Obsah (4)

§ 91§ 25§ 64§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-31-10 13. mai

§ 91

lg 1 sätestab, et äriühingut saab riigilõivust vabastada üksnes seoses pankrotimenetlusega, vastavaid tõendeid pole aga apellant esitanud. Apellandi väide maksevõimetusest ei ole aluseks riigilõivu tasumisest vabastamisele. 4. Rosneft Eesti OÜ esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjoni 400 krooni tasus Rosneft Eesti OÜ eest RKO Platvorm OÜ. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud

§ 91

lg-t 1 ebaõigesti ja see säte ei keela äriühingu riigilõivust vabastamast ka siis, kui äriühing pole püsivalt maksejõuetu. Tähelepanuta on jäänud kaebaja alternatiivne taotlus - anda talle TsMS § 183 alusel menetlusabi. Kui aga kehtiv õigus ei võimalda vabastada kaebajat riigilõivust ega anda menetlusabi, siis pidanuks ringkonnakohus kontrollima selliste piirangute põhiseaduspärasust. Kaebaja esitas määruskaebuse lisana SEB pangas asuva arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil

1. detsember 2009 kuni
2. veebruar 2010 oli konto algjääk 0,00, sissetulek 2,95, lõppjääk 2,95 ja inkassonõue 33 039 203,79 krooni. Määruskaebuses väidetakse Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) mitmetele lahenditele tuginedes (eeskätt Felix Blau sp. z o.o. vs. Poola, otsus
3. jaanuarist 2010 asjas nr 1783/04, Kart vs. Türgi, otsus
4. detsembrist 2009 asjas nr 8917/05, ja Kreuz vs. Poola, otsus
5. juunist 2001 asjas nr 28249/95), et riigilõivu suurus ei tohi takistada äriühingu juurdepääsu kohtule, et kohus peab hindama äriühingu majanduslikku olukorda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5.

§ 91

lg 1 alusel võib kohus maksejõuetu isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest vabastada, kusjuures äriühingu maksejõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotikulude katteks. Kolleegiumi arvates tuleb sellest regulatsioonist lähtudes asuda seisukohale, et seadusandja pidas äriühingu sellist maksejõuetust, mis on aluseks riigilõivust vabastamisele, võimalikuks vaid seoses pankrotimenetlusega. Seadusandja pole esitanud ühtegi teist kriteeriumi, mille alusel võiks kohus tuvastada äriühingu riigilõivust vabastamise aluseks oleva maksejõuetuse. Kui kohus võiks ise otsustada, milliste kriteeriumide alusel on äriühing maksejõuetu või milline maksejõuetus on aluseks riigilõivust vabastamisele, siis kaotaksid seadusandja määratud kriteeriumid tähenduse. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et

§ 91

lg 1 regulatsioon võimaldab vabastada riigilõivust ka neid äriühinguid, mille maksejõuetus pole tõendatud pankrotimenetlusega.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt
2. peatüki "Menetluskulud"
3. jagu "Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks") on võimalik anda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, sh vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest (TsMS § 180 lg 1 p 1). Samas on TsMS §-s 183 sätestatud juriidilisele isikule menetlusabi andmise piirangud. TsMS § 183 lg 1 alusel võib menetlusabi taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus. Kaebaja pole mittetulundusühing ega sihtasutus. TsMS § 183 lg-te 2 ja 3 alusel võib menetlusabi taotleda ka pankrotivõlgnik, kuid kaebaja pole pankrotivõlgnik. Riigikohtu halduskolleegium on
4. septembri
5. a määruses (p 10) kohtuasjas nr 3-3-1-40-07 asunud seisukohale, et "[k]una riigilõivust vabastamise küsimus on Halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud, puudub vajadus

§-de 5 ja 94 alusel tsiviilkohtumenetluse sätete kohaldamiseks. Riigilõivust vabastamise tingimused ja piirangud tulenevad seega mitte TsMS §dest 181-183 või muudest tsiviilkohtumenetluse sätetest, vaid halduskohtumenetluse enda sätetest ja põhimõtetest." Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal. Seetõttu on kaebaja toetumine TsMS § 180 lg 1 p-le 1 alusetu. Seega ei kuulu kaebaja nende isikute ringi, kes saanuks taotleda riigipoolset menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

1. Õige on Rosneft Eesti OÜ väide, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kohtule esitatud alternatiivse taotluse saada riigipoolset menetlusabi. Kolleegium on seisukohal, et sellest rikkumisest hoolimata on Riigikohtul võimalik nõustuda ringkonnakohtu lõppjäreldusega - kehtiv õigus ei võimalda kaebajat riigilõivust vabastada.
2. Lähtudes RLS § 56 lg-test 13, 17 ja 18 ning

§ 91

lg-st 1, pidi kaebaja tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni ja kohtul puudus võimalus vabastada kaebaja osaliselt või täielikult riigilõivu tasumisest. Seega tulnuks ringkonnakohtul võtta seisukoht seoses kaebaja väitega, et tema maksejõuetuse tõttu on 15 000 krooni suurune riigilõivu tasumise kohustus, millest pole võimalik teda vabastada või mille suurust pole võimalik vähendada, põhiseaduse vastane. Kaebaja selle väite tähelepanuta jätmine on kolleegiumi arvates oluline menetlusnormide rikkumine, sest sellise lõivupiirangu vastuolu korral põhiseadusega tulnuks kaebaja apellatsioonkaebus ilmselt läbi vaadata.

§ 25

lg 9 kohustab halduskohut jätma kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kolleegiumi arvates tuleneb neist sätetest, et kohus peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust.

1. Väidetavalt maksevõimetu äriühingu kohustust tasuda seoses halduskohtumenetlusega riigilõivu analüüsis kolleegium ka
2. märtsi
3. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-98-
4. Selles määruses avaldatud seisukohad ja selgitused on kohaldatavad ka Rosneft Eesti OÜ kaebuse lahendamisel.
5. Rosneft Eesti OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus tuleb kohtumenetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas regulatsioon, mille alusel maksejõuetul äriühingul on kohustus tasuda 15 000 krooni riigilõivu, millest osaliseks või täielikuks vabastamiseks puudub võimalus, on põhiseaduspärane. Ringkonnakohtul tuleb ka tuvastada, kas ja millisel perioodil oli Rosneft Eesti OÜ maksevõimetu, sest tulenevalt

§ 64

lg-st 2 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

§ 90lg 2 alusel kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld