RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-42-10 Otsuse kuupäev 3. juuni 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtu

) § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 1500 krooni, s.o 25 trahviühikut, kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Harjumaal Kuusalu vallas T. sadamas

1. septembril 2009 toimunud kontrolli käigus esitas mootorlaeva "Luik" kapten R. V. kalalaeva kalapüügipäeviku, milles puudus sissekanne samal päeval toimunud püügi kohta. Sellega rikuti Vabariigi Valitsuse
2. märtsi
3. a määruse nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord" (edaspidi Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord) §-i
5. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse R. V. Kaebaja leiab, et ta ei rikkunud andmete esitamise korda, kuna tal oli õigus püügipäevikut täita pärast laeva sadamasse saabumist ja enne lossimist. Kuna Keskkonnainspektsiooni ametnik nõudis koheselt pärast laeva sadamasse saabumist püügipäeviku esitamist, ei saanud menetlusalune isik seda täita. Kohtuistungil leidis kaebaja täiendavalt, et kiirmenetluse kohaldamine ei olnud põhjendatud, kuna asjaolud ei olnud selged. Samuti ei selgitatud talle piisavalt kiirmenetluse olemust.
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati kohtuväline menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 3.1

§ 234

lg 1 alusel karistatakse muu hulgas kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest.

§ 18

lg-te 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 kohaselt lähtutakse püügipäeviku täitmisel Euroopa Ühenduste komisjoni määruse 2807/83/EMÜ IV lisas ja vajadusel ka IVa lisas sätestatust. Määruse IV lisa p 2.1.2 kohaselt täidetakse püügipäevikut iga päev hiljemalt kell 24.00 ning laeva saabumisel sadamasse, samuti merel korraldatava kontrolli ajal. Käesolevas väärteoasjas on säte asjasse puutuv osas, mille kohaselt püügipäevikut täidetakse laeva saabumisel sadamasse. 3.2 Maakohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, et püügipäevikut tulnuks täita juba enne sadamasse jõudmist. Kohtuvälise menetleja arvates pidid andmed olema püügipäevikusse kantud hiljemalt nende edastamise ajaks Keskkonnainspektsioonile, milline kohustus tuleneb

§ 18lg 7 alusel keskkonnaministri 17.

detsembri

1. a määrusega nr 76 kehtestatud "Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu" (edaspidi Teate edastamise kord). Väärteoasjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja edastas nõuetekohase teate pärast kalapüüki telefoni teel lühinumbrile
2. 3.3 Kohus möönis, et teate esitamise korra kohaselt peaksid selles esitatavad andmed olema kontrollitavad. Ei saa välistada, et andmeid tuleks kontrollida näiteks kalapüügipäeviku alusel.

§ 234

lg 1 puhul on aga tegemist karistusõigusliku blanketse dispositsiooniga, mis viitab kalandust reguleerivale õigusnormile. Samas leidis kohus, et karistusõiguse kontekstis teise õigusharu valdkonda kuuluva semantiliselt mitmetähendusliku õigusnormi tõlgendamisel ei ole võimalik rakendada laiendavat tõlgendamist. Kohus nõustub kaebajaga, et kasutades esmast, s.t grammatilist tõlgendamismeetodit, võib lauset "püügipäevikut täidetakse laeva saabumisel sadamasse" mõista ka kapteni õigusena täita püügipäevik laeva sadamasse saabumise ajahetkel ning kuna asjaoludest lähtuvalt kohtuvälise menetleja ametnik kaebuse esitajale sellist võimalust ei andnud, puuduvad kohtu hinnangul menetlusaluse isiku käitumises

§ 234lg-s 1 sisalduva süütekoosseisu objektiivsed tunnused.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, kes taotleb otsuse tühistamist. Kassaator leiab jätkuvalt, et kalapüügipäevik peab sadamasse saabumisel sisaldama andmeid selleks ajaks lõpetatud kalapüügi toimingute kohta, sh püütud kalakoguste kohta. Kohtuväline menetleja tugineb Teate edastamise korra § 4 p-le 5, mille kohaselt edastatakse andmeid laeva pardal olevate kalakoguste kohta. Kassaator leiab, et andmete edastamisel saab tugineda vaid kalapüügipäevikule ja olukorras, kus kalalaeva kapten ei täida püügipäevikut vahetult pärast iga kalapüügi toimingu lõpetamist, ei ole tema tegevus kontrollitav. Kohtuväline menetleja selgitab, et tema seisukohta kinnitavad ka kalapüügi andmete esitamise korra
2. jaotis (püügipäeviku täitmine) tervikuna, kuna selle paragrahvid 23, 26 ja 27 viitavad ilmselgelt kapteni kohustusele täita püügipäevik laeval püügitegevuse käigus, s.o enne sadamasse jõudmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5.

§ 234

lg 1 näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest. R. V.le heidetakse ette seda, et ta esitas inspektorile kontrollimiseks püügipäeviku, milles puudus sissekanne samal päeval toimunud püügi kohta. Käesolevas väärteoasjas toimub põhivaidlus selle üle, kas püügipäeviku täitmine peab toimuma vahetult pärast vastava püügitoimingu sooritamist ja enne Keskkonnainspektsioonile nõutavate andmete esitamist või pärast sadamasse saabumist.

1. Maakohus nentis, et Keskkonnainspektsioonile edastatavad andmed peavad olema kontrollitavad ning välistada ei saa ka seda, et kontrollimisel kasutatakse püügipäevikusse kantud andmeid. Grammatilise tõlgendamismeetodi rakendamise tulemusel leidis kohus siiski, et püügipäevikut on võimalik täita ka sadamasse saabumisel, mistõttu R. V. tegu ei vasta süüteokoosseisule.
2. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 kohaselt lähtutakse püügipäeviku täitmisel Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse 2807/83/EMÜ, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, IV lisas ja vajadusel ka IVa lisas sätestatust. Määruse 2807/83/EMÜ IV lisa p 2.1.2 sätestab asjassepuutuvas osas järgmist: "Püügipäevikut täidetakse [iga päev hiljemalt kell 24.00] ning laeva saabumisel sadamasse". Kolleegium möönab, et sätte grammatilisel tõlgendamisel on võimalik tõepoolest järeldada, et püügipäevikut võib täita vahetult pärast sadamasse jõudmist. Samas leiab kolleegium, et normi tõlgendamise põhieesmärgiks on välja selgitada selle mõte. Seetõttu ei ole võimalik piirduda kitsalt sätte grammatilise tõlgendamisega, kui selle tulemusel jääb ebaselgeks regulatsiooni eesmärk. 7.1 Määruse lisa IV p 1 kohaselt on selles lisas esitatud juhtnöörid suunatud laevade kaptenitele, kes peavad Euroopa Majandusühenduse eeskirjade kohaselt pidama püügireisi jooksul püügipäevikut ja/või peavad esitama sadamasse naasmisel lossimis-/ümberlaadimisdeklaratsiooni. Juba selle sätte sõnastusest nähtub, et püügipäeviku pidamise kohustus lasub kaptenil püügireisi kestel. Samuti juhib kolleegium tähelepanu sellele, et lisa IV p 2.1.2 näeb inglise keeles välja järgmiselt: ?The log-book shall be completed daily by not later than 24.00 hours, and at the time of arrival in port?, mida saab eesti keelde tõlkida kohustusena kanda vajalikud andmed püügipäevikusse sättes nimetatud ajahetkeks - s.o kella 24.00 (kui püük kestab mitu päeva) või sadamasse saabumise ajaks. Kolleegium leiab, et selline arusaam on enam kooskõlas ka sellega, et sadamasse naasmisel täidab kapten lossimisdeklaratsiooni, kuhu kantakse täpsed andmed püütud kala kohta. Sel hetkel ei oleks enam andmete kontrollimise seisukohalt vajadust püügipäeviku väljade täitmise järgi samade andmete osas. 7.2 Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et Teate edastamise korra § 4 p 6 (alates
3. aprillist 2010 kehtivas sõnastuses) näeb ette, et Keskkonnainspektsioonile edastatud teade peab sisaldama püügipäevikusse kantud kalakoguseid liikide kaupa. Selline sõnastus välistab võimalust, et püügipäevikut täidetakse pärast sadamasse jõudmist, kuna Teate edastamise korra § 2 kohaselt edastatakse teade kalalaeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta kala käitlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne Eesti sadamasse saabumist. Kuigi vastav muudatus on jõustunud
4. aprillil 2010, leiab kolleegium, et tegemist ei ole isiku olukorda raskendava seadusega, vaid normi täpsustamisega, mida kinnitab ka tõsiasi, et kalapüügipäeviku täitmist reguleerivaid norme (Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord) samal ajal muudetud ei ole.
5. Eeltoodust nähtub, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20, s.t selles viidatud Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse 2807/83/EMÜ lisa IV p 2.1.2 ei nõua püügipäeviku täitmist enne sadamasse saabumist.
6. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldatakse. Kui maakohus tuvastab asja uuel arutamisel menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu ja õigusvastasuse esinemist, peab ta süü tasandil kontrollima muu hulgas ka seda, kas isik sai aru oma teo keelatusest. Samuti võib maakohus kaaluda käesolevas asjas alustatud väärteomenetluse otstarbekust, arvestades seda, et Keskkonnainspektsioonile andmete edastamise kohustust täideti nõuetekohaselt.
7. Kolleegium jätab rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa esitatud kaitsja tasu hüvitamise taotluse, kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale makstud tasu vaid väärteomenetluse lõpetamise korral. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi