asjas nr 3-2-1-149-
  9. Seega on tegemist tsiviilkolleegiumi väljakujunenud praktikaga.
  10. Halduskolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et Tallinna Ringkonnakohus eksis, leides, et tsiviilkolleegiumi
  11. septembri
  12. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 on tegemist üksnes hagihinna arvutamise probleemiga. Viidatud tsiviilkolleegiumi lahendis käsitletakse hagihinna arvutamist seoses riigilõivu suurusega apellatsioonkaebuse esitamisel.
  13. Halduskolleegium leiab, et eeltoodud tsiviilkolleegiumi tõlgendus riigilõivu suuruse kohta apellatsioonkaebuse esitamisel on vaieldav. Tsiviilkolleegium on loonud TsMS §-s 6 ("Menetluse aja seadus") sätestatud põhimõttest erandi. Halduskolleegium leiab, et tsiviilkolleegiumi selline tõlgendus võib tekitada õiguslikku segadust, mis ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et halduskolleegium on TsMS § 6 tõlgendamisel erineval seisukohal tsiviilkolleegiumist, tuleb asi anda HKMS § 68 lg 1 alusel lahendamiseks haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.