3-1-1-37-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-37-10 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi J. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-12565 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M. kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2010 Istungil osalenud isikud J. M. kaitsja V. Krinal RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsus J. M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Politseiprefektuuri
10. juuni
11. a otsusega karistati J. M. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni) selle eest, et ta
12. mail
13. a kell 21.30 Pärnu maakonnas Audru vallas sadamakail juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit sel moel, et sõitis kailt vette ja purustas seetõttu kaks kalapaati. Lisaks LS § 7419 lg 1 vastas menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ka LS § 741 lg-le 1 ja 7417 lg-le 1, mille järgi aga lähtuvalt KarS § 63 lg-st 1 karistust ei määratud.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse J. M.-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja hinnangul oli menetlusaluse isiku süü tõendamata ja teda ei olnud seetõttu võimalik karistada.
15. Pärnu Maakohus jättis
16. detsembri
17. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Maakohus leidis, et mitme erineva tunnistaja vastuoludeta ütlused kogumis kummutavad menetlusaluse isiku teo toimepanemist eitavad ütlused täielikult. Sellest lähtuvalt luges kohus väärteo toimepanemise J. M.-i poolt tuvastatuks ja tema karistamise põhjendatuks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. M.-i kaitsja V. Krinal. Ka kassatsioonkaebuses leiab kaitsja, et väärteomenetlus tema kaitsealuse suhtes tuleb lõpetada, kuivõrd ei ole tõendatud väärteotunnuste esinemine J. M.-i käitumises. Ei ole võimalik nõustuda kohtu seisukohaga, et politseil oli hoolimata J. M.-i selgesõnalisest taotlusest õigus kulude kokkuhoiu eesmärgil keelduda sõrmejälgede võtmisest juhi isiku tuvastamiseks õnnetusse sattunud auto roolirattalt. Väär on kohtu väide, nagu oleksid tunnistajate ütlused olnud vastuoludeta - mitme vasturääkivuse tõttu erinevate tunnistajate väidetes on põhjust uskuda, et Audru kohalikud elanikud soovisid J. M.-i kui võõrast isikut temalt õnnetuskulude väljanõudmise eesmärgil süüdi lavastada. Kohus ei ole ära näidanud menetlusaluse isiku motiivi teo toimepanemiseks ja seetõttu pole mõistetav, miks oleks juhiloata ja mitte kunagi mootorsõidukit juhtinud J. M. pidanud võõra autoga sõitma.
19. Kassatsioonivastuses palub Lääne Prefektuuri prefekt Priit Suve jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kohus on erinevate tõendite abil piisavalt põhjendanud väärteo toimepanemise tõendatust. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, nagu oleks kohus pidanud ära näitama J. M.-i tegutsemise motiivi - karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 järgi peab motiivi süüteo koosseisulise elemendina tuvastama üksnes juhul, kui see on karistusseadustiku eriosa koosseisus ette nähtud.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Väärteoprotokolli kohaselt sõitis joobeseisundis juhtimisõiguseta J. M. Lindi sadamas mootorsõidukiga sadamakailt alla, purustades kaks kalapaati ja põhjustas sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Nii rikkus J. M. liikluseeskirja (LE) §-de 76 p 1, 70 p 1 ja 91 nõudeid.
22. Liiklusseaduse ja liikluseeskirja esimesed paragrahvid sätestavad, et nende õigusaktidega kehtestatakse liikluse korraldus Eesti teedel. Tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda nii LS §-st 4, LE § 2 p-st 48 kui ka teeseaduse (TeeS) §-st
23. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. J. M. omistatav väärtegu leidis aset Lindi sadama sadamakail. Kolleegium märgib, et nii liiklusseaduse § 1 kui liikluseeskirja § 1 sätestavad Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt - kõikjal, kus toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja selgitanud neid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse, kas Lindi sadama sadamakai on käsitatav teena eelnimetatud õigusaktide mõttes. Maakohtu
24. novembri
25. a istungi protokolli kohaselt on sadamatöötajast tunnistaja M. J. märkinud vastuseks kaitsja küsimusele, kuidas on Lindi sadama territooriumil autode liiklemine korraldatud, et võõrad sadama territooriumil käia ei või (tl 25, pöördel). Sellele vaatamata ei ole maakohus liiklusseadusest- ja eeskirjast tulenevate nõuete kehtivust kõnealuse sadama territooriumil käsitlenud. Samas pole liiklusseaduse peatükis 141 kirjeldatud tegevuste eest võimalik isikut karistada juhul, kui tegu ei panda toime teel. Kolleegium leiab, et nende faktiliste asjaolude selgitamata jätmine, mille pinnalt saab järeldada liiklusnõuete kehtivust olukorras, kus nende rakendatavus ei ole ühemõtteliselt selge, ja menetlusalust isikut on karistatud nende nõuete rikkumise eest, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
26. Kui maakohus tuvastab asja uuel arutamisel, et Lindi sadama sadamakaid saab pidada teeks liiklusseaduse mõttes, tuleb kohtul muu hulgas pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele. Menetlusaluse isiku karistamine LS § 7419 lg 1 järgi on käesolevas väärteoasjas välistatud. Seda seetõttu, et J. M.-i joovet mõõdeti nn indikaatorvahendiga, ent alates
27. juulist
28. a ei ole võimalik lugeda isikut alkoholijoobes olevaks, kui tema joobe tuvastamisel on piirdutud üksnes indikaatorvahendi kasutamisega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-09, p 8). Et J. M. on LS § 7419 lg 1 kõrval ette heidetud ka LS § 741 lg-s 1 ja § 7417 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemist, tulebki liiklusseaduse kehtivuse korral Lindi sadamas asja uuel arutamisel analüüsida J. M.-i vastutust LS § 741 lg 1 ja §-s 7417 lg 1 järgi.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
30. detsembri
31. a otsuse ja saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi