← Eesti

3-1-1-53-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-53-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. mai 2010 Kohtukoosseis Ott Järvesaar, Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi M. K. süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 21 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-09-19086 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. mai
  5. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. märtsi
  8. a kohtumäärus Ma. ja M. K. süüdistusasjas jätta sisuliselt muutmata.
  9. Teha kohtumääruse põhiosa viienda punkti viiendas reas täpsustus ja asendada lauseosa "KrMS § 385 p 7" ühendiga "KrMS § 385 p 17".
  10. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Pärnu Maakohus uuendas
  12. märtsi
  13. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 307 alusel kohtuliku uurimise Ma. ja M. K. kriminaalasjas. Kohus leidis, et tarvis on läbi viia botaanika kordusekspertiis. Juba teostatud botaanikaekspertiisiaktile ei saa tugineda, sest ekspertiisi teostanud ekspert on jäetud vale arvamuse andmise eest hoiatamata. Kohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav.
  14. Süüdistatava M. K. kaitsja Raul Oberg esitas kohtumääruse peale siiski määruskaebuse. Kaitsja leidis, et kuna KrMS §-s 385 toodud määruste, mille peale ei saa esitada määruskaebust, loetelus ei sisaldu KrMS § 307 alusel tehtud määrust, siis võib ta kaebuse esitada. Kohus ei saanud juhinduda KrMS §-st 307, kuivõrd botaanikaekspertiisi läbiviimisega on teatud asjaolude selgitamist peetud vajalikuks juba kohtueelses menetluses ja seetõttu ei saa öelda, et uue ekspertiisiga selgitatakse mõnda kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu täiendavalt. Kohtu soov saada süüdistatava võimaliku süüditunnistamise tarvis lisatõendeid on vastuolus mitmete kriminaalmenetluslike printsiipide ja Riigikohtu erinevate lahenditega.
  15. Tallinna Ringkonnakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et väär on kaitsja väide, nagu ei oleks määruskaebuse esitamine KrMS § 385 järgi keelatud - nimelt sisaldub vastav keeld paragrahvi seitsmendas punktis. Botaanikaekspertiisi määramine kujutab endast kahtlemata täiendava asjaolu väljaselgitamist - seda seetõttu, et esimese ekspertiisi kõlbmatusest lähtuvalt saab öelda, et see ei oma tähendust ja seega ei ole sellega ka mingeid asjaolusid tuvastatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas R. Oberg Riigikohtule määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist. Kaitsja leidis, et ringkonnakohtu viide KrMS § 385 p-le 7 ei ole asjakohane, sest see säte reguleerib selgesõnaliselt üksnes KrMS §-dega 201-2031 seonduvat, mitte aga KrMS § 307 järgse kohtuliku uurimise uuendamise määruse vaidlustamist. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kohtulikku uurimist uuendades asus kohus lubamatult süüdistaja rolli.
  19. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus leiab määruskaebuse vastuses, et kaitsja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Kohtuliku uurimise uuendamine on menetlusliku iseloomuga otsustus, mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Kohtulik uurimine on oma sisult menetlustoiming. Võttes nõupidamistoas vastu otsuse jätkata kohtulikku uurimist, tegi kohus menetlusotsuse, mis lähtuvalt KrMS § 385 p-st 6 ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus
  21. märtsi
  22. a määrusega R. Obergi määruskaebuse õigesti läbi vaatamata ja ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse väited ei anna alust selle määruse tühistamiseks. Siiski ei nõustu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu viitega määruskaebuse läbi vaatamata jätmise alusele.
  23. Kriminaalkolleegium nõustub kaebaja väitega, et ringkonnakohus ei saanud määruskaebust läbi vaatamata jättes tugineda KrMS § 385 p-le 7, sest selles sättes viidatakse otsesõnu KrMS §-dele 201-2031 ja sellest lähtuvalt peetakse KrMS § 385 p-s 7 silmas üksnes KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel lõpetatud menetluste uuendamist.
  24. Nõustuda ei saa määruskaebuse vastuse seisukohaga, et kohtuliku uurimise uuendamise määruse vaidlustamine on välistatud tulenevalt KrMS § 385 p-st
  25. Nimetatud säte kõneleb menetlustoiminguks loa andmisest, ent kohtulikku uurimist uuendades ei anna kohus luba menetlustoiminguks.
  26. Maakohus uuendas menetluse seetõttu, et pidas vajalikuks botaanika kordusekspertiisi läbiviimist. Ekspertiisiakti lõpposas esitatav eksperdiarvamus kujutab endast lähtuvalt KrMS § 63 lg-st 1 tõendit. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga, et kuna varasemale eksperdiarvamusele tugineda ei saa, tuleb uue ekspertiisiga saadavat eksperdiarvamust käsitada täiendava tõendina. Sellest lähtuvalt kujutab Pärnu Maakohtu
  27. märtsi
  28. a määrus endast täiendava tõendi kogumise määrust KrMS § 385 p 17 tähenduses ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Seetõttu tuli ringkonnakohtul jätta maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata mitte KrMS § 385 p 7 alusel, vaid tuginedes KrMS § 385 p-le
  29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  30. märtsi
  31. a määruse sisuliselt muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, kuid teeb ringkonnakohtu määrusesse täpsustuse, mis ei halvenda süüdistatava olukorda. Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.