Obsah (10)

§ 400§ 436§ 376§ 693§ 692§ 691§ 438§ 162§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike hinnangutega. Maakohus on olulises osas jätnud täitmata

§ 400

lg-st 5 tuleneva selgituskohustuse ning jätnud tuvastamata pooltevahelised õigussuhted. VÕS § 692 lg 1 kohaselt on komisjonileping leping, millega üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Tulenevalt lepingust nr 6 ja kostja vastuväidetest sõlmisid pooled komisjonilepingu. Selle lepingu kohaselt pidi kostja hageja kulul (hageja seadusliku esindaja tasutavate liisingumaksete eest) omandama hagejale kuulunud ja liisinguandjale müüdud korteri, kostja eest pidi liisingumakseid tasuma hageja seaduslik esindaja ja kostja pidi pärast kõigi liisingumaksete tasumist, s.o pärast korteriomandi väljanõudeõiguse omandamist, andma korteriomandi kas hageja või tema seadusliku esindaja omandisse. Kostja jättis viimase kohustuse täitmata, kui andis liisinguandjale õiguse anda korteriomand üle kolmandatele isikutele, s.o hageja seadusliku esindaja lastele. Lepingu p 6 järgi lepiti kokku hüvitatava kahju suurus juhuks, kui kostja korteri omandit hagejale või hageja seaduslikule esindajale üle ei anna (ei "kirjuta ümber"). Sellisel juhul pidi kostja tasuma hagejale korteri turuväärtuse, kuid mitte vähem kui 568 355 krooni. VÕS § 158 lg 3 kohaselt juhul, kui lepingupooled on enne kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma kohustust rikkunud lepingupool, tuleb kohaldada leppetrahvi reguleerivaid võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 33 kohaselt on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu (eellepingus kokkulepitud tingimustel), eelleping. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Nii kostja ja liisinguandja sõlmitud korteri järelmaksuga ostu-müügileping (liisinguleping) kui ka poolte sõlmitud komisjonileping nägid ette tulevikus sõlmida korteri omandi üleandmise lepingu. Eellepingud ei olnud sõlmitud ettenähtud notariaalses vormis. Mis puutub liisingulepingusse, siis see muutus kohustustehinguna kehtivaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 järgi korteriomandi omandi üleandmiseks 1. oktoobril 2004 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisega ja sellekohase kande tegemisega kinnistusraamatusse. Liisinguandja andis korteriomandi kostja nõusolekul üle hageja seadusliku esindaja lastele. Korteriomandi omandamisele (üleandmisele) suunatud komisjonilepingu täitmist ei saa hageja nõuda notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu ja seetõttu, et kostja ei ole korteriomandi omanik, küll aga saab ta nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 3 ja § 115 lg 1 järgi. Kuigi kostja rikkus lepingus nr 6 sätestatud kohustust ja lepingus oli kokku lepitud sellel juhul hüvitatava kahju (miinimum)suurus, ei saa ringkonnakohus

§ 436

lg 4 järgi ise asjas otsust teha, sest hageja tugines esimese astme kohtu menetluses laenulepingutele (s.o nõudis nende täitmist), mitte lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist sätestavatele õigusnormidele ja asjaoludele. Seega tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, andmaks hagejale võimaluse muuta oma nõude materiaalseid ja õiguslikke aluseid ja andmaks kostjale võimaluse esitada nendest tulenevaid vastuväiteid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jõustada maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ületas haginõude ja apellatsioonkaebuse piire. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja tasumata võlakohustuse täitmist ning ei ole soovinud hagi alust muuta, samuti ei ole ta esitanud selle kohta apellatsioonkaebust. Kostja ei ole ka

§ 376lg 1 järgi hagi aluse muutmiseks nõusolekut andnud.

Samuti ei ole ringkonnakohtu istungil arutatud hagi aluse muutmise võimalust ega tehtud pooltele sellekohast ettepanekut. Ringkonnakohus rikkus materiaalõiguse norme, kui leidis, et kuigi liisinguleping ja kokkulepe lepingus nr 6 on vorminõuete rikkumise tõttu tühised, on hagejal õigus nõuda nende lepingute rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Tühisel tehingul ei saa olla sellist õiguslikku tagajärge. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud ka

§ 693lg-t 2, jättes Riigikohtu selles asjas antud juhised järgimata.

1. Hageja ei ole kostja kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 692lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kolleegium saab

§ 691p 5 alusel teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Ringkonnakohus tuvastas asja uuel läbivaatamisel samas asjas tehtud Riigikohtu lahendist juhindudes, et kostja ei ole hagejalt laenu saanud, ning selgitas välja pooltevahelise õigussuhte sisu. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled sõlmisid komisjonilepingu. Komisjonilepingu järgi pidi kostja hageja kulul omandama hagejale kuulunud ja liisinguandjale müüdud korteri, kostja eest pidi liisingumakseid tasuma hageja seaduslik esindaja ja kostja pidi pärast kõigi liisingumaksete tasumist andma korteri omandi kas hageja või tema seadusliku esindaja omandisse. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole vabanenud komisjonilepingu täitmisest (kohustus võõrandada korteriomand hagejale või tema seaduslikule esindajale). Kolleegiumi arvates saab selline kohustus kostjal olla juhul, kui komisjonileping on kehtiv.
2. Analüüsides poolte õigussuhteid tuvastas ringkonnakohus, et nii liisinguleping kui ka komisjonileping nägid ette sõlmida tulevikus korteri omandi üleandmise leping, kuid need lepingud ei olnud sõlmitud seaduses ettenähtud notariaalses vormis. Ringkonnakohus asus seisukohale, et liisinguleping muutus kohustustehinguna AÕS § 119 lg 2 järgi kehtivaks korteriomandi üleandmiseks sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise ja sellekohase kande tegemisega kinnistusraamatusse. Ka märkis ringkonnakohus, et liisinguandja andis korteriomandi kostja nõusolekul üle hageja seadusliku esindaja lastele. Seejärel hindas ringkonnakohus lepingus nr 6 sisalduva komisjonilepingu kehtivust ja leidis, et selle täitmist ei saa nõuda tulenevalt asjaolust, et leping ei ole sõlmitud notariaalses vormis ning kostja ei ole korteriomandi omanik. Seega on ringkonnakohus tuvastanud korteriomandi üleandmisele suunatud komisjonilepingu tühisuse. Selline järeldus on kolleegiumi arvates kooskõlas AÕS § 119 lg-ga 1, mille kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Komisjonilepingu järgi oli kostja kohustuseks mh anda pärast kõigi liisingumaksete tasumist korteriomand kas hageja või tema seadusliku esindaja omandisse. AÕS § 119 lg 2 (
3. juulil
4. a jõustunud sõnastuses) järgi saaks vormipuudusega kohustustehing muutuda kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Samas asjas tehtud Riigikohtu lahendis on kolleegium selgitanud, et selle sätte viidatud redaktsiooni saab kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist. Kolleegium järeldab vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusest, et ringkonnakohtu hinnangul ei muutunud poolte vahel sõlmitud korteriomandi üleandmisele suunatud komisjonileping kehtivaks liisinguandja (müüja) ja hageja seadusliku esindaja alaealiste laste (ostjad) vahel kostja nõusolekul korteriomandi üleandmiseks sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise ja sellekohase kande tegemisega kinnistusraamatusse. Nii märgib ringkonnakohus, et liisinguandja andis korteriomandi kostja nõusolekul üle hageja seadusliku esindaja lastele (II kd, tlk 49). Seega võõrandati notariaalse asjaõiguslepingu kohaselt korteriomand hageja seadusliku esindaja alaealistele lastele. Järelikult ei saa notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist lugeda korteriomandi üleandmisele suunatud komisjonilepingu, mille kohaselt oli kostja kohustuseks anda korteriomand kas hageja või tema seadusliku esindaja omandisse, täitmiseks.
5. Tuvastades korteriomandi üleandmisele suunatud komisjonilepingu tühisuse, leidis ringkonnakohus põhjendamatult, et hageja saab nõuda selle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu eeltoodud järeldus ei ole kooskõlas seadusega. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Kuivõrd hageja ei saa nõuda korteriomandi üleandmisele suunatud tühise komisjonilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb jätta hagi rahuldamata.
6. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ületas asja lahendamisel haginõude ja apellatsioonkaebuse piire.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Ringkonnakohus ei ole hageja nõude kvalifitseerimisel tuginenud menetluses esitamata asjaoludele. 16.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja peab hüvitama kostja menetluskulud.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. 17. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Praeguses asjas on kostja eest kautsjoni tasunud Viktoria Smelova.

§ 149

lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti või tema korraldusel muule isikule. Kostja on teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Viktoria Smelova arvelduskontole. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik