) § 137 lg 1¹ järgi võib kõrgema astme kohus tsiviilasja hinda muuta. Kui ei esine muid asjaolusid, tuleb tsiviilasja hind määrata
järgi, mille kohaselt oleks kasutuslepingu kehtivuse üle peetava vaidluse puhul tsiviilasja hind praeguses asjas 7 471 560 krooni. 11. Hageja ei nõustunud ringkonnakohtuga selles, et ringkonnakohus saab maakohtu määratud tsiviilasja hinda muuta, ega selles, et tsiviilasja hind tuleb määrata
Pooled ei vaidle üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle, vaid kinnistusraamatusse märke tegemise üle. Tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind oli hagi esitamise ajal kehtinud
lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind ja
lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse ulatust. Hageja esitas hagi, milles nõudis üürilepingu kohta tehtava märke tegemise eelduseks oleva tahteavalduse andmist, tuginedes kehtivale üürilepingule. Seega esitas hageja üürilepingu täitmise nõude. Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes eelkõige asjaolule, et üürileping on lõppenud. Seega vaidlevad pooled üürilepingu kehtivuse või kestuse üle
Üürilepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidlusega on
tähenduses tegemist ka siis, kui esitati lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub lepingu kehtivusest, nagu see on ka praeguses asjas.
järgi tuleb hagihind määrata lepingu järgi makstava aastase üüritasu summa järgi. Lepingu p 5.5 järgi on üür 622 630 krooni kuus. Seega on aasta üüritasu kokku 7 471 560 krooni. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse, millega hagi täielikult rahuldati ja kohustati teda üürilepingut täitma, on kostja apellatsioonkaebuse hind 7 471 560 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb kostja hagihinnaks apellatsiooniastmes määrata 7 471 560 krooni, millelt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Kuna kostja tasus 21. detsembril 2009 riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks tasuda 259 000 krooni või teatada määratud tähtaja jooksul kohtule, millises osas ta apellatsioonkaebusest loobub. Õige ei ole hageja väide, et apellatsioonkaebuse hinna määramine on hagihinna muutmine, mida ringkonnakohus teha ei saa. Praeguses asjas määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses lahendatavate apellatsioonkaebuste hinna, ega muuda hagihinda. Apellatsioonkaebuse hinna määramise õigust ei mõjuta see, et ringkonnakohus on varem samas tsiviilasjas apellatsioonkaebust menetlenud ja lähtunud teistsugusest apellatsioonkaebuse hinnast. Kuna määrusega ei muudeta hagihinda ega ka apellatsioonkaebuse hinda, ei teki põhiseaduslikkuse järelevalve küsimust ning hageja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja vaidlustas üksnes maakohtu otsuse põhjendusi, paludes jätta kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, saab hageja apellatsioonkaebust pidada mittevaraliseks ja selle hinnaks on
Selliselt nõudelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 järgi riigilõivu 5000 krooni. Kuna hageja on 21. detsembril 2009 tasunud riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks tasuda 4000 krooni riigilõivu.
lg 1 p 3 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna puudus on kõrvaldatav, jätab ringkonnakohus mõlemad apellatsioonkaebused
¹ lg 2 alusel käiguta ja annab pooltele võimaluse tasuda riigilõiv viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 14. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus määras kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat tasuma lisaks 259 000 krooni riigilõivu, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määras ringkonnakohus vääralt hagihinna ja jättis põhjendamatult kohaldamata
Hageja esitas 25. aprillil 2007 maakohule tuvastushagi. Nõuet üürilepingu kehtivuse või kestuse kohta hageja esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise vms tunnustamiseks. Seega ei ole tegemist vaidlusega üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle
Kostja on üksnes esitanud omapoolse vastuväite, miks ei saa haginõuet rahuldada.
järgi määratakse tuvastushagi hind taotletud hüve väärtusega ja kui seda ei ole võimalik määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise hagi hind on
Hagi rahuldamise korral on hageja hüveks kinnistusraamatusse üürilepingu kohta tehtav märge, millest ei sõltu üürilepingu kehtivus ega ole hageja jaoks tagatud üürisuhtest tulenevad õigused. Märkel on tähendus üksnes juhul, kui üüripinna omanik või uus omanik soovib üürisuhte lõpetada.
lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse ulatust. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et üürilepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidlusega on tegemist ka siis, kui esitatakse lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub lepingu kehtivusest. Hagihind ei saa sõltuda kostja vastuväidetest haginõudele. Ringkonnakohus ei põhjendanud ega viidanud ühelegi normile, kui määras apellatsioonkaebuse hinna teisiti, kui näeb ette
Ringkonnakohus rõhutas, et ei muuda
lg 1¹ järgi hagihinda, kuid ei viidanud, mille alusel määrab kindlaks apellatsioonkaebuse hinna ega lähtu maakohtu määratud hagihinnast. Muu hulgas rikub tsiviilasja hinna muutmine asja ringkonnakohtus teist korda läbi vaadates menetlusosalise õiguspärast ootust hagi ja apellatsioonkaebuse hinna ning riigilõivu suuruse osas. 15. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole muutnud hagihinda, st tegemist on mittevaralise hagiga. Küll aga ei saa kostja apellatsioonkaebust lugeda mittevaraliseks, sest erinevalt hagejast vaidlustas kostja maakohtu otsuse tervikuna ning soovis saavutada mitte üksnes kinnistusraamatusse märke tegemata jätmist, vaid tuvastada, et poolte üürileping on lõppenud. Vaidluse üürilepingu kehtivuse üle tõstatas kostja ning selles küsimuses kohtulahendi saamiseks tulnuks esitada kohtule hagi. Seega on kostja apellatsioonkaebuses tõstatatud üürilepingu kehtivuse vaidlus
mõttes.
lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebuse hinda arvutades arvestada ka apellatsioonkaebuse ulatust, mis kostja apellatsioonkaebuses on laiem kui hagis taotletu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 16. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi rikkumise tõttu
lg 3 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus määras kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 259 000 krooni riigilõivu. Tühistatud osas saab Riigikohus teha ise uue määruse, millega määrata hagihinnaks ja kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni ning kohustada kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks riigilõivu 4000 krooni. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus kontrollib
ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. 17. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas ja mille alusel sai ringkonnakohus määrata tsiviilasja ja apellatsioonkaebuse hinna. Ringkonnakohus asus apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurust määrates vääralt seisukohale, et seda tehes määras ta üksnes apellatsioonkaebuse hinna ega muutnud tsiviilasja hinda.
lg 2 p 3 järgi tuleb riigilõivu tasuda mh apellatsioonkaebuselt ning riigilõivu suurus sõltub
Apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind
Ühtlasi võib kõrgema astme kohus
Ülaltoodud sätetest tuleneb üheselt, et apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurus tuleb määrata tsiviilasja hinna alusel, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seejuures ei saa apellatsioonkaebuse hind olla suurem kui hagihind maakohtus, sest maakohtu otsuse peale saab kaevata tervikuna või osaliselt, mitte aga haginõuet ületades, nagu leidis vääralt hageja. Vastuseks hagejale märgib kolleegium, et kostja apellatsioonkaebuse hind saanuks olla suurem kui hagihind üksnes juhul, kui kostja oleks esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks. Kuna pooled vaidlevad üksnes kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemise üle ja kostja ei ole esitanud nõuet üürilepingu lõppemise tuvastamiseks, ei ole õige hageja arusaam, et kostja apellatsioonkaebuse hind on suurem kui hageja esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse hind. Seega, kui ringkonnakohus hinda ei muutnud, pidi ta lähtuma apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hinna määramisel tsiviilasja hinnast maakohtus. Tsiviilasja hinna nimetab
järgi kohtule esitatavas hagis hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Tsiviilasja hinna määrab
lg 1 järgi kohus, kui seda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest või kui hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes, sh asja lahendava kohtulahendiga. Praeguses asjas tasus hageja mittevaralise nõude pealt riigilõivu 1000 krooni ja möönab siiani, et esitas kohtule mittevaralise hagi. Maakohus pidi küll
Samas nõustus maakohus vaikides hageja käsitusega, et tegemist on mittevaralise hagiga, ega muutnud hagihinda ka
Kui ringkonnakohus leidis, et maakohus käsitas vääralt hagi mittevaralise hagina ja määras sellest tulenevalt vääralt hagihinna
ja mitte
alusel, pidi ta
Seda tegemata ei olnud ringkonnakohtul võimalik määrata kostja apellatsioonkaebuse hinda
18. Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas kostja apellatsioonkaebuse hind tuleb määrata
või § 125 ja § 132 alusel, millest omakorda sõltub kostja apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudeks on kohustada kostjat tegema poolte sõlmitud üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märge. Seega palus hageja asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kostja tahteavalduse kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Kostja vaidles hagile vastu, kuna leidis, et märget kinnistusraamatusse ei tule teha, sest poolte üürisuhe on lõppenud üürilepingu ülesütlemisega. Vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks ei ole kostja kohtule esitanud. Seega vaidlevad pooled kinnistusraamatusse märke tegemiseks kinnisasja omaniku tahteavalduse asendamise, mitte üürilepingu kehtivuse üle. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et sellise vaidluse puhul tuleb kostja apellatsioonkaebuse hind või ka kogu tsiviilasja hind määrata
Üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on
esimese lause järgi hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Praeguses asjas ei vaidle pooled üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle
mõttes, vaid hoopis selle üle, kas üürilepingu kohta tuleb teha kinnistusraamatusse märge. Samuti ei ole võimalik praegust vaidlust siduda lepingu kehtimise ajaga, mille järgi tuleks
Kolleegium ei nõustu ka kostja arusaamaga, et sellist hagi saab pidada tuvastushagiks, mille hind määratakse
järgi hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, või kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kuna seaduses ei ole kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamise hagi hinda täpselt kindlaks määratud ja üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke saamise harilikku väärtust ei ole võimalik üheselt rahaliselt hinnata, tuleb sellise asja hind määrata kindlaks
Mittevaralise nõude puhul eeldatakse
lg 1 järgi, et hagihind on 25 000 krooni, kuid kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut arvestades võib kohus
Ülaltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kuna hageja esitas mittevaralise nõude, tuleb tsiviilasja hind määrata kindlaks
Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, tuleb kostja apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda samuti 25 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi tuleb sellise tsiviilasja hinna pealt maksta riigilõivu 5000 krooni. Kuna kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal maksta apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 krooni riigilõivu. 19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb
Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.