Obsah (4)

§ 319§ 64§ 65§ 320

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-33-10 Otsuse kuupäev 18. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Ko

§ 319

lg 1 ja § 320 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalasjas nr 1-08-13042 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja süüdistatava S. Š.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev 21. aprill 2010, kirjalik menetlus 23. detsembri 2009. a otsus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 2009. a kohtuotsus S. Š.-i õigeksmõistmises

§ 319lg 1 järgi teadvalt vale kaebuste esitamise eest 2.

mail 2007 ja saata kriminaalasi selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Prokuröri kassatsioon rahuldada, kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 180 (sada kaheksakümmend) krooni, advokaat Anne Vissaku poolt S. Š.le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks S. Š.-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 S. Š. mõisteti Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega süüdi

§ 319

lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega vastavalt 8 kuuks ja 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Š.-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõistetud, kuid täielikult kantud karistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust. 1.2

§ 319lg 1 järgi mõisteti S.

Š. süüdi Lõuna Politseiprefektuurile teadvalt vale kaebuse esitamise eest järgmistel asjaoludel: -

1. veebruaril 2007 esitas ta teadvalt vale kaebuse selle kohta, et ajavahemikul
2. veebruarist kuni
3. veebruarini 2007 Tartu Vangla
4. sektori kambris nr 1099 lõi rinnasilti XXXXXXXXX kandev Tartu Vangla ametnik teda kätega kehasse ja näkku; -
5. mail 2007 esitas ta teadvalt vale kaebuse selle kohta, et
6. märtsi
7. a öösel kella 1.30 paiku Tartu Vangla kambris nr X peksid kaks Tartu Vangla ametnikku teda jalgadega ribidesse, põlvedega vastu pead ja jalaga näkku. Peksmise tagajärjel murdus tal hammas ja tekitati lõuale haav; -
8. mail 2007 esitas ta teadvalt vale kaebuse selle kohta, et
9. märtsil 2007, hommikuse kontrolli ajal lõi Tartu Vangla ametnik teda kahel korral rusikaga kõhtu ja ähvardas füüsilise vägivallaga. 1.3

§ 320lg 1 järgi mõisteti S.

Š. süüdi selles, et ta

1. märtsil 2007 ja
2. mail 2007 andis eeltoodud episoodides kirjeldatud asjaoludel kriminaalmenetluses kannatanuna teadvalt vale ütlusi. 1.4 Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav esitas kolmel korral valekaebuse isikute kohta, kes tegelikult ei ole kuritegusid toime pannud. Samuti leidis maakohus, et kannatanuna ülekuulamisel
3. märtsil ja
4. märtsil 2007 andis S. Š. valeütlusi enda peksmise kohta. Maakohus tõdes, et S. Š. esitas valekaebused

§ 319

lg 1 järgi ja andis valeütlusi

§ 320järgi kavatsetult.

2. S. Š.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja S. Š.-i täielikku õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et kriminaalasjas puuduvad tõendid S. Š.-i otsese tahtluse kohta panna toime kuritegusid

§ 319lg 1 ja § 320 lg 1 mõttes.

2.1 Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. S. Š. mõisteti

§ 319lg 1 järgi õigeks 2.

mail 2007 toime pandud tegudes ja uueks karistuseks mõisteti talle

§ 319

lg 1 järgi 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 järgi mõistetud karistused jättis ringkonnakohus muutmata.

Apellatsioon jäeti rahuldamata. 2.2 Ringkonnakohus asus seisukohale, et S. Š.-i süüdistusest

§ 319lg 1 järgi tuleb jätta välja teadvalt valede kaebuste esitamine 2.

mail 2007.

§ 319

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Süüteokoosseisus kirjeldatud tunnus "teine isik " tähendab konkreetselt identifitseeritavat isikut, mitte aga isikute piiramatut ringi. Süüdistuses märgitud "Tartu Vangla ametnik või ametnikud" osutab aga laiale isikute ringile. Kui kuriteo kohta edastatud informatsioon ei sisalda viidet konkreetsele teo toimepanijale, ei ole tegemist

§ 319lg-s 1 kirjeldatud kuriteoga.

Ringkonnakohus tõdes, et kuna S. Š.-i

1. mail 2007 esitatud kaebustest ja temale hiljem esitatud süüdistusest ei selgu konkreetne isik, kelle kohta kaebus esitati, tuleb ta
2. mail 2007 valekaebuste esitamises õigeks mõista. 2.3 S. Š. teadis, et esitab valekaebuse ja annab valeütlusi tema vastu suunatud väidetavate kuritegude kohta, mida objektiivselt ei toimunud. Tegemist ei ole vale hinnanguga vanglatöötajate jõu kasutamisele, vaid tegelike sündmuste vale kirjeldamisega. Neil asjaoludel leidis ringkonnakohus, et S. Š. esitas
3. veebruaril 2007 teadvalt vale kaebuse ja andis
4. mail 2007 teadvalt valeütlusi, soovides, et nende alusel alustatakse vanglaametnike suhtes kriminaalmenetlust. 2.4 Ringkonnakohus põhjendas

§ 319lg 1 järgi karistuse kergendamist süüdistuse mahu vähenemisega.

Maakohtu poolt

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristused jäeti muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 3. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid ringkonnaprokurör Kristiina Laas ja süüdistatava kaitsja A. Vissak. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3.1 Prokurör taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega S. Š. mõisteti õigeks ning tühistati karistus

§ 319

lg 1 ja

§ 64lg 1 järgi mõistetud karistuste osas.

Mõistes S. Š.-i õigeks 2. mail 2007 toimepandud tegudes

§ 319lg 1 järgi, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust.

Ei saa nõustuda ringkonnakohtu järeldusega, et S. Š. esitas sel kuupäeva kaebused piiramatu isikute ringi suhtes. Kassaator leiab, et

§ 319

lg-s 1 toodud koosseisuline tunnus "teine isik" ei eelda isiku nime ära toomist, kui isikut saab identifitseerida kaebuses toodud asjaolude kaudu. Vangla on suletud süsteem ja seetõttu on vaadeldavate sündmustega seotud isikute ring piiratud ja tuvastatav. Kuigi S. Š.-i kaebuse asjaolud võimaldavad kindlaks teha, kelle suhtes konkreetselt kaebused esitati, saab talle

§ 319

lg 1 järgi esitatud süüdistuses kajastada ainult seda informatsiooni, mida valekaebus sisaldas. S. Š. soovis esitada ja esitaski kaebused nende konkreetsete Tartu Vangla ametnike vastu, kes 18. märtsil 2007 kell 1.30 kasutasid tema suhtes ohjeldamismeetmeid ja kellega ta samal hommikul kontrolli ajal kokku puutus. Š Š 3.2 S. Š.-i kaitsja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus S. Š.-i süüdi tunnistamises

§ 319

lg 1 ja

§ 320lg 1 järgi.

Kaitsja leiab, et

§ 319lg-s 1 ja § 320 lg-s 1 eeldatav otsene tahtlus on S.

Š.-i puhul täielikult tõendamata. Kaebust esitades S. Š. ei teadnud ega saanudki teada, et vanglaametnike poolt tema suhtes jõu kasutamine osutub hiljem põhjendatuks. Süüdistatav tajus sündmusi oma kehalise puutumatuse rikkumisena ja reageeris sellele vastavalt.

1. Prokuratuuri kassatsioonile esitas vastuse S. Š.-i kaitsja, kes palub jätta kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja leiab jätkuvalt, et valekaebusena karistusõiguslikus mõttes saab käsitleda üksnes sellist avaldust, milles osutatakse konkreetsele, üheselt identifitseeritavale isikule.
2. S. Š.-i kaitsja kassatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör, kes palub jätta kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Prokurör leiab, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on kaitsja poolt vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt kaitsja kassatsiooni väiteid süüdistatavale omistatud kuritegude tõendatusest (I), seejärel analüüsib

§ 319

lg-s 1 sätestatud teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteokoosseisu tunnuseid (II), ning lõpuks võtab seisukoha kassatsioonimenetluse tulemuse kohta, lahendades ühtlasi kaitsjatasuga seonduva (III). I

1. Puutuvalt kaitsja kassatsiooni märgib kolleegium järgmist. Vastavalt KrMS §-le 362 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, kuid saab anda hinnangu sellele, kas kohtud järgisid kriminaalasja lahendamisel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-10 p 7). Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 31-1-21-10 p 8). Käesolevas asjas on kohtud nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud, milliste tõendite alusel leitakse, et süüdistuses
2. veebruari
3. a kuriteoepisoodis

§ 319

lg 1 järgi ja süüdistuses

§ 320lg 1 järgi pani S.

Š. kuriteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Kolleegium tõdeb, et kohtud ei ole S. Š.le süüksarvatud kuritegude subjektiivse koosseisu tuvastamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kaitsja kassatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. II 8. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on sisustanud

§ 319

lg 1 tunnust "teine isik" põhjendamatult kitsalt.

§ 319

lg 1 näeb ette karistuse teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Selle paragrahvi mõttes esitatakse valekaebus isiku suhtes, kes tegelikult ei ole kuritegu toime pannud. Teist isikut süüstav kuriteokaebus kui kuriteoteate alaliik on kriminaalmenetluse ajend KrMS § 194 lg 1 järgi, millele võib järgneda kriminaalmenetluse alustamine. Seega saab olla tegu kuriteokaebusega

§ 319

lg 1 mõttes vaid siis, kui kaebuses viidatakse üheselt identifitseeritavale isikule, mitte aga piiramatule isikute ringile (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-97).
3. Karistusseadustiku § 319 lg-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseisu tunnus "teine isik" ei eelda kuriteokaebuses konkreetse isiku nime esitamist. Selline kitsas lähenemine ei oleks kooskõlas

§-s 319 sätestatud kuriteokoosseisu ühe eesmärgiga kaitsta isikuid põhjendamatute kitsenduste eest, mis süüteomenetlusega, eriti valekaebuse alusel alustatud menetlusega, paratamatult kaasnevad. Isiku nime ära näitamine kaebuses on mõistagi konkreetseim isiku identifitseerimise viis, kuid tunnus "teine isik" on

§ 319

lg 1 mõttes täidetud ka siis, kui teadvalt vale kaebuse esitaja kirjeldab kuriteo toimepanijat mingite muude tunnuste abil ning see kirjeldus koostoimes kaebuses esitatud teiste asjaoludega võimaldab pädevatel ametiasutustel seda isikut tuvastada. 10. Vaidlusaluse süüdistuse sisuks

§ 319lg 1 järgi on S.

Š.-i poolt 2. mail 2007 kahe teadvalt vale kaebuse esitamine Tartu Vangla ametnike vastu Tartu Vanglas toimunud sündmuste kohta. Süüdistustes

Š § 319 lg 1 järgi on kirjeldatud S. Š.-i kaebuste sisu 17. märtsil 2007 tema suhtes toimepandud vägivalla kohta. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et S. Š. ei ole kaebustes tema suhtes vägivallategusid toime pannud vanglaametnike nimesid ära toonud. Samas sisalduvad S. Š.-i kaebustes ka kirjeldatud kuritegude täpsed ajad, kohad ja neid toimepannud vanglatöötajate arv. Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada ka väidetavate kuritegude toimepanemise kohta. Tartu Vangla on kinnine kambervangla, kus on VangS § 66 kohaselt korraldatud kinnipeetavate pidev järelevalve selleks, et tagada üldine julgeolek vanglas. Sellises spetsiifilises süsteemis on põhimõtteliselt võimalik tuvastada iga konkreetse töötaja või kinnipeetava asukoht mistahes ajahetkel. Seetõttu ei moodusta seal töötavad isikud piiramatut isikute ringi. Neil põhjustel leiab kriminaalkolleegium, et S. Š.-i kõnesolevates avaldustes (I kd tlk-d 54 ja 144) märgitu ja süüdistuse sisu kirjeldavad piisaval määral asjaolusid, mis ka tehiolusid arvestades võimaldab kogumis kindlaks teha konkreetsed Tartu Vangla töötajad, kes on vaadeldavad "teise isikuna"

§ 319lg 1 tähenduses.

Seda järeldust toetab ka asjaolu, et kriminaalasja materjalist nähtuvalt S. Š.-i avaldustes silmas peetud vangla töötajad ka tuvastati (I kd, tlk-d 5-9). Seda arvestades leiab kolleegium, et S. Š.-i

§ 319

lg 1 järgi osalisel õigeksmõistmisel kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. III

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osaliselt, s.o S. Š.-i õigeksmõistmises
2. mail 2007 valekaebuste esitamises

§ 319

lg 1 järgi ja saadab kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Prokuröri kassatsioon tuleb rahuldada ja kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata. 12. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks seoses kassatsioonimenetluseks ettevalmistamisega. Taotluse kohaselt palutakse välja mõista 800 krooni, millele lisandub 20 % käibemaks (160 krooni), seega kokku 960 krooni. Arvestades riigi õigusabi seaduse § 21 lg-ga 3 tuleb see rahuldada. KrMS § 186 lg-st 1 lähtudes tuleb eelmärgitud menetluskulu S. Š.-lt välja mõista. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris