Obsah (8)

§ 638§ 314§ 702§ 703§ 306§ 307§ 321§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 637 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

§ 638lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2. märtsil
3. a esitatud teistmisavalduses märgib avaldaja, et
4. novembri
5. a määrus toimetati tema esindajale kätte täpselt tuvastamata ajal. Toimikust nähtub, et ringkonnakohus küsis esindajalt
6. jaanuaril 2010, et kas viimane on
7. novembri
8. a määruse kätte saanud. Esindaja kinnitas määruse saamist ja päris, kas avaldaja sai kätte määruse riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. Järgnes esindaja ja ringkonnakohtu meilivahetus, et täpsustada, millal sai esindaja kätte
9. novembri
10. a määruse. Täpset kuupäeva tuvastada ei õnnestunud. Sellele järgnes ringkonnakohtu kinnitus, et avaldaja on nimetatud määruse kätte saanud. Ringkonnakohtu referent kirjutas e-kirjas: "Eelpool saadetud kirjas olen ma tõesti kirjutanud, et Legovitð on saanud määruse kätte, aga kahjuks ei oska ma seda rohkem kommenteerida. See võib olla ka mingi muu määrus." Avaldaja soovib rõhutada, et mingit muud riigilõivuga seotud määrust ei ole avaldajale kunagi saadetud. Kahjuks sai avaldaja esindaja ringkonnakohtust ekslikku informatsiooni. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus eksis

§ 314lg 2 vastu, kui saatis esindajale 13.

novembri

1. a määruse paberkandjal. Väljakujunenud praktika järgi ei saada kohtud advokaatidest esindajatele menetlusdokumente juba mõnda aega paberkandjal. Esindaja e-posti aadress nähtus apellatsioonkaebusest. Samuti kinnitas ringkonnakohtu referendi suhtlemine esindajaga e-kirja teel, et esindaja e-posti aadress oli kohtule teada.
2. Eelpool märgitu on

§ 702lg 2 p-st 2 tulenevalt teitsmise alus.

Selle sätte järgi on alus kohtulahendi teistmiseks, kui menetlusosalist menetlusest seaduse kohaselt ei teavitatud. Praegusel juhul sai avaldajale

1. oktoobri
2. a määruse kätte toimetamata jätmise tõttu võimalikuks avaldaja suhtes negatiivse lahendi tegemine -
3. novembri
4. a ringkonnakohtu määrusega jäeti avaldaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5. Vastustaja vaidleb teistmisavaldusele vastu.
6. novembri
7. a määruse kohta väitis avaldaja esindaja
8. jaanuaril 2010, et ta sai selle kätte rohkem kui kaks nädalat tagasi. Seega oli sellest hetkest selge, et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ja ringkonnakohtul on alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest.

§ 703

lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega. Avaldajal oli võimalik esitada

1. novembri
2. a määruse peale määruskaebus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et avaldus Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määruse teistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on esitanud teistmisavalduse

§ 702lg 2 p 2 alusel.

Selle sätte järgi on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kui lahend tehti tema kohta. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6). Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri 2009 määrus kehtib avaldaja suhtes. Kuid kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et teda on asja menetlemisest kõrvale jäetud. Avaldaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja seega oli teadlik ka apellatsioonimenetlusest. Koos apellatsioonkaebusega esitas avaldaja taotluse, milles palus ennast täielikult vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus menetles avaldaja taotlust ja tegi
6. oktoobril
7. a määruse, millega rahuldas taotluse osaliselt. Kuna avaldaja ei tasunud esimest riigilõivu osamakset kohtu määratud tähtpäevaks, jättis ringkonnakohus avaldaja apellatsioonkaebuse
8. novembri
9. a määrusega menetlusse võtmata.
10. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on

§ 306

lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et ringkonnakohus ei toimetanud 13. novembri 2009. a määrust nõuetekohaselt kätte ei avaldajale ega tema esindajale.

§ 307

lg 4 järgi tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamiseks andmine märkida kohtutoimikusse.

§ 306

lg 2 järgi peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kolleegium märgib, et toimikust ei nähtu, kuidas toimetati määrus avaldaja esindajale kätte. Kolleegium on varem leidnud, et toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalisele hakkab kulgema menetlustähtaeg.
5. Kohtutoimikus ei ole dokumenteeritud
6. novembri
7. a määruse kättetoimetamist. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb lugeda avaldaja esindajale kättetoimetatuks selle tegelikust jõudmisest saajani

§ 307lg 3 järgi.

Menetlusdokument on

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse

§ 307

lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Toimikust nähtub (I kd, tlk 265) et

1. jaanuaril 2010 on ringkonnakohtu referent esitanud avaldaja esindajale järelepärimise, kas viimane on
2. novembri
3. a määruse kätte saanud. Kohtu järelepärimisele vastas avaldaja esindaja, et sai selle määruse kätte.

§ 321

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, siis toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega piisas praegusel juhul avaldaja esindaja kinnitusest, et ta on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Sellest avaldaja esindaja kinnitusest sai ringkonnakohus järeldada, et kohus on kohtumääruse avaldaja esindajale kätte toimetanud.

§ 638

lg 9 järgi võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuna ringkonnakohus ei suutnud kindlaks teha täpset määruse kättetoimetamise aega, algas

1. novembri
2. a määruse peale määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaega avaldaja esindaja
3. jaanuari
4. a kinnitusele järgnevast päevast.
5. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et

§ 702

lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.

§ 703

lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega. Avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul 13. novembri 2009. a määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seetõttu tuleb avaldaja teistmisavaldus jätta

§ 702lg 3 alusel rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (

§ 314lg 2).

Toimikust nähtub, et maakohus on avaldaja esindajaga suhelnud elektrooniliselt. Avaldaja esindaja märkis e-posti aadressi ka apellatsioonkaebuses, kuid samas jättis selle märkimata menetlusabi avalduses.

§ 314

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Avaldaja esindaja aadressi teatamise ebajärjekindlusest võis tuleneda ka ringkonnakohtu poolt menetlusdokumentide esindajale erinev kättetoimetamise viis. 12. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse teistmisavalduselt tasutud kassatsioonikautsjon

§ 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

§ 149

lg 7 järgi tuleb enam tasutud kautsjon 1200 krooni tagastada advokaadibüroo Valge & Uiga osaühingule. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu