Obsah (10)

§ 377§ 390§ 647§ 423§ 695§ 691§ 696§ 666§ 405§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 378 lg 4). Kohtumääruse täitmiseks peab hageja pöörduma registripidaja poole.

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada. Kostja arvates ei ole hagi tagamiseks alust. Asjaolu, et maakohtus vaidlustatud osanike otsus võib osutuda tühiseks, ei taasta hageja kui kostja juhatuse liikme volitusi. Hageja kostja juhatuse liikmeks valimise kohta ei ole osanike otsust. Seega ei saaks hageja olla kostja juhatuse liige ka hagi rahuldamise korral. Seetõttu on põhjendamatu hagi tagamiseks hageja kandmine kostja B-osa registrikaardile juhatuse liikmena ning hageja ja Kaido Veermäe ühise esindusõiguse piirangu kehtestamine. Hageja põhjendused hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on paljasõnalised, tõendamata ning ei puutu asjasse. Maakohtu määrus on põhjendamata.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et ükski selle väide ei anna alust hagi tagamist tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. märtsi
5. a määrusega maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis resolutsiooni juurde, et määruse peale võib edasi kaevata hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus

§ 377

lg 2 järgi hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 377

lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi.

§-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav. Kuigi nimetatud sätete sõnastus ja koosmõju annab kohtule hagi tagamise üle otsustamisel laia diskretsiooniõiguse, ei saa kohus nimetatud sätteid aluseks võttes asuda reguleerima õigussuhteid viisil, mis olemuslikult ei kuulu hagi tagamise abinõude hulka. Äriühingule juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse ega mahu hagi tagamise abinõu raamidesse. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike pädevuses ning kohtul puudub seadusest otseselt tuleneva aluseta õigustus osanike asemel äriühingu tegevust korraldada. Äriühingule juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena

1. ptk, mis sätestab, et kohus määrab asendusliikme üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Hageja nõuet arvestades ei ole hagi tagamine praegusel juhul siiski välistatud. Hagi esitamise põhjuseks on hageja kartus, et Kaido Veermäe juhatuse liikmena võõrandab või koormab kostja korteriomandid. Sellisel juhul on võimalik hagi tagamise korras keelata kostjal kuni tsiviilasja vaidluse lõpuni selle varaga tehinguid teha. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Ringkonnakohus märkis määrusesse valesti, et määruse peale võib määruskaebuse esitada üksnes hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Kuna hagejal ei ole olnud menetluslikku võimalust esitada ringkonnakohtu motiivide kohta oma seisukohti ringkonnakohtule ega vaidlustada hagi tagamise tühistamise määrust, ei kohaldu praegusel juhul

§ 390lg 1 teine lause.

Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, võib esitada määruskaebuse

§ 390lg 1 esimese lause alusel.

Kaebeõigus tuleneb ka asjaolust, et kohus ei võtnud seisukohta esimest korda ringkonnakohtule esitatud alternatiivse hagi tagamise taotluse kohta. Lisaks on küsitav, kas ringkonnakohus võis hagi tagamise määruse teha üheliikmelises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtute praktika on selles osas erinev. Hageja leiab, et kuna hagi tagamise otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, ei võinud ringkonnakohus asuda ümber hindama maakohtu seisukohta, et hagi tagamise abinõu rakendamine on põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutel ei ole õigust määrata juhatuse liikmed esialgse õiguskaitse korras, on üllatav ja vale. Esialgsel õigussuhte reguleerimisel võib abinõu määrata sõltuvalt reguleeritavast suhtest ning kohaldamisel ei pea lähtuma

§-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudest. Praegusel juhul ei ole hageja palunud määrata juhtorgani liikmeid kohtu korras

59. ptk kohaselt, vaid palus hagi tagada esialgse õiguskaitse korras, mida reguleerib

40. ptk.

59. ptk ei välista ega piira mingil moel juhatuse liikme määramist esialgse õiguskaitsena. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kelle õigusi riivab kahele ühisosa osanikule ühise esindusõiguse andmine kohtuvaidluse ajaks olukorras, kus osaühingul rohkem osanikke ei ole. Ringkonnakohus väljus hagi tagamise tühistamisel määruskaebuse raamidest, sest tugines seisukohale, et kohus ei ole pädev juhatuse liikmeid määrama hagi tagamise korras. Kostja ei ole sellele asjaolule määruskaebuses tuginenud. Kuna varasemas menetluses ei ole tekkinud küsimust, kas esialgse õigussuhte reguleerimisel juhatuse liikme määramine on olemuslikult hagi tagamise abinõu või mitte ning kas kohus on pädev sellist otsustust tegema. Seega on ringkonnakohtu määrus ka selles osas üllatuslik. Ringkonnakohus oleks pidanud kooskõlas

§ 647lg-ga 2 määrama kohtuistungi, et arutada pooltega neid asjaolusid.

Kui ringkonnakohus pidas hagi tagamist põhjendamatuks ning asus maakohtust erinevale seisukohale, pidanuks ringkonnakohus hindama kõiki esmases hagi tagamise taotluses esitatud väiteid ja seisukohti. Ringkonnakohus ei teinud seda. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta hageja alternatiivse nõude kustutada hageja ja Kaido Veermäe kui kostja juhatuse liikmete kohta tehtud äriregistri kanded. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hagi tagamisena oleks proportsionaalsem piirata juhatuse liikme õigusi ühingu kinnisvara käsutamisel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja seisukohad ja tõendid selle kohta, et Kaido Veermäe rikub oma kohustusi äriühingu juhina ning kahjustab ühingut sellega, et kirjutab oma isiklikud kulud äriühingu arvele. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtu määrusest ühtegi põhjendust, miks ta ei kohaldanud ise proportsionaalsemaks peetavat hagi tagamise abinõu. Sellega seadis ringkonnakohus ohtu hageja õiguste piisava kaitse. 7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hagejal ei ole

§ 390

lg 1 teise lause ja § 696 lg 1 teise lause järgi õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise. Kaebeõiguse piirang ei ole vastuolus põhiseaduse § 24 lg-ga 5. Ringkonnakohtu vaidlustatud määrus ei ole tõlgendatav hagi läbi vaatamata jätmisena

§ 423tähenduses, mis nõuaks kolmeliikmelist kohtukoosseisu.

Ringkonnakohus ei ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et hagi tagamise üle otsustamisel ei saa asuda reguleerima õigussuhteid viisil, mis ei ole hagi tagamise abinõuks. Äriühingu juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mistõttu ei mahu see hagi tagamise abinõu raamidesse. ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike pädevuses ja kohtul ei ole õigust osanike asemel äriühingu tegevust korraldada. Seega kohaldas ringkonnakohus õigesti

§ 377lg-t 2.

Kuna ringkonnakohus leidis õigesti, et äriühingule juhtorgani liikmete määramine ei ole hagi tagamise abinõuna lubatav, on sellega lahendatud ka hageja alternatiivne taotlus. Ringkonnakohus ei ületanud määruskaebuse piire. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada ning

§ 691p 5 alusel jätta jõusse maakohtu määrus.

9. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et

§ 390

lg 1 esimene lause annab õiguse esitada määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse. Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline

§ 696

lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 390

lg 1 esimese lause kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas. Sama lõike teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 1 000 000 krooni või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kolleegium leiab, et

§ 390

lg 1 teine lause piirab õigust esitada Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise määruse muutmata. Praegusel juhul esitas hageja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse. Seega kohaldub asjas

§ 390lg 1 esimene lause.

Kolleegium märgib, et Riigikohus on ka varem avaldanud seisukohta, et maakohtu määruse kohta, millega maakohus hagi tagas, tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi tagamine tühistati, võib esitada määruskaebuse

§ 390lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 9.

detsembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27).
2. Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust võis menetleda üks ringkonnakohtu kohtunik.

§ 666

lg 1 kohaselt vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis sama paragrahvi 2. lõike kohaselt juhul, kui määruskaebus on esitatud hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale, välja arvatud

§ 405lg-s 1 nimetatud asjas.

Kooskõlas

§ 666

lg-ga 3 vaatab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis läbi ja lahendab ka hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse. Praegusel juhul vaatas ringkonnakohus läbi ja lahendas hagimenetluses määruskaebuse, mis esitati hagi tagamise määruse tühistamiseks. Seega ei ole tegemist

§ 666lg-tele 2 ja 3 vastava juhtumiga.

11. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingule juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mis ei mahu hagi tagamise abinõu raamidesse. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et

§ 377

lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 377

lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi.

§-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav. Kolleegium leiab, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel

§ 377lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus.

Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada äriühingu võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni ka muude kui

§-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. See, et äriühingu juhatuse liikmete määramine on ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 järgi osanike pädevuses ning äriühingu juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena

59. ptk, ei välista kohtu õigust määrata

§ 377

lg 2 järgi vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks äriühingu juhtorgani liikmeid või nt keelata registrist juhatuse liikme kustutamine. 12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada.

Hageja on kooskõlas

§ 149

lg 8 esimese lausega Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve