← Eesti

3-1-1-48-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 22lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 18.

veebruari

  1. a otsus kriminaalasjas nr 108-15818 J. B. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants, kassatsioon
  2. mai 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus osas, millega J. B. tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 punktide 6 ja 7 järgi, jättes J. B.-le mõistetud karistuse muutmata.
  6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. J. B. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 6,

§ 22

lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta osutas tahtlikult füüsilist kaasabi ööl vastu

  1. juunit 2008 mitmes juveelikaupluses isikute grupi poolt sissetungimisega toime pandud vargustele, mille käigus varastati kokku 2 749 927 krooni väärtuses juveelitooteid. Samas kriminaalasjas anti kohtu alla ka A. P. ja R. P., kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
  2. Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega mõisteti J. B. KarS § 199 lg 2 p-de 6,

§ 22lg 3 järgi õigeks.

Maakohus leidis, et J. B-le esitatud süüdistus ei ole tõendatud.

  1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas teiste seas apellatsiooni ringkonnaprokurör Irina Karo, kes taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist ja muu hulgas J. B. süüditunnistamist ning karistamist KarS § 199 lg 2 p 8 - § 22 lg 3 järgi.
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt. Muu hulgas tühistati maakohtu otsus J. B. õigeksmõistmist puudutavas osas. Ringkonnakohus tunnistas J. B. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 6,

KarS § 22 lg 3 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68 alusel arvas kohus mõistetud karistusest maha eelvangistusaja 3 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus käsitles J. B-d õigeks mõistes tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, jättes seejuures osa tõendeid tähelepanuta. Apellatsioonikohus jõudis tõendeid hinnates ja analüüsides järeldusele, et J. B. süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Kassatsioonis taotleb J. B. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants oma kaitsealust puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on J. B-d süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kaitsja hinnangul on ringkonnakohus tõendeid hinnates eksinud. Kriminaalasjas puudub tõendikogum, mis võimaldaks teha järelduse, et J. B. aitas kaasa
  2. juunil 2008 toime pandud kuriteole. Samuti osutab kassaator sellele, et ringkonnakohus väljus J. B-d KarS § 199 lg 2 p-de 6,

KarS § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistades prokuröri apellatsiooni piiridest, sest prokurör oli taotlenud J. B. süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 8 - KarS § 22 lg 3 järgi.

  1. Kassatsioonivastuses palub Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I. Karo jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja J. B. kaitsja kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et tunnistades J. B. süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 6 ja 7 ning § 22 lg 3 järgi, väljus ringkonnakohus ebaseaduslikult prokuröri apellatsiooni piiridest.
  3. Prokuröri apellatsioonis taotleti J. B. süüditunnistamist ja karistamist üksnes KarS § 199 lg 2 p 8 KarS § 22 lg 3 järgi, mitte aga KarS § 199 lg 2 p-de 6,

§ 22lg 3 järgi (kriminaaltoimiku 6.

köide, tl 339).

  1. Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-5-08, p 13.1). Käesolevas kriminaalasjas ei võimalda aga ka prokuröri apellatsiooni motiivid ühemõtteliselt järeldada, et prokurör taotles J. B. süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 pde 6,

§ 22lg 3 järgi.

Sarnaselt apellatsioonis esitatud taotlusele on ka apellatsiooni põhjendusi kokkuvõtvas osas märgitud, et prokuröri arvates on kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendid, mis kinnitavad J. B. süüd "KarS § 22 lg 3 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi" (kriminaaltoimiku

  1. köide, tl 338). Apellatsiooni põhjendava osa tekstis on küll kahel korral räägitud J. B. süüdistusest "KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi" - KarS § 199 lg 2 p-le 6 osutamata - (vt kriminaaltoimiku
  2. köide, tl-d 335 ja 337). Samas puuduvad apellatsioonis eraldi põhjendused selle kohta, miks tuleks J. B. süüdi tunnistada kaasaaitamises vargusele, mis on toime pandud KarS § 199 lg 2 p-des 6 ja 7 nimetatud raskendavatel asjaoludel. Apellatsioonis ei ole toodud põhistusi selle kohta, et J. B. kaasaaitamistahtlus hõlmas ka varguse toimepanemist suures ulatuses ja isikute grupi poolt. Sellises olukorras ei saa väita, et apellatsiooni põhistuste pinnalt oleks olnud ilmne, et prokuröri tegelik nõue oli tunnistada J. B. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 6,

§ 22lg 3 järgi või siis Kar

S § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 § 22 lg 3 järgi ning apellatsiooni taotlevas osas KarS § 199 lg 2 p-dele 6 ja 7 osutamata jätmine on käsitatav üksnes trükitehnilise veana. Ka ringkonnakohtu otsuse kirjeldavas osas viidatakse prokuröri taotlusele tunnistada J. B. süüdi üksnes KarS § 199 lg 2 p 8 - § 22 lg 3 järgi (kriminaaltoimiku

  1. köide, tl 21).
  2. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Seega saab ringkonnakohus uue otsuse tegemisel apellatsiooni piiridest väljuda üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks. Järelikult puudus ringkonnakohtul alus arvata J. B-le süüks KarS § 199 lg 2 p-des 6 ja 7 sätestatud raskendavaid asjaolusid, mille inkrimineerimist süüdistatavale prokurör apellatsioonis ei taotlenud. Seda vaatamata asjaolule, et ringkonnakohtu istungil palus prokurör J. B. süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 6,

22 lg 3 järgi (kriminaaltoimiku

  1. köide, tl 8 pöördel). KrMS § 331 lg 4 kohaselt ei ole apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust apellatsiooni piirest väljuda.
  2. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles J. B. tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 6 ja 7 - § 22 lg 3 järgi. Samas ei pea kolleegium vajalikuks kergendada J. B-le mõistetud karistust, sest selle raskus vastab ka pärast J. B. teo karistusõigusliku kvalifikatsiooni osalist muutmist KarS §-s 56 sätestatud nõuetele.
  3. Kassaatori väited, mille kohaselt hindas ringkonnakohus J. B-d süüdi tunnistades vääralt tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, on põhjendamatud. Seetõttu jätab kolleegium kaitsja need väited KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes üksikasjalikult käsitlemata ja ringkonnakohtu otsuse J. B. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 8 - § 22 lg 3 järgi muutmata.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu poolt
  5. veebruaril
  6. a J. B. suhtes tehtud otsuse osaliselt, tehes uue kohtuotsuse, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.