← Eesti

3-1-1-44-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-44-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi A. V. süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-17149 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V. kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus, millega jäeti rahuldamata A. V. kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi määruskaebus.
  8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. veebruari
  10. a kohtuotsus A. V. kriminaalasjas KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas ja saata kriminaalasi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  11. A. V. kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi
  12. veebruari ja
  13. märtsi
  14. a määruskaebused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. A. V. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
  16. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kes taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist, palus maakohtu istungil muu hulgas hüvitada A. V.-le valitud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja esitas maakohtule kuludokumendid, mille kohaselt kulus A. V.-l kohtueelses menetluses ja maakohtus toimunud menetluses valitud kaitsjale õigusabi osutamise eest tasumiseks kokku 110 979 krooni.
  17. Viru Maakohtu
  18. septembri
  19. a otsusega tunnistati A. V. KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.
  20. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. V. kaitsja A. Luberg, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja A. V. õigeksmõistmist. Samuti taotleti apellatsioonis A. V. poolt kohtueelses menetluses, maakohtus toimunud menetluses ja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu jätmist riigi kanda. Apellatsioonis märgiti, et kuludokumendid apellatsioonimenetluse kulude kohta esitatakse kohtuistungil. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja taotluse hüvitada A. V.-le tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 60 720 krooni. Taotlusele lisatud kuludokumentidest nähtus, et A. V. tasus Harju Maakohtu
  21. septembri
  22. a otsuse analüüsi, apellatsiooni koostamise ja esitamise ning kaitsja osalemise eest ringkonnakohtu istungil OÜ-le Advokaadibüroo Luberg ja Päts 60 720 krooni.
  23. Tartu Ringkonnakohtu
  24. veebruari
  25. a otsusega Viru Maakohtu otsus tühistati ja A. V. mõisteti KarS § 293 lg 2 p 2 järgi õigeks. Juhindudes KrMS § 181 lg-st 1, mille kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, otsustas kohus ühtlasi, et süüdistatava poolt valitud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud 60 720 krooni tuleb jätta riigi kanda. Kohtuotsuse põhjendavas osas menetluskuludega seotud küsimusi aga ei käsitletud.
  26. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas KrMS § 189 lg-s 3 sätestatud korras määruskaebuse A. V. kaitsja A. Luberg, kes palus jätta menetluskuluna riigi kanda ka A. V. poolt kohtueelses menetluses ja maakohtus OÜ-le Advokaadibüroo Luberg ja Päts tasutud 110 979 krooni. Määruskaebuses märgiti, et ringkonnakohus lahendas kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse üksnes apellatsioonimenetluse osas, jättes otsustamata A. V. poolt kohtueelses menetluses ja maakohtus toimunud menetluses tekkinud kaitsjatasu hüvitamise.
  27. Tartu Ringkonnakohus jättis
  28. märtsi
  29. a määrusega kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, ei ole 171 699 krooni, mille hüvitamist A. V.-le kaitsja taotleb, mõistliku suurusega kaitsjatasu. Ringkonnakohus luges kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 60 720 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  30. Tartu Ringkonnakohtu
  31. märtsi
  32. a määruse peale esitas määruskaebuse A. V. kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigilt A. V. kasuks 110 979 krooni väljamõistmist. Kaitsja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 8.1 Kui ringkonnakohus leidis, et kaitsja poolt
  33. veebruari
  34. a otsuse peale esitatud määruskaebus on põhjendamatu, tulnuks see KrMS § 389 lg 4 järgi saata viivitamata Riigikohtule. Seetõttu leiab kaitsja, et Riigikohtule tuleb lisaks ringkonnakohtu
  35. märtsi
  36. a otsuse peale esitatud määruskaebusele edastada ka määruskaebus, mille kaitsja esitas ringkonnakohtu otsuse peale. 8.2 Ringkonnakohtu
  37. veebruari
  38. a otsuse resolutsiooni kohaselt jäeti A. V. valitud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu 60 720 krooni riigi kanda. Ringkonnakohus aga eksis, kui leidis, et A. V. tasus kohtumenetluses kaitsjatasu üksnes 60 720 krooni. Tegelikult oli A. V. otsuse kuulutamise hetkeks maksnud kaitsjale 123 791 krooni. Lisaks on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis jäetud täielikult käsitlemata kohtueelses menetluses tasutud kaitsjatasu hüvitamine. 8.3 Ühtlasi ei nõustu kaitsja ringkonnakohtu
  39. märtsi
  40. a määruses väljendatud seisukohaga, nagu oleks kaitsjatasu summa, mille hüvitamist kaitsja taotles, ebamõistlikult suur.
  41. Vastuses määruskaebusele leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen, et määruskaebus on põhjendatud kohtueelse menetluse kulude hüvitamata jätmist puudutavas osas. Prokuröri arvates tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada ja hüvitada A. V.-le tema poolt valitud kaitsjale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu ulatuses, mis ületab kolmekordselt sama töömahtu täitva määratud kaitsja tasu, s.o summas 5055 krooni ja 12 senti. Kohtumenetluse kulude hüvitamise osas on ringkonnakohtu
  42. märtsi
  43. a määrus prokuröri hinnangul seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumenetluses otsustatakse KrMS § 189 lg-st 2 tulenevalt kohtumääruse või -otsusega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui nende kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  45. peatüki kohaselt, ehk siis määruskaebemenetluses.
  46. A. V. kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas
  47. veebruaril 2010 KrMS § 189 lg 3 korras määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  48. veebruari
  49. a kohtuotsuse peale. Selles taotleti, et lisaks ringkonnakohtu poolt riigi kanda jäetud 60 720 kroonile jäetaks menetluskuluna riigi kanda ka A. V. poolt OÜ-le Advokaadibüroole Luberg ja Päts seoses valitud kaitsja kasutamisega kohtueelses menetluses ja maakohtus toimunud menetluses tasutud 110 979 krooni.
  50. Kriminaalkolleegium märgib, et selle määruskaebuse saamisel tuli ringkonnakohtul juhinduda muu hulgas KrMS §-st 389, mille lõiked 3 ja 4 sätestavad kohtumääruse koostanud kohtu pädevuse määruskaebuse läbivaatamisel sõltuvalt sellest, kas kohus loeb määruskaebust põhjendatuks või põhjendamatuks. Kui kohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse (KrMS § 389 lg 3), kui aga kohus loeb määruskaebuse põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule (KrMS § 389 lg 4). Käesolevas asjas luges ringkonnakohus A. V. kaitsja määruskaebuse põhjendamatuks, kuid eirates KrMS § 389 lg 4 nõudeid, jättis vaidlustatud kohtuotsuse ja kaitsja määruskaebuse Riigikohtule edastamata ning jättis määruskaebuse
  51. märtsi
  52. a määrusega rahuldamata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ületas ringkonnakohus sellise tegevusega määruskaebuse läbivaatamiseks kohtumääruse koostanud kohtule antud pädevust ja asus oma otsuse peale esitatud määruskaebust kirjeldatud viisil lahendades sisuliselt kõrgema kohtu rolli, millega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kõnealuse rikkumise tõttu tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  53. märtsi
  54. a määruse.
  55. Ringkonnakohtu
  56. märtsi
  57. a määruse tühistamisel kujuneb A. V. kriminaalasja menetlemisel olukord, kus A. V. on ringkonnakohtu
  58. veebruari
  59. a kohtuotsusega õigeks mõistetud, kohtuotsus on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas
  60. veebruaril 2010 määruskaebe korras vaidlustatud ja ringkonnakohus ei ole esitatud määruskaebust põhjendatuks lugenud. Selle määruskaebuse lahendamine on tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ja § 389 lg-st 4 Riigikohtu pädevuses, vaidlustatud kohtuotsus ja A. V. kaitsja
  61. veebruari
  62. a määruskaebus on edastatud Riigikohtule, mistõttu kriminaalkolleegium vaatab ka selle määruskaebuse läbi käimasoleva määruskaebemenetluse käigus.
  64. veebruari
  65. a määruskaebuses vaidlustas A. V. kaitsja ringkonnakohtu õigeks-mõistva otsuse üksnes kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas, leides, et lisaks kohtuotsuse resolutsioonis märgitud 60 720 kroonile tuleb riigi kanda jätta ka A. V. poolt kohtueelses ja maakohtus toimunud menetluses õigusabi eest tasutud 110 979 krooni. Kaitsja selgitas, et tema töö seisnes kliendi korduvas konsulteerimises, kaitsepositsiooni kooskõlastamises, uurimistoimingutes korduvas osalemises, kriminaalasja materjalidega tutvumises ja analüüsimises ning kohtukõne kirjalike teeside koostamises.
  66. Kuigi kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt otsustas ringkonnakohus jätta A. V. valitud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni riigi kanda, ei sisalda kohtuotsus vähimaidki põhistusi selle kohta, miks on riigi kanda jäetud vaid osa süüdistatava poolt kohtumenetluses valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud summast ja miks ei hüvitata süüdistatavale seda summat, mille viimane tasus kaitsjale õigusabi eest kohtueelses menetluses. Kuna ringkonnakohus on jätnud kohtuotsuse põhiosas täielikult käsitlemata küsimuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas ja kriminaalasja saatmise selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  67. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  68. veebruari
  69. a kohtuotsuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas ja
  70. märtsi
  71. a määruse, millega jäeti rahuldamata A. V. kaitsja määruskaebus. Kriminaalkolleegium rahuldab A. V. kaitsja määruskaebused osaliselt ja saadab kriminaalasja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.