3-1-1-38-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-38-10 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi N. M.-i väärteoasi liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-6193 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. M.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2010 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. novembri
7. a kohtuotsus N. M.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) krooni, N. M.-ile kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
10. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Ida Politseiprefektuuri
12. mai
13. a otsusega karistati alaealist N. M.-i LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 18 trahviühikut (1080 krooni) selle eest, et
14. aprillil 2008 kl 19.15 paiku juhtis ta Narva-Jõesuus X tn 33 asuva maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
15. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku esindaja, taotledes kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
16. Viru Maakohtu
17. novembri
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri
19. mai
20. a otsus muutmata. Kohus märkis otsuse lõpposas, et kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele kättesaadav
21. detsembrist
22. Menetlusalune isik avaldas
23. novembril 2009 maakohtule, et ei vaidlusta otsust, kuid
24. novembril 2009 teatas siiski kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Maakohus otsuse tervikteksti ei koostanud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. M.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteoasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kassaator märgib, et menetlusalune isik teatas kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt, kuid vaatamata sellele pole tervikotsust koostatud. Kohtulahend ei vasta seetõttu VTMS § 134 nõuetele, kuna otsuse põhiosa puudub. See on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Väärteoprotokolli kohaselt pani N. M. temale etteheidetava väärteo toime
27. aprillil
28. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seega aegus N. M.-ile süüks arvatud väärtegu
29. aprillil 2010, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid kassatsiooni esitamise tõttu ei olnud see jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 tuleneb, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. aprilli
31. a otsus asjas nr 3-1-1-14-10, p 6).
32. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu
33. novembri
34. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
35. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks 960 krooni suuruses summas (sh käibemaks 160 krooni). Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb vastavalt kassatsiooni esitamise ajal kehtinud justiitsministri
36. jaanuari
37. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 11 lg-le 2, riigi õigusabi seaduse § 22 lg-le 6 ja käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 rahuldada osaliselt, s.o 360 krooni suuruses summas (sh käibemaks 60 krooni). Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg