3-1-1-39-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-39-10 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi N. B. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-9180 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2010 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. novembri
7. a kohtuotsus N. B. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri
10. mai
11. a otsusega karistati N. B.-d liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis N. B.
12. aprillil 2009 kell 20.52 Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus ta liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
13. Menetlusalune isik esitas maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Ta leidis, et Wismari Haigla AS meditsiinitöötaja poolt koostatud joobeseisundi tuvastamise akt nr 910/122, mille alusel luges kohtuväline menetleja tõendatuks tema narkojoobe, ei ole lubatud tõend, sest Wismari Haigla AS-l puudub vastavate analüüside tegemiseks akrediteering. Kohtumenetluses märkis menetlusaluse isiku kaitsja Aleksander Laus, et politseiametnikud kasutasid sündmuskohal narkojoobe tuvastamiseks indikaatorvahendit, millel puuduvad viited sertifitseerimise või kalibreerimise kohta, mistõttu on joobe tuvastamise protokoll samuti lubamatu tõend. Seejuures ei vasta joobeseisundi tuvastamise protokoll "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (Kord) § 5 lg-le
14. Joobe tuvastamise protokoll ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on omavahel vastuolus menetlusaluse isiku kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirete kirjelduse osas. Lisaks eelnevale märkis kaitsja, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamise aeg ei ole selge.
15. Harju Maakohus jättis
16. novembri
17. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, põhistades seda otsust järgmiselt. 3.1 Menetlusaluse isiku narkojoove on tõendatud joobe tuvastamise protokolliga indikaatorvahendi kasutamisel. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg-le 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus asus seisukohale, et N. B.-l tuvastatud ja protokollis kirjeldatud häiritud kehalised ja psüühilised reaktsioonid koos indikaatorvahendi positiivse näiduga viitavad joobeseisundile. Kohus märkis, et kuna indikaatorvahendi puhul ei avaldu tulemus numbrilisel kujul, ei ole tegemist mõõteriistaga, millele laieneksid mõõteseaduses (MõõtS) kehtestatud taatlemise nõuded. 3.2 N. B. joobeseisundit tõendab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 910/
18. Aktist nähtub, et N. B.-l tuvastati kanepi tarvitamisest tingitud joove. Korra § 5 lg 2 kohaselt tuvastab ametiisik narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit vaid sama paragrahvi kolmandas lõikes märgitud juhul. See tähendab, et üldjuhul tuleb isik toimetada tervishoiuasutusse ja üksnes siis, kui see ei ole võimalik, tuvastab ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul joobetunnuste põhjal. Kuivõrd N. B. toimetati samal päeval haiglasse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, ei ole Korra § 5 lg 3 nõudeid rikutud. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt tuvastati N. B.-l üldjoontes samad kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häired, mis on märgitud joobe tuvastamise protokollis. Asjaolu, et kõik protokollis ja aktis kirjeldatud joobeseisundi tunnused ei lange sõna-sõnalt kokku, on seletatav sellega, et protokolli koostas politseiametnik, joobeseisundi tuvastamise akti aga meditsiinitöötaja. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamise aega puutuvalt märkis kohus, et vastavalt sellele aktile saabus N. B. läbivaatusele
19. aprillil 2009 kell 21.
20. N. B. uriiniproov saadeti laborisse samal päeval kell 21.
21. Seega puudub alus kahelda asjaolus, et uriiniproov pärines N. B.-lt. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et käesolevas asjas on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt lubamatu tõend, kuna Wismari Haigla AS-l puudub akrediteering, vaid märkis, et MõõtS § 5 lg-s 1 sätestatud nõue laieneb nendele toimingutele, mille käigus teostatakse mõõtmist. Käesoleval juhul mõõtmist ei teostatud, sest Wismari Haigla AS tuvastas N. B. uriinis kanepi sisaldumise fakti, mitte aga narkootilise aine hulga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator leiab, et käsitletavas väärteoasjas ei ole tõendina kasutatav joobe tuvastamise protokoll, kuna see ei vasta Korra § 5 lg-le
23. Lisaks märgib kassaator, et menetlusaluse isiku füüsiliste ja psüühiliste funktsioonide kirjeldus joobe tuvastamise protokollis ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on vastuoluline. Väär on kohtu seisukoht, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on lubatav tõend vaatamata sellele, et Wismari Haigla AS-l ei ole akrediteeringut. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamise ajal ei olnud võimalik väita, et menetlusaluse isiku uriin sisaldab kanepit. Akt koostati
24. aprillil 2009, laboratoorne uuring tehti aga alles
25. aprillil
26. Samuti on kohus jätnud arvestamata, et lisaks akrediteeringule puudub Wismari Haigla AS-l ka tegevusluba laborimeditsiinialaste teenuste osutamiseks. Ainuke Wismari Haigla AS-le antud tegevusluba võimaldab haiglal osutada ambulatoorse psühhiaatria ja psühhiaatria teenuseid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Käesolevas väärteoasjas heidetakse N. B.-le ette mootorsõiduki juhtimist kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis
28. aprillil
29. Asjaolu, et N. B. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tunnistas maakohus tõendatuks peaasjalikult kahe tõendiga ? joobe indikaatorvahendiga tuvastamise protokolliga ja Wismari Haigla AS poolt väljastatud aktiga nr 910/122 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kohta. Kaitsja leiab, et kõnealused tõendid ei saa eraldivõetuna ega kogumis tõendada N. B. joobeseisundit. Seejuures seab kaitsja kahtluse alla nii nende tõendite lubatavuse kui ka usaldusväärsuse.
30. Vastuseks kaitsja väidetele kontrollib kriminaalkolleegium esmalt, kas kohtuvälise menetleja ametnik tuvastas N. B. joobeseisundi selleks ettenähtud korras. 6.1 Liiklusseaduse § 20 lg 6 sätestas kuni
31. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis, et joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse
32. aprilli
33. a määrusega nr 120 kinnitatud "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (Kord) §-s 5 nähti ette üldnõuded ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamisele. Selle paragrahvi lg 1 reguleeris ametiisiku poolt alkoholijoobe tuvastamist ja esitas nõude, et alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. Sama paragrahvi lg 2 reguleeris ametiisiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamist, sätestades seejuures vaid, et ametiisik sellist joobeseisundit üldjuhul ei tuvasta. Erandi, ehk siis selle, millal ja kuidas tuvastab ametiisik narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi, nägi ette sama paragrahvi lg 3, mille kohaselt tuvastas ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal vaid juhul, kui joobeseisundi tuvastamine ei olnud võimalik indikaatorvahendi või mõõteriistaga ja isikut ei olnud võimalik toimetada tervishoiuasutusse. 6.2 Seega tulenes Korra § 5 lg-test 2 ja 3, et üldjuhul tuli isik narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamiseks toimetada tervishoiuasutusse ja vaid juhul, kui see ei olnud võimalik, võis sellist joovet tuvastada ametiisik ning seda väliste joobetunnuste põhjal ja kahe tunnistaja juuresolekul. Käesolevas väärteoasjas ei olnud tegemist Korra § 5 lg-s 3 märgitud erandiga - N. B. toimetamine tervishoiuasutusse oli võimalik, samuti ei järginud kohtuväline menetleja N. B. joobe tuvastamisel nõuet, et selle juures viibiks kaks tunnistajat. Eeltoodud põhjustel nõustub kriminaalkolleegium kassaatori väitega selle kohta, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud protokoll menetlusalusel isikul joobe tuvastamise kohta ei ole tõendina lubatav ega saa eraldivõetuna ega koostoimes tõendada N. B.-l narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joovet. Joobeseisundi tuvastamise protokolli tõendina lubamatusest tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil vajadus käsitleda ka küsimust selle tõendi väidetavatest vastuoludest joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga.
34. Seoses kassaatori väidetega selle kohta, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 910/122 ei vasta mõõteseaduse nõuetele, sest Wismari Haigla AS-l ei ole nõuetekohast akrediteeringut ning lisaks puudus Wismari Haigla AS-l ka tegevusluba laborimeditsiini alaste teenuste osutamiseks, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 7.1 Korra § 9 lg 4 kohaselt tuli narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tuvastada kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel. Nõuet viia narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuste või neist põhjustatud joobe meditsiinilise tuvastamise ühe osana läbi ka bioloogiliste vedelike laboratoorne uuring toetasid ka korra § 20 lg-d 1 ja 2, kus kirjeldati narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisundi raskusastmeid ? narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustest kui ka neist ainetest põhjustatud joobest sai rääkida vaid juhul, kui bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga oli kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis. 7.2 Erinevalt alkoholijoobe raskusastmete määramisest, kus joobe raskusaste sõltus alkoholisisaldusest väljahingatavas õhus või veres, ei tulnud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisundi raskusastme määramisel tuvastada tarvitatud aine hulka, vaid üksnes aine (ainetegrupi) esinemine organismis. Mõõteseaduse § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil. Sama lõike p 12 märgib, et mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Kuna narkootilise või psühhotroopse aine (ainetegrupi) esinemise tuvastamisel ei määratud tarvitatud aine kogust kvantitatiivselt, ei olnud see tegevus ka vaadeldav mõõtmisena mõõteseaduse tähenduses. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et Wismari Haigla AS ei pidanudki olema narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisundi raskusastme määramiseks Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud. 7.3 Eeltooduga luges maakohus joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti usaldusväärseks ja lubatavaks tõendiks, mis kinnitab menetlusaluse isiku joovet
35. aprillil
36. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu selline järeldus tõendi usaldusväärsuse osas põhistamata. Maakohtu istungil esitas menetlusaluse isiku kaitsja väite selle kohta, et Wismari Haigla AS-l on vaid üks tegevusluba ? L01440, mis lubab haiglal osutada ambulatoorse psühhiaatria teenuseid ja psühhiaatriateenuseid, kuid laborimeditsiinialaste teenuste osutamiseks haiglal tegevusluba ei ole, mistõttu ei saanud Wismari Haigla AS teostada joobe tuvastamiseks vajalikku bioloogiliste vedelike laboratoorset uuringut (tl 35). Samal kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle menetlusalusel isikul joobe tuvastanud Wismari Haigla AS töötaja V. T., kes selgitas, et joobe tuvastamisel viidi läbi ka bioloogiliste vedelike laboratoorne analüüs, nagu ka seda, et haiglal on tegevusluba, mis annab õiguse laboratoorse teenuse osutamiseks (tl 39). 7.4 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 401 lg 2 kohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, milleks on talle antud tegevusluba. Sama seaduse § 40 p 2 nõuab tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Sotsiaalministri
37. novembri
38. a määrusega nr 110 kinnitatud "Eriarstiabi erialade loetelu" § 3 p 10 kohaselt on ka laborimeditsiin üheks eriarstide erialaks, mistõttu sellegi teenuse pakkumiseks on vajalik tegevusluba. Käesolevas väärteoasjas on maakohus vaatamata tekkinud vaidlustele jätnud kindlaks tegemata asjaolu, kas Wismari Haigla AS viis läbi menetlusaluse isiku bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu Korra § 9 lg 4 ja § 20 tähenduses, ja kui viis, siis kas Wismari Haigla AS-l oli sellise meditsiiniteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba. Nendele küsimustele vastamata jätmine võib aga kaasa tuua menetlusaluse isiku ebaseadusliku ja põhjendamatu karistamise, sest juhul, kui haigla ei teostanud N. B. bioloogiliste vedelike laboratoorset uuringut Korra § 9 lg 4 ja § 20 tähenduses või kui haiglal puudus sellise teenuse osutamiseks tegevusluba, on kahtluse alla seatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kui tõendi usaldusväärsus tervikuna.
39. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
40. novembri
41. a kohtuotsuse N. B. väärteoasjas ja, rahuldades kassatsiooni osaliselt, saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris