Obsah (4)

§ 52§ 11§ 19§ 1

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-30-10 2. juuni

) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab (§ 8), näidates muuhulgas ära ka põhjuse, miks ümberpaigutamist taotletakse (§ 9) ja taotluse menetlemisel kontrollib Justiitsministeerium taotluse põhjendatust (§ 10). Seaduse kohaselt esitab ümberpaigutamise taotluse seega vangla direktor ja selleks peab ta olema veendunud, et M. Pretke viibimine Tartu Vanglas tõepoolest tema julgeolekut ohustab. Otsuse kohaselt ei ole vaides nimetatud asjaolu, et Tartu Vanglas ei osutata kinnipeetavale meditsiinilist abi, alus tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse. M. Pretke terviseseisund ei ole vanglas halvenenud. Ka ei vasta tõele M. Pretke väited selle kohta, nagu ei võimaldataks talle Tartu Vanglas ravi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-de 3-5 kohaselt märgitakse vaides vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi, ning vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus. M. Pretke vaidest ei nähtu, kas selle esitaja on soovinud vaidlustada vangla toiminguid meditsiinilise abi mittevõimaldamisel ja seega soovib teatud toimingute sooritamist, või on vaide eesmärgiks tema ümberpaigutamine teise vanglasse. Lisaks märgiti otsuses, et tulenevalt

§ 52lg-st 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja.

Justiitsministeeriumil puudub pädevus hinnata arsti poolt osutatava ravi piisavust, vajalikkust ja otstarbekust. Seda saab teha Tervishoiuameti juures asuv ravikvaliteedi komisjon. Kui M. Pretke leiab, et teda on ravitud valesti või ebapiisavalt, on tal õigus esitada kaebus arsti tegevuse peale ravikvaliteedi komisjonile.

1. Otsusega antud tähtaja jooksul M. Pretke ei vastanud.
2. Tartu Vangla tagastas
3. augustil 2009 vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, sest vaide esitaja ei kõrvaldanud antud tähtaja jooksul vaides esinenud puudusi, mis takistasid vaide lahendamist. Ka
4. juuni
5. a kirjas ei olnud M. Pretke vaides esitatud taotlust muutnud, esitanud selgelt väljendatud taotlust ega märkinud, millise toimingu sooritamist või haldusakti andmist ta vanglalt soovib.
6. M. Pretke esitas
7. augustil 2009 vaidega samasisulise kaebuse Tartu Halduskohtule, milles ta palub võtta menetlusse tema kohtuasi Tartu Vangla administratsiooni ja meditsiinitöötajate vastu ja nõuab enda ümberpaigutamist Murru Vanglasse, kuna praeguse suhtumisega seatakse ohtu tema tervis ja elu ning talle ei võimaldata normaalset arstiabi ja tööhõivet. Ta kirjeldab oma meditsiinilisi kaebusi ning nõuab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel 5000 krooni.
8. Tartu Halduskohus tagastas
9. septembri
10. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus leidis, et kui kinnipeetavast vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, pole tal

§ 11

lg 81 kohaselt õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Kahju hüvitamise taotluse osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. M. Pretke esitas
2. septembril 2009 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles ta loobub kahju hüvitamise taotlusest, kuid ülejäänud osas palub võtta kaebus menetlusse, sest nende taotluste osas on tal vaidemenetlus korrektselt läbitud. Kaebuse kohaselt repressioonide kohaldamine vanglas jätkub, tööhõivet ei võimaldata ning meditsiini- ja olmeprobleemide lahendamisele teeb vangla jätkuvalt takistusi.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. detsembril 2009 määruskaebuse rahuldamata, leides, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebus on põhjendatult tagastatud HKMS § 11 lg 31 p 1 ja

§ 11lg 8 ning lg 81 alusel.

Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised: 9.

1. Kahju hüvitamise taotlust M. Pretke Tartu Vanglale esitanud ei olnud. Muus osas on tegu sama vaidemenetluse esemega, milles kaebus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastati; 9.
2. kuigi ajal, mil kaebuse esitajalt nõuti puuduste kõrvaldamist,

§ 11lg 81 veel ei kehtinud, ei ole see määruskaebuse rahuldamise aluseks.

Puuduste kõrvaldamise nõudmise ajal kehtinud

§ 11

lg-t 5 tuli koostoimes HKMS § 11 lg-ga 31 p-ga 1 samuti tõlgendada selliselt, et vaide tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav rikkus vaide esitamise korda või ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, ei ole vastavat liiki asjade kohtueelsel lahendamisel kehtivat korda läbitud ning kinnipeetaval ei saa tekkida kohtusse pöördumise õigust tulenevalt sellest, et ta rikub asja kohtuvälise lahendamise korda; 9.

1. vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et määratud tähtajaks (
2. juuliks 2009) ei kõrvaldanud kaebuse esitaja vaides esinenud puudusi ning esitatud kujul ei olnud sellest võimalik välja lugeda, mida M. Pretke vaidemenetluse korras taotleb. Tartu Vangla andis HMS § 78 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitas M. Pretkele, et tal tuleb esitada selline taotlus, mille lahendamine on vaidemenetluses võimalik, ja täpsustada vaide eset, sh seda, milles seisneb tema õiguste rikkumine vangla poolt. Kuna puudusi ei kõrvaldatud, tagastas Tartu Vangla vaide õiguspäraselt tulenevalt HMS § 79 lg 1 p-st
3. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. M. Pretke esitas
5. jaanuaril 2010 määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et vaidemenetlus oli tema poolt korrektselt ja õigeaegselt läbitud ning vaides puudusi ei esinenud. Oma meditsiiniliste kaebuste mittelahendamise tõttu palub ta end paigutada karistust kandma vanglasse, kus tema tervis ja elu ei ole ohustatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Asjas on vaidlus selle üle, kas M. Pretke kaebus on õigesti tagastatud. Halduskolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtu järeldusega kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuse osas. Sellest taotlusest on M. Pretke kohtumenetluse käigus ka loobunud.
7. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, ning ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et haldusaktist eraldi võib vaidemenetluses vaidlustada viivituse, tegevusetuse, ametiisiku taandamisest keeldumise, haldusakti andmise taotluse tagastamise või muu seaduses sätestatud toimingu.

§ 19

lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Määruse "Täitmisplaan" § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium. Nimetatud sätetest tulenevalt puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist.

1. Välistatud pole aga kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Samas võib kinnipeetava põhiõiguste tagamine olla võimalik ka muude meetmete abil, mistõttu õiguste kaitsmiseks pole ümberpaigutamine alati vajalik. M. Pretke on oma taotluse sidunud õigusega tervise kaitsele.
2. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud M. Pretke oma ümberpaigutamise taotlust esitada vaidemenetluse raames. Tal oli aga õigus pöörduda taotlusega vangla direktori poole.
3. Käesoleval juhul kirjeldas M. Pretke vaidena pealkirjastatud dokumendis oma etteheiteid Tartu Vangla meditsiiniosakonnale ning taotles meditsiiniosakonna toimingute tõttu enda üleviimist teise vanglasse.

§ 1

¹ lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. M. Pretke on Tartu Vangla poole pöördunud kirjalikus vormis. HMS § 14 lg 3 p-de 1-5 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja, kättetoimetamise soovitavat viisi ja kontaktandmeid ning muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda üksnes asjaolu, et M. Pretke on

1. juunil 2009 esitatud taotluse kirjutanud vaide blanketile ning adresseerinud selle Justiitsministeeriumile, et esitatud ongi vaie, mitte aga taotlus haldusmenetluse algatamiseks. M. Pretke esitatud taotlus oli piisavalt selgelt sõnastatud ja HMS § 14 lg-s 3 sätestatud nõuetele vastav ning kuulus järelikult lahendamisele haldusmenetluse raames.
2. Kolleegium leiab, et Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja taotluse lahendama. Kuigi taotlus oli ekslikult vormistatud vaidena, ei võinud Tartu Vangla jätta seda lahendamata ning tagastada. Vangla on aga taotluse menetlemisel ning tagastamisel lähtunud üksnes vaidemenetluse kohta sätestatust ning M. Pretke taotlus on jäänud lahendamata.
3. Kuivõrd

§ 1

¹ lg 5 ning HMS § 72 näevad kohustamiskaebusele ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis antud on juhul on läbimata, oli käesoleval juhul lõppjäreldusena M. Pretke kaebuse tagastamine Tartu Halduskohtu poolt HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel õiguspärane. 18. Kujunenud olukorra lahendamiseks kohaseim ning kiireim viis oleks M. Pretke taotluse menetlemine Tartu Vangla poolt.

§ 1

¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtule kaebus tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 1

¹ lg 4¹ kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Seega juhul, kui vangla M. Pretke taotlust ei menetle, tuleb M. Pretkel enne halduskohtu poole pöördumist taotleda HMS § 72 lg 1 ja

§ 1

¹ lg 4¹ alusel Justiitsministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja

§ 1¹ lg 4¹ alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus.

19. Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt nii halduskohtusse kaebuse esitamise ajal kehtinud

§ 1¹ lg 8¹ kui ka vaide esitamise ajal kehtinud § 1¹ lg 5 on samasisulised.

Lisaks sätete sõnastusele on nende erinev tähendus nähtav ka 24. juulil 2009 jõustunud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast. Seletuskirja kohaselt tulenes

§ 1

¹ täiendamise vajadus lg-ga 8¹ eelkõige asjaolust, et

§ 1

¹ lg 5 võimaldas isikul kohtu poole pöörduda ka juhul, kui vaie tagastati selles esinenud puuduste tõttu ning sisulist arutelu vaide eseme üle seega vaidemenetluses toimuda ei saanud; uue regulatsiooni (

§ 1

¹ lg 8¹) sisuks on aga see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann