3-1-1-41-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-41-10 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi A. L. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-11628 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2010 (suuline menenlus) Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Künnapuu RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsus väärteoasjas A. L. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A. L.-le koostati
10. mail 2009 väärteoprotokoll liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi selles, et ta juhtis mootorsõidukit Tallinnas Sõpruse puiestee ja Tihase tänava ristmikul kiirusega 88 +/- 3 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Sellega ületas A. L. suurimat lubatud sõidukiirust 35 km/h, rikkudes liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid.
11. Kohtuvälise menetleja
12. juuni
13. a otsusega karistati A. L.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni).
14. A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull esitas Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
15. Harju Maakohtu
16. novembri
17. a kohtuotsusega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis, et A. L.-le süüksarvatud väärtegu on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja väärteo menetlemisel ei ole väärteomenetlusõigust rikutud. Kohus märkis, et puudub alus kahelda kiirust mõõtnud politseiametniku ütlustes mõõtmise teostamise ja mõõtmistulemuse kohta väärteoprotokollis märgitud asjaoludel. Kohtu hinnangul on mõõtmistulemuse jälgitavus mõõteseaduse § 5 kohaselt tõendatud. Sellest tulenevalt ei ole põhjust kahelda selles, et A. L. rikkus LE § 124 p 1 nõudeid. Kohus leidis, et menetlusalust isikut on õigesti karistatud LS § 7422 lg 2 järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. L.-i kaitsja G. Kull, kes taotleb jätkuvalt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leiab, et mõõtja ei kasutanud kohast mõõtemetoodikat. Puuduvad tõendid selle kohta, et A. L.-le näidatud mõõteseadme näit oli saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud puudulikult, sest märkimata on teave mõõteseadme Doppleri signaali kohta. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mida KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Käesolevas väärteoasjas teostas politseiametnik M. V.
20. mail 2009 Tallinnas Kristiine linnaosas Sõpruse puiesteel liiklusjärelevalvet ja mõõtis sõidukite sõidukiirust. M. V. teostas liiklusjärelevalvet üksinda, kuigi selle sündmuse toimumise ajal kehtinud liiklusjärelevalve määrustiku (kinnitatud politseipeadirektori
21. juuni
22. a käskkirjaga nr 265) p 2 kohaselt pidi liiklusjärelevalve toimkond olema vähemalt kaheliikmeline.
23. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas aktsepteerinud ka võimalust, et liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi, kuid sellisel juhul peaks väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetluse ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. jaanuari
25. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17 ja
26. aprilli 2010 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-12-10). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas neid nõudeid aga järgitud.
27. Kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud täiendavaid meetmeid, et tagada karistuse kohaldajale võimalus anda väärteoasjale objektiivne hinnang. A. L. väärteo tõendamisel tugineb kohtuväline menetleja vaid enda koostatud kiirusmõõteseadme protokollile, milles on fikseeritud A. L. poolt juhitud sõiduauto sõidukiiruse mõõtmise asjaolud. Menetlusalune isik vaidleb sellele vastu ja leiab, et asjas pole ühtki objektiivset tõendit, mis kinnitaks, et talle tutvustatud kiirusmõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Mõõteseadme tablool puudus kellaaeg ja mõõdetava auto number. Täiendavaid tõendeid asjas kogutud ei ole.
28. Kolleegium leiab, et liiklusjärelevalvet üksinda teostanud politseiametnik ei järginud käesoleva otsuse punktis 6 toodud nõuet ega püüdnudki seda puudust kompenseerida täiendavate tõendite kogumise abil. Seetõttu puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohus saanud nn sõna sõna vastu olukorras tõsikindlalt tuvastada, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik näitas A. L.-le kiirusemõõteseadmel just viimase poolt juhitud sõiduauto kiirust. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Kuna puudused, mis kahtluse tekitavad, ei oleks ka väärteoasja maakohtus uuesti arutades kõrvaldatavad, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seda arvestades jätab kolleegium kassatsioonis esitatud ülejäänud väited käsitlemata.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 150 lg-st 2 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
30. novembri
31. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris