← Eesti

3-1-1-50-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-50-10 Otsuse kuupäev 1. juuni 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi

§ 17

lg 3 kohaselt kohustusliku mootorsõiduki omaniku poolt väljastatud kirjaliku volikirja.

  1. Kohtuvälise menetleja
  2. augusti
  3. a otsusega karistati H. V.-d LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni), LS § 7422 lg 2 järgi väärteomenetlus aga lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
  4. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles palus talle mõistetud karistuse tühistada, väites, et ta ei ole rikkunud LS § 17 lg 3 ega ole süüdi LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises. H. V. märkis, et sõlmis
  5. juulil 2009 O. K.-ga sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga XXX XXX müügilepingu.
  6. juulil 2009 soovis ta ostetud sõiduautot Autoregistrikeskuses (ARK) enda nimele vormistada, kuid seal selgus, et müüja isikukood müügilepingus ei ole õige ning allkiri on võltsitud. Tagasiteel ARK-st peeti ta politsei poolt kinni. H. V. selgitas, et jättis politseile kõnesoleva müügilepingu koheselt esitamata, sest kinnipidamise järel kulus põhitähelepanu kiiruse ületamise süüdistuse selgitamisele. Ka ei olnud H. V. maakohtule esitatud kaebuses nõus talle LS § 7435 lg 1 alusel maksimaalmääras kohaldatud karistusega.
  7. Harju Maakohtu
  8. detsembri
  9. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja H. V. kaebus rahuldamata. Maakohus leidis, et kogutud tõenditega on ümberlükkamatult tuvastatud, et H. V. juhtis
  10. juulil 2009 mootorsõidukit Ford Escort ja tal puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri. Karistuse kergendamist ei pidanud kohus võimalikuks, leides karistusregistri andmetele tuginevalt, et H. V. paneb liiklusalaseid väärtegusid toime süstemaatiliselt. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  11. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 5.1 Kaitsja leiab, et H. V. ei ole süüdi LS § 17 lg 3 rikkumises, ja märgib, et vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg-le 1 tekib vallasomand asja üleandmisega, kui müüja ja ostja on kokku leppinud, et omand läheb üle asja omandajale. Kõnealune sõiduauto koos auto tehnilise passiga oli üle antud H. V. valdusesse. Toimikus sisalduv müügileping kinnitab auto senise omaniku nõusolekut omandi ülemineku kohta. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et H. V. kasutas kõnealust sõidukit omanikuna ja temale ei laienenud LS § 17 lg-s 3 märgitud volikirja esitamise nõue. Kaitsja möönab, et isegi kui lähtuda asjaolust, et sõiduki registrijärgne omanik oli jätkuvalt O. K., oli viimane müügilepingut sõlmides nõustunud, et autot kasutab H. V. ja sellest tulenevalt võib müügilepinguna vormistatud dokumenti käsitada kirjaliku volikirjana auto kasutusõiguse kohta. 5.2 Kaitsja märgib, et H. V.-le LS § 7435 lg 1 järgi maksimaalmääras mõistetud karistus on põhjendamatu ja vastuolus KarS § 56 lg-ga
  12. Karistamise esmane alus on isiku süü. Seejuures tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et H. V. süü ei ole suur. Kergendava asjaoluna on jäetud arvestamata tema perekondlik olukord ja see, et ta on töötu. Neil asjaoludel leiab kaitsja, et varasemate liiklussüütegude toimepanemine ei õigusta karistuse mõistmist maksimaalmääras. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Liikluseeskirja § 70 p 4 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil kaasas olema lisaks juhtimisõigust tõendavale dokumendile ja sõiduki registreerimistunnistusele ka muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Liiklusseaduse § 17 lg 2 sätestab, et Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja.
  14. Eelnevast tulenevalt ei saa LE §

§ 17

lg 2 rikkumise eest vastutada mootorsõiduki juht, kes on ühtlasi juhitava sõiduki omanik. Seetõttu tuli H. V. karistamiseks LE §

§ 17lg 2 nõuete rikkumise eest tuvastada esmalt asjaolu, kas H.

V. oli tema kinnipidamisel

  1. juulil 2009 tema poolt juhitud sõiduki - Ford Escort, registreerimismärgiga XXX XXX omanik või mitte. Käesolevas väärteoasjas seda asjaolu tuvastatud ei ole, mistõttu väärteoasja arutamisel on rikutud VTMS § 123 lg 2 nõuet arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kõnealune rikkumine on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse, mistõttu H. V. karistamisel on rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses ja see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Kuna Riigikohus kassatsioonimenetluses ise faktilisi asjaolusid tuvastada ei saa, tuleb väärteoasi saata uueks arutamiseks maakohtule.
  2. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et Autoregistrikeskuse andmetel oli H. V. juhitud sõiduki omanik O. K. Kuigi H. V. esitas väidetavalt O. K.-ga sõlmitud sõiduki müügilepingu ja andis ütlusi, et ostis kõnealuse sõiduki O. K.-lt, kes andis sõiduauto ja selle dokumendid üle H. V.-le, ei ole kohus andnud sellele lepingule ega ka H. V. ütlustele mingisugust hinnangut. Seoses sellega märgib kriminaalkolleegium järgmist. 8.1 Liiklusseaduse § 13 lg 2 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud, kusjuures sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast selle tollivormistamist või omandamist. Tulenevalt sama seaduse § 63 lg-st 2 peetakse Eestis registreeritud mootorsõidukite ning nende omanike üle arvestust liiklusregistri sõidukite andmebaasis. Milline on sellesse registrisse kantavate andmete õiguslik tähendus, sellele annab ühese vastuse Vabariigi Valitsuse
  3. juuli
  4. a määrusega nr 197 kinnitatud "Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse" § 13, mis sätestab, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus ja et andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.2 Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt piisab omandi tekkimiseks juhul, kui vallasasi on juba omandaja valduses, võõrandaja ja omandaja kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Oluline on märkida sedagi, et tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Käesoleva väärteoasja kontekstis tähendab eelöeldu, et väärteoasja õigeks lahendamiseks olulise asjaolu - kas H. V. oli
  5. juulil 2009 tema poolt juhitud sõiduki omanik või ei olnud - tuvastamisel tuleb lugeda teda sõiduki omanikuks seni, kuni kohtuväline menetleja ei tõenda vastupidist.
  6. Kuna kriminaalkolleegium tühistab maakohtu otsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, ei analüüsi kolleegium kassaatori väiteid materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest H. V.-le karistuse mõistmisel.
  7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu otsuse ja rahuldades kassatsiooni osaliselt, saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
  8. H. V. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks 3120 krooni suuruses summas (sh käibemaks 520 krooni). Esitatud taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse
  9. detsembri
  10. a otsusega kinnitatud " Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-dele 2, 39, 40, 52.4 ja 59 ning tuleb rahuldada. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.