RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

§ 20

lg-t 1, sest asja menetlemise käigus vahetus kohtukoosseis, kuid asja ei arutatud algusest peale.

1. Kohustamiskaebuse rahuldamise aluseks on ringkonnakohus pidanud RVastS § 6 lg-t 1, s.t, et Eesti Vabariigil on kohustus kaebuse esitajate poolt nõutud toiming sooritada. Samas pole ringkonnakohus selgelt ja ühemõtteliselt märkinud, millise õigustloova akti, haldusakti või halduslepingu alusel on Eesti Vabariigil selline kohustus tekkinud.
2. Riigikogu
3. jaanuari
4. a otsusest ja sertifikaatide tingimustest tuleneb, et sertifikaatide omanikule hüvitatakse nõuded juhul, kui külmutatud kontod vabastatakse või hüvitatakse need VEB Fondile. Selliselt on Riigikogu otsust ja sertifikaatide tingimusi tõlgendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsuses, mis jõustus Riigikohtu
7. märtsi
8. a määruse tegemisel.
9. Ringkonnakohus nõustus kaebuse esitajate väitega, et sertifikaatide väljastamist ei saa lugeda piisavaks kompensatsiooniks. Selline järeldus pole aga kooskõlas Riigikohtu
10. detsembri
11. a määrusega, milles asuti seisukohale, et Riigikogu
12. jaanuari
13. a otsuse p-s 4 nimetatud nõuete kompenseerimine toimuski sertifikaatidega ja ei saa nõuda muul viisil kompenseerimist.
14. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud
15. jaanuaril 1990 jõustunud pangaseaduse § 4 ja leidnud, et Eesti Vabariik, eraldades pankade kohustuste hulgast nende klientide nõuded, mis olid seotud VEB-s külmutatud kontodega, võttis endale vastutuse pankade kohustuste eest.
16. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas raha laekumine külmutatud kontodele toimus enne või pärast Vene Föderatsiooni poolt Eesti pankade vastu rakendatud sanktsioone. Näiteks tuleks selle seisukoha järgi kompenseerida ka need nõuded, mis on tekkinud mõnelt teiselt külmutatud kontolt ülekande tegemisel.
17. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas kaebuse esitajad olid Riigikogu
18. jaanuari
19. a otsuse vastuvõtmise ajal põhiõigusvõimelised või mitte. Kaebuse esitajate väidet, et Eesti Vabariik on
20. aastal nende põhiõigusi rikkunud, ei saa kontrollida teisiti, kui teha kindlaks, kas kaebajad olid
21. aastal põhiõigusvõimelised.
22. Eesti Pank taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse kohustamiskaebuse rahuldamise osas ja teeks uue otsuse, millega jäetakse jõusse halduskohtu otsus. Kui see pole aga võimalik, tuleks asi saata kohustamiskaebuse osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator Eesti Pank on esitanud järgmised põhjendused. 1.

§ 20lg 1 järgi tuleb asja arutades algusest peale, kui kohtukoosseis vahetub.

Kuigi kohtukoosseis vahetus, asja algusest peale ei arutatud.

1. Väär ja põhjendamatu on ringkonnakohtu hinnang, et selle vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas raha laekus Eesti pankade kontodele enne nende külmutamist või pärast, kas kaebajad olid põhiõigusvõimelised Riigikogu
2. jaanuari
3. a otsuse vastuvõtmise ajal ja kas nad on sertifikaatide esmaomanikud.
4. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna Riigikogu otsuse vastuvõtmisest on kaebuste esitamise ajaks möödunud üle kümne aasta ja vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu, tuleb kohustamiskaebused rahuldada. Samas pole aga halduskohtu otsust selles osas apelleeritud, millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus tuvastada Vabariigi Valitsuse tegevusetuse ja viivituse õigusvastasus. Seega on ringkonnakohus väljunud apellatsiooni piiridest.
5. Kohustamisnõude rahuldamiseks puudusid alused - vastustaja polegi kohustatud tegema toiminguid seoses sertifikaatidega. Pole õigustloovat akti, haldusakti või halduslepingut, millest tuleneks vastustaja kohustus selliseid toiminguid teha.
6. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu
7. detsembri
8. a määrusega, millest tuleneb, et sertifikaatidest ei saa tuleneda õigust nõuda Riigikogu
9. jaanuari
10. a otsuse p-s 4 nimetatud nõuete muul viisil kompenseerimist, sertifikaadid ongi kompensatsioon.
11. Hoolimata kahju hüvitamise nõude aegumisest on kohus menetlenud sisult sama nõuet, mis on nüüd esitatud kohustamiskaebusena taotlusega sertifikaatide kompenseerimiseks õiglase hüvitise kaudu.
12. Ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis, millega kohustati Eesti Vabariiki "otsustama kaebajatele hüvitise määramine Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega kompenseeritud nõuete eest" sisuliselt rahuldanud kaebajate kahju hüvitamise nõude, jätmata võimalust kaaluda, kas hüvitis määrata või mitte.
13. Kaebajad polnud sertifikaatide "algupärased" omanikud, mistõttu on asjakohatud nende väited, mis lähtuvad panga kliendi positsioonist. AS A.O. Imbi omandas sertifikaadid järelturult.
14. AS A.O. Imbi kahju hüvitamise kaebus jäeti Tallinna Halduskohtu
15. mai
16. a otsusega haldusasjas nr 3-83/2003 rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
17. novembri
18. a otsus ja Riigikohtu
19. märtsi
20. a määrus samas asjas). AS A.O. Imbi on esitanud sisuliselt sama nõude kohustamiskaebuses uuesti.
21. Eesti Vabariik pole olnud õigusvastaselt tegevusetu, kuigi ka sellise tegevusetuse puhul ei oleks alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus pole näidanud, millise õigusnormi vastu on eksitud, ega arvestanud tegevust külmutatud kontode vabastamiseks.
22. Sihtasutus VEB taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse kohustamisnõuet puudutavas osas ja teeks uue otsuse, millega jäetakse jõusse halduskohtu otsus. Sihtasutus VEB on esitanud järgmised põhjendused.
23. Ringkonnakohus on eiranud Riigikohtu halduskolleegiumi
24. detsembri
25. a määruses asjas nr 3-3-1-82-06 esitatud seisukohta, et sertifikaadid olidki kompensatsioon ja sertifikaatidest ei saa tuleneda vastavate nõuete muul viisil kompenseerimist.
26. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas on ringkonnakohus leidnud, et Eesti Vabariik oli õigusvastaselt tegevusetu. Kuid kaebajad olid varem loobunud nõudest tuvastada Eesti Vabariigi väidetava tegevusetuse õigusvastasus. Seega väljus ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud taotluse piiridest.
27. Ringkonnakohus on vääralt määratlenud põhjusliku seose kahjuliku tagajärje ja selle tekkepõhjuste vahel. Kahjulike tagajärgede põhjuseks oli Vene Föderatsiooni tegevus, mitte Eesti Vabariigi väidetav tegevusetus.
28. Järeldus, et Eesti Vabariik on vastutav seoses kontode külmutamisest tekkinud kahjuga, on põhjendamatu. Eesti Vabariik pole kohustatud nimetatud kahju kompenseerima.
29. Kaebajad on korduvalt kinnitanud, et nad ei nõua kahju hüvitamist. Kaebajad on loobunud ka nõudest tuvastada vastustaja väidetava tegevusetuse õigusvastasus. Sellest hoolimata on ringkonnakohus kohustanud vastustajat kahju hüvitama tema õigusvastase tegevuse tõttu.
30. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding esitasid kassatsioonkaebustele järgmised vastuväited.
31. Kohtukoosseisu vahetumine ei kujutanud endast olulist rikkumist, sest esialgses kohtukoosseisus arutati
32. juuni
33. a kohtuistungil vaid menetluslikke taotlusi ja lahendati need
34. juuli
35. a kohtumäärusega. Taotlused esitati kaebajate poolt ja kaebajad pole vaidlustanud taotluste rahuldamata jätmist. HKMS § 35 lg 1 kohaselt valmistab pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist eelmenetluses asja lahendamise ette ringkonnakohtu kohtukoosseisu üks kohtunik.

§ 640

lg 4 sätestab, et üks ringkonnakohtu kohtukoosseisu liige võib asja ettevalmistamiseks koguda ja uurida tõendeid.

§ 333

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui pool ei esita menetlussätte rikkumise kohta vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, ei saa ta hiljem vastuväidet enam esitada. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi pool sellisel juhul kohtu veale tugineda ka kohtulahendi peale edasi kaevates.

1. Nende pankade, kelle kontod külmutati, pankrotimenetluse läbiviimise asemel sekkus Eesti Vabariik avalik-õiguslike meetmetega. Riiklik VEB Fond oli põhikirja p 1 järgi riiklik organisatsioon, kelle vara kuulus p 2 alusel Eesti Vabariigile. Fondi ülesanne oli põhikirja p 9.5 kohaselt sertifikaatidele vastavate nõuete rahuldamine. Seega võttis riik endale kohustused nimetatud nõuete rahuldamiseks.
2. Selles kohtuasjas esitatud nõuete aluseks on Eesti Vabariigi ja asjakohaste haldusorganite tegevusetus, mille tõttu pole kaebajad saanud kompensatsiooni VEB Fondi koondatud nõuete hüvitamiseks. Kaebajate õigusi "ei rikkunuks nõuete viimine VEB Fondi, kui vastav fond oleks eesmärgipäraselt tegutsedes mõistliku aja jooksul kompenseerinud pankade bilanssidest eraldatud nõuded".
3. Ükski kaebaja ei ole teinud rahaülekannet juba külmutatud vaidlusalustele kontodele. Kaebajate õigusi tõendavad sertifikaadid. Sertifikaatidele vastavate nõuete liigitamine kassatsioonkaebustes esitatud viisil on põhjendamatu.
4. Riigikohtu
5. detsembri
6. a määruses asjas nr 3-3-1-82-06 pole ringkonnakohtule antud asja sisuliseks lahendamiseks juhiseid.
7. Kaebajad pole loobunud Eesti Vabariigi tegevusetuse tuvastamise alternatiivsest nõudest. Selle nõude sisuliseks lahendamiseks puudus vajadus, sest esmase nõude - kohustamisnõude ringkonnakohus rahuldas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank väidavad kassatsioonkaebustes, et ringkonnakohus on kohtumenetluse norme oluliselt rikkunud, sest asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetus, kuid asja ei arutatud algusest peale, rikkudes sellega

§ 20

lg-s 1 sätestatud nõuet.

§ 20

lg 1 esimese lausega on sätestatud, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Teise lausega on sätestatud, et kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. 13. HKMS § 5 lg 1 alusel juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, kus asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub. Seepärast kuulub

§ 20lg 1 kohaldamisele ka halduskohtumenetluses.

14. Kolleegium on seisukohal, et

§ 20

lg 1 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis määrab asja menetluse käigus kohtukoosseisu vahetumise puhul valikuteta käitumise - asja tuleb hakata arutama algusest peale. Kohus ei saa kaaluda, kas asja menetluse jätkamine vahetunud kohtukoosseisuga on võimalik või mitte.

1. Kolleegium leiab, et selles asjas on apellatsioonimenetluse käigus kohtukoosseis vahetunud. Asjas toimus
2. juunil 2009 avalik kohtuistung, kus ringkonnakohtu koosseisus olid kohtunikud Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi. Sellel istungil arutati apellantide taotlust koguda täiendavalt tõendeid. Tunnistajate ülekuulamise osas määras kohus, et apellantidel tuleb koostada ning kohtule ja menetlusosalistele esitada tunnistajatele esitatavad küsimused ja tunnistajate ütlustega tõendatavad asjaolud. Venemaalt kirjalike tõendite kogumise osas jäeti apellantide taotlus rahuldamata. Seoses ühe menetlusosalise haigusega lükati istung edasi ja määrati istungi toimumise uus aeg (toimiku IV köide, kohtuistungi protokoll, lehed 44-45). Samas koosseisus tegi ringkonnakohus
3. juulil 2009 määruse, millega jäeti rahuldamata apellantide taotlus tunnistajate ülekuulamiseks (toimiku IV köide, kohtumäärus, lehed 84-85). Teine kohtuistung toimus
4. oktoobril 2009, kus ringkonnakohtu koosseisus olid kohtunikud Silvia Truman, Lauri Madise ja Virgo Saarmets (toimiku IV köide, kohtuistungi protokoll, leht 99; kohtuotsus, leht 109). Seega oli kohtukoosseis vahetunud ja ringkonnakohus pidanuks arutama asja algusest peale.
5. HKMS § 45 lg 1 p 1 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. HKMS § 64 lg 3 alusel ei ole Riigikohus §-s 45 nimetatud rikkumise korral seotud kaebuse piiridega ja otsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kolleegiumi arvates on

§ 20

lg 1 nõuete rikkumine viinud olukorrani, kus apellatsioonimenetluses lahendas asja kohtukoosseis, kellel seaduse järgi ei olnud selleks õigust. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada HKMS § 45 lg 1 p 1 alusel

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise tõttu.

Selline järeldus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka

§ 20

lg 1 teise lausega, millega on sätestatud, et kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Isegi kui eeldada, et eelmise kohtukoosseisu poolt tõendite kogumisest keeldumine on hõlmatud teises lauses nimetatud olukorraga, kus eelmine koosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei tulene teisest lausest erisusi sama sätte esimese lausega kehtestatud nõude rikkumise tagajärgede osas. Kolleegium rõhutab, et uus koosseis ei pööranud koosseisu vahetumisele tähelepanu ja ei arutanud asja algusest peale ega teavitanud menetlusosalisi koosseisu vahetumisest. Seetõttu jäi välja selgitamata ka poolte tahe tõendite kogumise ja uurimise kordamise osas.

1. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding vastuväited seoses kohtukoosseisu vahetumisega apellatsioonimenetluses ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohased, sest HKMS § 45 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumise korral tuleb ringkonnakohtu otsus HKMS § 64 lg 3 alusel igal juhul tühistada.
2. Kolleegium on seisukohal, et kuna HKMS § 45 lg 1 p 1 rikkumise tõttu tuleb apellatsioonimenetluses arutada asja algusest peale, sh lahendada taotlusi tõendite kogumiseks, pole kolleegiumil vajalik vastata kassaatorite kõigile väidetele ja põhjendustele ning Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding kõigile vastuväidetele.
3. Kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, sest kolleegium tühistab küll ringkonnakohtu otsuse, kuid ei tee asjas uut otsust, vaid saadab asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld