3-3-1-17-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-17-10

1. mai 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Oleg Paskidovi (Paskidov) kaebus Justiitsministeeriumi vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 3-09-445 Oleg Paskidovi määruskaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Oleg Paskidovi määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus haldusasjas nr 3-09-
6. Ennistada Oleg Paskidovi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Oleg Paskidov esitas
8. veebruaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi
9. jaanuari
10. a vaideotsuse nr 11-7/3409 ja
11. jaanuari
12. a vaideotsuse nr 11-7/13777 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil kaebaja osavõtul. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus istungil, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
13. juunil 2009 kell
14. Samuti selgitas kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise, kättesaamise ja edasikaebe korda ning seda, et kaebajale saadetakse kohtulahend posti teel, vastustajale elektrooniliselt. Kohtuistungil viibis ka tõlk.
15. Tartu Halduskohtu
16. juuni
17. a otsusega jäeti O. Paskidovi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses märgitud edasikaebamise korra kohaselt võib apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. O. Paskidov sai kohtuotsuse kätte
18. juulil
20. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus
21. juulil 2009 O. Paskidovi taotlus saada otsuse venekeelne tõlge ja pikendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega selliselt, et see hakkaks kulgema venekeelse tõlke saamise päevast.
22. O. Paskidov andis oma
23. juulil 2009 dateeritud apellatsioonkaebuse Viru Vanglale üle
24. augustil 2009 ning Tartu Halduskohtus registreeriti see
25. augustil
26. Tartu Ringkonnakohtu
27. augusti
28. a määrusega leiti, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli
29. juuli 2009, mistõttu apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Apellandile anti võimalus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
30. Tähtaja ennistamise taotluses põhjendas kaebaja, et ta ei viibinud kohtuotsuse kuulutamise päeval kohtusaalis. Eestikeelse otsuse sai ta kätte
31. juulil 2009 ning
32. juulil 2009 esitas ta taotluse venekeelse tõlke saamiseks.
33. septembri
34. a seisuga pole ta venekeelset tõlget ega ka kohtult mingit vastust saanud. Kaebaja ootas venekeelset tõlget viimase päevani, allkirjastas kaebuse
35. juulil 2009 ning andis selle vanglale üle järgmisel tööpäeval,
36. augustil 2009, mis oli tema arvates ka kaebuse esitamise viimaseks päevaks. Talle ei selgitatud arusaadavas keeles kaebuse esitamise korda ning seda, mis ajast hakkab tähtaeg kulgema.
37. Tartu Ringkonnakohtu
38. oktoobri
39. a määrusega jäeti O. Paskidovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati. Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus selgitanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise, kättesaamise ja edasikaebe korda ning istungist võttis osa ka tõlk, pole alust arvata, et O. Paskidov ei saanud selgitustest edasikaebamise korra kohta aru. Edasikaebe kord on ära toodud ka
40. juuni
41. a kohtuotsuses. Seega puudusid objektiivsed põhjused apellatsioonkaebuse mittetähtaegseks esitamiseks. Lisaks oli kaebajal võimalus tutvuda vanglas venekeelsete õigusaktidega, vajadusel välja selgitada edasikaebe kord ja õigeaegselt oma kaebus kohtule edastada. Kui O. Paskidov ei valda piisavalt eesti keelt, et ise halduskohtu otsuses toodud edasikaebe korrast aru saada, võinuks ta pöörduda vangla kontaktisiku poole. Kohtul puudub kohustus saata vene keelt kõnelevale kinnipeetavale otsuse tõlge vene keeles. Kuna kaebaja on apellatsioonkaebuse siiski koostanud, ei ole tõlke puudumine tegelikult olnud takistuseks halduskohtu otsuse sisust arusaamisel ja selle vaidlustamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
42. Määruskaebuses Riigikohtule tugineb O. Paskidov juba ringkonnakohtule esitatud taotluses sisaldunud põhjendustele, mille kohaselt ta ootas kuni viimase hetkeni otsuse venekeelset tõlget ning talle ei selgitatud edasikaebamise korda. Ta lisab, et inspektor-kontaktisik mõistab halvasti vene keelt ja ei suuda talle otsust tõlkida, teised valvurid kas ei mõista vene keelt või ütlevad talle vastuseks, et neile tõlkimise eest ei maksta. Nende pidev palumine asju vene keelde tõlkida on alandav. Samuti pole õigusaktid talle ilma juriidilise abita arusaadavad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
43. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Käesoleval juhul tehti otsus avalikult teatavaks
44. juunil 2009, järelikult hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema
45. juulil 2009 ning kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli
46. juuli
47. Seega oleks hiljemalt sel päeval tulnud kaebus vanglale üle anda (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid asjades nr 3-31-76-06 ja nr 3-3-1-33-08). Kaebus anti vanglale üle
48. augustil 2009, s.o
49. päeval otsuse kättetoimetamisest arvates. Seega oli kaebus esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes.
50. Asjas käib vaidlus selle üle, kas käesoleval juhul esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.
51. Ennistamise taotluses selgitas O. Paskidov, et kaebuse esitamise korda talle arusaadavas keeles ei selgitatud ning tema arvates hakkas tähtaeg kulgema otsuse kättesaamisest. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et halduskohus on otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi avaldanud asja arutamist lõpetaval istungil kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 452 lg 3 nõuetega. Kohtuistungi protokolli kohaselt avaldati, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu
52. juunil 2009 kell 14.
53. Kolleegium nõustub seejuures ringkonnakohtu seisukohaga, et kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus istungil, millest võttis osa ka tõlk, edasikaebe korda selgitanud, pole alust arvata, et O. Paskidov ei saanud selgitustest edasikaebamise korra kohta aru.
54. Kuigi nii otsuses kui ka kohtuistungil selgitati korrektselt, et apellatsioonkaebuse võib esitada otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, möönab kolleegium, et tulenevalt menetlustähtaegade erinevustest nii halduskohtumenetluse raames kui ka võrreldes tsiviilkohtumenetlusega, nõuab menetlustähtaegade regulatsioon süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu, mistõttu eriteadmisteta kogenematu menetlusosalise võimalus menetlustähtaegade osas eksida on suur. Ka kohtuistungi protokolli kantud lause "Kaebajale saadetakse kohtulahend posti teel, vastustajale elektrooniliselt" võib olla eksitav (vt ka halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-78-09, p-d 7-8).
55. Kolleegium märgib veel kord, et selguse huvides võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva (varem haldusasja nr 3-3-1-75-08 määruse p-s 15 ning haldusasja nr 3-3-1-78-09 määruse p-s 8). Selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana märgitud.
56. Kolleegium on ka määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-09 (p 9) selgitanud, et kinnipeetavate võimalus määratud ajal kohtukantseleis viibida on piiratud ning nende toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse oleks silmanähtavalt ebaökonoomne.
57. Apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas võib kinnipeetavate kui erilise isikute grupi samaväärne kohtlemine võrreldes teiste isikutega aga viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole üldjuhul võimalik määratud ajal kohtukantseleis viibida. Nimetatud asjaolu arvestades on kolleegium varasemas praktikas pidanud põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise vältimiseks ning kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks otstarbekaks apellatsioonitähtaeg ennistada. Tähtaja ennistamine võimaldab kinnipeetavast kaebaja asetada olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Tähtaja erandlik ennistamine eelkirjeldatud asjaolude tõttu tagab seega lõppkokkuvõttes õiglase kohtumenetluse (halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-78-09, p-d 10-11).
58. Loetletud põhjustest tulenevalt ning arvestades asjaolusid, et kaebus esitati 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates, tähtaja ennistamine ei piira menetlusõiguste kasutamist vastustaja poolt ning kinnipeetav täitis kohtu ettepaneku esitada tähtaja ennistamise taotlus, leiab kolleegium, et selles asjas tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
59. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu
60. oktoobri
61. a määruse, millega jäeti O. Paskidovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse ja ringkonnakohtul tuleb otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann