← Eesti

3-1-1-18-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-18-10 Otsuse kuupäev

  1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi H. P. karistamises liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-9536 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. P. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Peterson, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2010 Istungil osalenud isikud H. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Kairjak RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a kohtuotsus H. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Põhja Politseiprefektuuri
  8. mai
  9. a otsusega karistati H. P. liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni selle eest, et
  10. aprillil 2009 juhtis ta Tallinnas P. tee 28 juures mootorsõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
  11. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei saa juhtimisõigust samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi ehk juhiloaga. Sellest tulenevalt oli H. P.-l
  12. aprillil 2009 sõidukit juhtides juhtimisõigus, kuigi juhiloa kehtivuse tähtaeg oli möödunud. Alternatiivselt leidis menetlusalune isik, et LS § 44 lg 3 on ebaselguse tõttu vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja
  14. Harju Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 3.1 Juhtimisõigus ei ole samastatav juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid need on siiski omavahel seotud nii, et juhiloa kehtivusest sõltub isiku õigus mootorsõidukit juhtida. See tuleneb LS § 44 lõikest 3, mille kohaselt olukorras, kus isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega isikul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud ja kes ei ole 12 kuu jooksul juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest juhiluba vahetanud, puudub juhtimisõigus. Vastupidisel juhul ei oleks LS § 44 lg 3 sõnastuses vaja kasutada väljendit "juhtimisõiguse taastamine". 3.2 H. P. juhiluba kehtis
  17. aprillini
  18. Aasta jooksul pärast juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist võis ta sõidukit veel juhtida, kuid selle aja vältel tuli kehtetu juhiluba vahetada uue vastu. Kuna menetlusalune isik seda ei teinud, kaotas ta alates
  19. aprillist 2008 mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kuna
  20. aprilliks 2009 ei olnud tal sooritatud teooria- ja sõidueksam ning talle ei väljastatud uut juhiluba, puudus tal sel päeval mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalune isik oli Lõuna Politseiprefektuuri
  21. aprilli
  22. a otsusega kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Seega on H. P. teos LS § 741 lg 2 objektiivne koosseis. 3.3 Liiklusseaduse § 44 lg 3 ei ole ebaselge ega põhiseadusega vastuolus. Kõnealusest sättest nähtub, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Juhtimisõiguse taastamisest saab rääkida vaid sellise isiku suhtes, kellel oli juhtimisõigus, kuid ta on sellest mingil põhjusel ilma jäänud. Järelikult tuleneb LS §-st 44 lg 3, et juhiloa vahetamata jätmisel aasta jooksul pärast juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist loetakse juhtimisõigus lõppenuks. Selle põhjuseks on eeldus, et isik ei ole aasta jooksul liikluses osalenud, mistõttu liiklusohutuse seisukohalt on põhjendatud eksami sooritamise nõue. Kuna aasta jooksul on juhiloa vahetamine võimalik eksamit sooritamata, ei ole asjakohane kaitsja võrdlus juhtimisõiguse äravõtmisega süüteo toimepanemise tõttu. 3.4 H. P. ütlustest nähtub, et
  23. aprillil 2009 sõidukit juhtides oli ta teadlik juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest, kuid arvas ekslikult, et see ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Tema eksimuse põhjustas muu hulgas Tartu Maakohtu
  24. novembri
  25. a otsus, millega lõpetati tema suhtes menetlus mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Seega ta ei teadnud ega pidanud ka võimalikuks, et tal ei ole õigust sõidukit juhtida. Tegemist on koosseisueksimusega, mistõttu H. P. vastutab ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  26. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. P. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Peterson, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, põhjendades seda järgmiselt. 4.1 Maakohus tõlgendas ebaõigesti LS § 44 lg-t 3, kuna see reguleerib olukorda, kus isikul on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud ja lisaks on ka juhiloa kehtivusest möödunud 12 kuud. Mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu ei sõltu juhiloa kehtivusest. Juhiluba on deklaratiivne ehk õiguse olemasolu tõendav dokument. Juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult. Seetõttu ei lõppenud menetlusaluse isiku juhtimisõigus juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisel. Maakohtu arutluskäik on ebaloogiline, kuna ühest küljest leiab kohus, et juhtimisõiguse olemasolu on seotud juhiloa kehtivusega, teisest küljest peab kohus aga võimalikuks, et juhtimisõigus säilib aasta jooksul pärast juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist. Seetõttu on arusaamatu ka seisukoht, mille kohaselt tuleneb eksami sooritamise nõue LS § 44 lg-s 3 tõsiasjast, et isik ei osalenud aasta jooksul mootorsõiduki juhina liikluses. 4.2 Isegi juhul, kui tõlgendada vaidlusalust sätet nii nagu maakohus seda käesolevas asjas tegi, oli menetlusalune isik vältimatus keelueksimuses, kuna varasemalt on maakohus samas olukorras leidnud, et tal on juhtimisõigus säilinud. 4.3 Liiklusseaduse § 44 lg 3 on vastuolus PS §-dega 10, 11 ja § 13 lg-ga 2, s.o õiguskindluse, proportsionaalsuse ja õigusselguse põhimõtetega.
  27. Kohtuistungil jäi kaitsja kassatsioonis esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt on otsustava tähtsusega juhiloa kehtivuse tähendus mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu tuvastamisel. Riigikohus on varem selgitanud, et juhtimisõigus ei ole inimese n-ö sünnipärane õigus, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. oktoobri
  30. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-86-09, p 7.3). Seadus ei sätesta otsesõnu juhtimisõiguse tähtaega, kuid LS § 25 lg 1 kohaselt kehtib juhiluba üldjuhul kümme aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada. Kolleegium märgib, et seeläbi ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 28 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele (nt kas ta on Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis, või on ta elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane ning kas ta terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele). 6.1 Seetõttu märgib kolleegium, et kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. septembri
  32. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-76-06, p 5), võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega. Seda ongi tehtud LS § 44 lg-s 3 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  33. juuli
  34. a määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid" (edaspidi Määrus) § 19 lg-s
  35. Nendest sätetest nähtub, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Mõiste "juhtimisõiguse taastamine" kasutamisest võib järeldada, et kuigi liiklusseadus ei näe seda expressis verbis ette, tingib juhiloa kehtetus siiski juhtimisõiguse puudumise. Juhtimisõiguse olemasolu sõltuvust juhiloa kehtivusest on Riigikohus tunnistanud ka LS § 27 lg 4 tõlgendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  36. märtsi
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10, p 11). 6.2 Eeltoodust tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt 12 kuu kestel pärast juhiloa kehtivuse lõppemist säilib isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastupidi - kuni juhiloa vahetamiseni puudub sellisel isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi. Määruse § 19 lg-st 1 ja § 22 lg-test 1 ja 5 nähtub, et 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist võib juhiluba vahetada eksameid sooritamata. Nõuetekohase taotluse esitamisel Autoregistrikeskusele taastatakse isiku juhtimisõigus ja antakse välja uus juhiluba. Järeldust, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi seni mootorsõidukit juhtida, toetab muu hulgas ka LS § 44 lg-st 3 tulenev nõue kontrollida enne juhtimisõiguse taastamist vähemalt aasta jooksul sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi. Samasugune eesmärk - kontrollida sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi - on näiteks ka esmase juhiloa väljaandmist puudutava LS § 26 lg-s 3 sisalduva regulatsiooni aluseks.
  38. Maakohus leidis, et H. P. tegutses koosseisueksimuses, pannes teo toime ettevaatamatusest. Kohtu selgituse kohaselt arvas H. P. ekslikult, et juhiloa kehtivuse tähtaja möödumine ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Kolleegium nendib, et arutatavas väärteoasjas tuvastatu kohaselt oli H. P. teadlik kõigist faktilistest asjaoludest, sh juhiloa kehtivuse lõppemisest, kuid andis neile ebaõige õigusliku hinnangu, järeldades, et mootorsõiduki juhtimisõigus on tal siiski säilinud. Selline eksimus ei ole aga koosseisueksimus, vaid keelueksimus KarS § 39 tähenduses, mis välistab isiku süü ja vastutuse vaid selle eksimuse vältimatuse korral (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. juuni
  40. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-06, p 23).
  41. Eksimuse välditavuse hindamisel selgitab kolleegium järgmist. Tartu Maakohtu
  42. novembri
  43. a otsusega, millele H. P. viitab kui tema käitumist õigustavale kohtuotsusele, karistati H. P. LS § 7435 lg 1 järgi sõiduki juhtimise eest kehtiva juhiloata. Seega ei saanud H. Pikmets ka pärast viidatud kohtuotsuse jõustumist arvestada oma käitumise õiguspärasusega, vaid sellega, et sõiduki juhtimise korral karistatakse teda LS § 7435 lg 1 järgi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kõrvaldati H. P.
  44. aprillil 2008, s.o pärast juhiloa kehtivuse lõppemist ja enne käesolevas menetluses arutatava teo toimepanemist, politsei otsusega juhtimisõiguse puudumise tõttu LS § 201 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt. Samuti oli ta juba enne käesolevas asjas arutatava teo toimepanemist vaidlustanud halduskohtus Autoregistrikeskuse otsuse, millega keelduti talle juhiloa väljaandmisest põhjendusel, et tal on juhtimisõiguse taastamiseks vaja sooritada eksamid. Seega oli ta teadlik, et kõnealuses küsimuses ei ole õiguslik vaidlus üheselt lõppenud, mistõttu tema eksimus oli välditav. Maakohus arvestas sisuliselt H. P. eksimust karistuse mõistmisel, mistõttu arvestades mõistetud karistuse suurust, ei pea kolleegium vajalikuks ka H. P.-le mõistetud karistust KarS § 60 alusel vähendada.
  45. Täiendavalt märgib kolleegium, et ei näe LS § 44 lg-s 3 vastuolu põhiseadusega. Selgusetust ega ebakindlust ei ole küsimuses, mida ja millal peab isik tegema juhtimisõiguse taastamiseks, kui juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud 12 kuud. Juhtimisõiguse taastamise vajadus viitab keelendina selgelt juhtimisõiguse puudumisele. Kolleegiumi hinnangul on juhtimisõiguse taastamise nõude puhul tegemist sobiva, vajaliku ja mõõduka abinõuga, mis tagab muuhulgas mootorsõiduki juhi tervisekontrolli, nagu ka selle, et enam kui 12 kuud mootorsõiduki juhtimisest eemal olnud isik läbiks teadmiste ja oskuste kontrolli enne uuesti mootorsõiduki juhtimisele asumist. Samuti ei kohtle seadus võrdselt isikuid, kellel on juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ja neid, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud - viimased ei pea sooritama uusi eksameid, taotledes juhiloa vahetamist aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist. Kolleegium möönab, et kuigi LS § 44 lg 3 ei saa välistada selliseid olukordi, milles ka kehtiva juhiloaga isiku terviseseisund ei pruugi vastata kehtestatud nõuetele või tema liiklusalased teadmised ja sõiduoskused on mingil põhjusel puudulikud, ei muuda viimatinimetatud asjaolu kõnealust sätet põhiseadusega vastuolus olevaks.
  46. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.