RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-1-10 8.

) §-ga 81 "Piiripunkti sisenemise korraldamine" (jõustus 7. jaanuaril 2005).

§ 81

lg 1 andis Vabariigi Valitsusele õiguse volitada siseministrit sõlmima kohaliku omavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemise korraldamiseks. 26. jaanuaril 2005. a sõlmisid Narva Linnavalitsus ja Siseministeerium

§ 81

lg 1 alusel halduslepingu nr 7.1-14/7 transpordivahendite piiripunkti sisenemise korraldamiseks. Haldusleping sõlmiti esialgu aastaks, hiljem pikendati seda kuni uue piiriületuspunkti valmimiseni (halduslepingu lisa nr 3

1. detsembrist 2006). Halduslepingu objektiks on Narva piiripunkti suunduvate transpordivahendite liiklemise korraldamine (p 1). Halduslepingu järgi Narva linn: korraldab väljaspool piiripunkti piiriületuseks linna territooriumile saabunud transpordivahendite järjekorda võtmise ning parkimise alalt lahkumise vastavalt saabumise järjekorrale (p 3.1); võimaldab Eestist lahkuvate transpordivahendite sisenemise piiripunkti territooriumile ja Eestisse saabunud transpordivahendite lahkumise piiripunktist Narva territooriumile (p 3.2); tagab parkimise alal järjekorrast kinnipidamise ning korraldab liiklemise korra linna piirides transpordivahenditele, mis sisenevad piiripunkti (p 3.5); tagab transpordivahendite säilimise parklas (p 3.6). Halduslepingu p 3.4 kohaselt võib linn teha omal äranägemisel või piirivalveasutuse sellekohase korralduse alusel erandeid saabumise järjekorrast juhul, kui piiripunkti sisenemist taotleb: riikidevaheline delegatsioon (p 3.4.1); transpordivahend, mille veoseks on kergesti riknev kaup (3.4.2); kindlal marsruudil liikuv liinibuss (p 3.4.3); transpordivahend, mis veab erivajadustega inimesi (invaliidid, rinnalastega piiriületajad) (p 3.4.4); etteteatamisega turismibuss (p 3.4.5); muul ettenägematul ja kiireloomulisel vajadusel (p 3.4.6). Halduslepingu p 3.3 järgi kohustub Narva linn halduslepingu punktides 3.1, 3.2, 3.4, 3.5 ja 3.6 nimetatud teenuseid osutama tasuta. Riik kohustub rahastama piiripunkti suunamise korraldamist 3 miljoni krooniga aastas (p 2.1). Lepingu täitmisega seotud ülejäänud kulud jäävad Narva linna kanda (p 3.7). Halduslepingu lisaga nr 3 täiendati halduslepingut punktiga 2.6: "Ministeeriumil on õigus muuta punktis 2.1 toodud väljamaksmisele kuuluvat summat arvestades iga-aastase riigieelarvega Ministeeriumile eraldatud summasid". Halduslepingu täitmiseks võib linn sõlmida lepinguid kolmandate isikutega (halduslepingu p 3.11). Narva linn sõlmis
2. veebruaril 2005 halduslepingu nr 805 Narva linnale kuuluva aktsiaseltsiga Transservis-N. Lepingu objektiks on "AS Transservis-N poolt Narva linna piiriületuseks Narva 1 piiripunkti kaudu linna territooriumile saabunud transpordivahendite järjekorda võtmise ning lahkumise vastavalt nende saabumise järjekorrale korraldamine parkimise alal aadressil Rahu 4a" (halduslepingu nr 805 p 1.1). Narva linn kohustub hüvitama AS-le Transservis-N piiriületuse korraldamisega seotud põhjendatud kulud linnale riigi poolt eraldatud rahast ning seda ületava summa oma vahendite arvel (halduslepingu nr 805 p 2). Piirieelse parkimisplatsi olemasolu ning haldusleping riigiga pole piiriületusega seotud probleeme Narvas siiski lahendanud. Transiittranspordi plats ei suuda mahutada kõiki piirile sõita soovivaid autosid. Seetõttu moodustub Narvas enne parkimisplatsi järjekord mööda Rahu tänavat, ulatudes sageli ka Tallinn-Narva maanteele linnast välja. Teisalt kasvavad piiriületuste arvu suurenemisega ka piiriületuse korraldamisega seotud kulud. Narva Linnavalitsus võttis
3. märtsil 2009 vastu määruse nr 258 "Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel" (edaspidi teenuste osutamise kord). Korra § 1 kohaselt kehtib see veoautojuhtide suhtes, kes sõidavad piiripunkti mööda Narva linna territooriumi, ning transiittranspordi platsi valdaja suhtes (edaspidi operaator), kes tegutseb halduslepingu alusel. Teenuste osutamise korra § 2 näeb ette, et operaator võtab veoautosid vastu transiittranspordi platsile, korraldab nende paigaldamist ja manööverdamist platsil vastavalt saabumise järjekorrale ning järjekorras piiripunkti suunamise. Paragrahvi 3 kohaselt osutab operaator transiittranspordi platsil järgmisi teenuseid: sõiduvahendite järjekorra kontrollimine ja sellest kinnipidamise tagamine; sõiduvahendite ümberpaigaldamine vastavalt platsile saabumise järjekorrale; sõiduvahendite suunamine piiripunkti vastavalt järjekorrale; sõiduvahendite valvamine; juhtidele informatsiooni andmine järjekorra edasiliikumise ja platsilt väljasõiduks ettevalmistamise aja kohta; juhtidele ja sõitjatele õiguse andmine kasutada tasuta tualetti ja puhkeruumi; platsiterritooriumi koristamine; prügi väljavedu. Lisaks sellele kujundab operaator järjekorda väljaspool transiittranspordi platsi (tänaval ja maanteel), kui platsil vabu kohti pole: koostab järjekorras olevate autode loetelu, mis on aluseks sõiduki sissesõidu järjekorrale transiittranspordi platsile (§-d 4, 5, 6). Operaator kontrollib järjekorrast kinnipidamist, vastutab loetelu õigsuse eest ja selle järgimise eest sõiduvahendite sissesõidul transiittranspordi platsile (§ 9). Väljaspool transiittranspordi platsi loetellu kantud, kuid transiittranspordi platsile sissesõitmata jätnud auto kantakse igapäevasesse loetellu vaid juhul, kui see on tegelikult järjekorras igapäevase loetelu koostamise hetkel (§ 10). Korra § 11 kohaselt tuleb transiittranspordiplatsi operaatori täidetavate ülesannete eest maksta 200 krooni (lisandub käibemaks) iga transpordivahendi eest. Narva Linnavalitsus võttis
4. juulil 2009 vastu määruse nr 843 "Narva linna territooriumil asuva piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise kord" (edaspidi eelregistreerimise kord). Korra § 1 kohaselt kehtestab kord sõiduautode järjekorra eelregistreerimise menetluse ja teenuse osutamise tingimused sõiduautode liiklemisel transiittranspordi platsilt Narva linna territooriumil asuvasse piiripunkti. Korra § 2 järgi esitab sõidukijuht eelregistreerimise teenuse saamiseks vabas kirjalikus vormis sõiduki registreerimisnumbrit ja sõidukimarki, Narva linnas asuvasse piiripunkti transiittranspordi platsilt väljasõidu kuupäeva ja kellaaega ning kontaktandmeid sisaldava taotluse. Pärast taotluse saamist registreerib operaator sõiduki väljasõidu kuupäeva ja kellaaja sõiduautode järjekorras ning informeerib sellest sõidukijuhti (§ 3). Korra § 4 sätestab, et järjekorras eelregistreeritud sõiduki juht saabub aegsasti sõidukiga transiittranspordi platsile ja esitab sõiduki registreerimistunnistuse ning maksab eelregistreerimise teenuse eest 300 krooni (sisaldab käibemaksu). Pärast teenuse eest tasumist saab sõidukijuht kätte piiripunkti väljasõitmiseks talongi eelregistreerimisel määratud kellaajaga. Riigikogu võttis
5. novembril 2009 vastu politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse (jõustus
6. jaanuaril 2010), millega kehtestati

§ 81

uus redaktsioon.

§ 81

lg 1 kohaselt on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine - riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, järjekorras ootamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamine.

§ 81

lg 2 annab politseile õiguse suunata riigipiiri ületada soovivad sõidukid piiripunkti sisenemise korraldamiseks piiriületuse ootealale, et tagada liiklusohutus ja vähendada looduskeskkonda kahjustavat mõju.

§ 81

lg 4 volitab siseministrit andma lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesandeid halduskoostöö seaduses sätestatud korras üle kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kui

§ 81

lg 4 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite piiripunkti sisenemist siseminister (

§ 81

lg 5).

§ 81

lg 4 sätestab, et sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal võib võtta tasu. Tasu arvutamisel lähtutakse ülesande täitja või teenuse pakkuja kogukuludest, mis on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisega, sealhulgas ootealal osutatava parkimisteenusega, seotud otsekulud, proportsionaalne osa kapitalikuludest ja üldkuludest ning äriühingu puhul mõistlik ärikasum. Tasu suuruse määrab siseminister igale piiriületuse ootealale eraldi vastavalt sõidukite piiriületuse ootealal sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest võetava tasu arvestamise metoodikale. Metoodika kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Piiriületuse ootealal sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest võetava tasu maksimaalne määr koos maksudega on 250 krooni. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2009 määrusega nr 218 (jõustunud
2. jaanuaril 2010) täiendati piirirežiimi eeskirja (kinnitatud Vabariigi Valitsuse
3. septembri
4. a määrusega nr 176) punktiga
5. See kohustab välispiiri sõidukiga ületada soovivat sõidukijuht järgima maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, läbima selleks ette nähtud ooteala ning suunduma järjekorranumbri alusel piiripunkti. Õiguskantsler esitas
6. detsembril 2009 Narva Linnavalitsusele ettepanekud viia teenuste osutamise kord ja eelregistreerimise kord põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et teenuste osutamise korra § 11 ja eelregistreerimise korra § 4 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, §-ga 113 ja § 157 lg-ga 2 nende koostoimes. Narva Linnavalitsus õiguskantsleri ettepanekutega ei nõustunud. Õiguskantsler esitas
7. jaanuaril 2010 Riigikohtule taotluse nr 4 tunnistada teenuste osutamise korra § 11 kehtetuks ning taotluse nr 3 tunnistada eelregistreerimise korra § 4 kehtetuks osas, mille kohaselt tuleb eelregistreerimise teenuse eest tasuda 300 krooni. Riigikohus liitis
8. mai
9. a määrusega õiguskantsleri
10. jaanuari
11. a taotlused nr 3 ja 4 ühte menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD (A) Õiguskantsleri seisukoht Õiguskantsler on seisukohal, et teenuste osutamise korra § 11 kehtestab tasu avalik-õigusliku toimingu tegemise eest piiripunkti sisenemise korraldamisel (transiittranspordiplatsi operaatori osutatud teenused). Eelregistreerimise korra § 4 kehtestab tasu avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingu (sõiduki eelregistreerimine) ja väljastatud dokumendi (talong) eest, millega saadakse eelis piiripunkti sisenemiseks. Halduslepinguga avaliku halduse ülesannet täitma volitatud transiittranspordiplatsi operaator AS Transservis-N on sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamisel avaliku võimu kandja ja haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses. Operaatori ja piiripunkti siseneda sooviva autojuhi vahel tekib avalik-õiguslik võimusuhe. Sõidukiga piiripunkti sisenemine ilma operaatori korraldatud järjekorra läbimiseta ei ole võimalik. Vaidlustatud sätted riivavad PS § 113 ja § 157 lg 2 kaitseala, mis hõlmavad kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Tasu avalik-õigusliku toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest on PS § 113 tähenduses lõiv. Lõivu eesmärk on konkreetse toimingu või dokumendi väljastamisega kaasnevate kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt, sest lõivu tasuja saab konkreetse vastuteene. Lõivu puhul pole oluline, kas toimingu või haldusakti taotlemine, mille tegemise eest lõivu maksta tuleb, on kõigile isikutele kohustuslik. Õiguskantsler leiab, et eelregistreerimise tasu on avalik-õiguslik tasu hoolimata sellest, et ei ole juriidilist kohustust kasutada eelregistreerimise teenust. Õiguskantsler on seisukohal, et piirirežiimi korraldamine on riigielu küsimus, mis aga ei välista kohaliku omavalitsuse kaasamist otsustusprotsessi, sest piirirežiim võib mõjutada kohalikku elu. Kohaliku omavalitsuse kaasamine ei tähenda samas, et piiripunkti sisenemise korraldamine on kohaliku elu küsimus PS § 154 lg 1 tähenduses, mille lahendamisel on kohalikul omavalitsusel enesekorraldusõigus. Sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamise ülesanne, mis on halduslepinguga üle antud Narva linnale, on kohalikule omavalitsusele kokkuleppel pandud riiklik kohustus PS § 154 lg 2 tähenduses. Kui asuda seisukohale, et halduslepinguga kohalikule omavalitsusele antud riikliku ülesande rahastamine (sh kui palju eraldatakse selleks raha riigieelarvest) on kokkuleppe küsimus, siis peab kohalik omavalitsus rahastama ülesande täitmist osas, mida ei kaeta riigieelarvest, omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ettenähtud rahast. Sellisel juhul saab kohalik omavalitsus keelduda kokkuleppest võtta endale riiklik ülesanne, kui ta leiab, et riikliku ülesande rahastamine omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ettenähtud rahast on võimatu. Kui riik ei saavuta kokkulepet riikliku ülesande üleandmiseks kohalikule omavalitsusele, peab riikliku ülesande täitma (ja rahastama) riik ise. Kui asuda seisukohale, et PS § 154 lg-st 2 tulenevalt peab riigieelarvest täies ulatuses rahastama ka kokkuleppega kohalikule omavalitsusele pandud riiklikku ülesannet, siis võib omavalitsusüksus kohtult nõuda, et sellise regulatsiooni puudumine, mis tagaks riikliku kohustuse täieliku rahastamise riigieelarvest, tunnistataks PS § 154 lg 2 teise lausega vastuolus olevaks. Samuti tekib omavalitsusüksusel, kellele ei ole mingi riikliku ülesande täitmiseks vajalikku raha eraldatud, PS § 154 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt kohtu kaudu riikliku ülesande täitmiseks puuduolevat raha. Riikliku ülesande täitmine kokkuleppe alusel ei anna aga kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada avalik-õiguslikku tasu riikliku ülesande täitmise rahastamiseks. Kohalik omavalitsus saab avalikõigusliku tasu kehtestada üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seaduses sätestatud volitus. Õiguskantsler on seisukohal, et seadustes ei sisaldu linnavalitsusele volitust kehtestada teenuste osutamise korra §-s 11 ja eelregistreerimise korra §-s 4 sätestatud tasu. Sellist volitust ei anna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3,

§ 81ega mõni muu seadus.

Volitus ei saa tuleneda ka Narva Linnavalitsuse ning Siseministeeriumi vahelisest halduslepingust. Õiguskantsler leiab eeltoodu põhjal, et vaidlusalused määrused on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, §-ga 113 ja § 157 lg-ga 2 nende koostoimes. (B) Narva Linnavalitsuse seisukoht Narva Linnavalitsus on seisukohal, et õiguskantsleri taotlus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Narva Linnavalitsus leiab, et AS Transservis-N osutatavate teenuste puhul tuleb eristada halduslepingu objektiks olevaid teenuseid ning eraõiguslikke teenuseid, mida haldusleping ei hõlma. Halduslepingu punktidest 3.1, 3.5 ja 3.6 tulenev kohustus tagada sõidukite panek järjekorda piirneb üksnes transiittranspordiplatsi territooriumiga: võtta sõidukid transiit-transpordiplatsile sisenemisel järjekorda, tagada järjekorrast kinnipidamine platsil ja suunata vastavalt järjekorrale piiripunkti. Järjekorra pidamisel väljaspool transiittranspordiplatsi, samuti eelregistreerimise teenuse pakkumisel tegutseb AS Transservis-N eeskätt erahuvides ega oma avaliku võimu volitusi. Nende teenuste eest makstav tasu on eraõiguslik ning maksustatud käibemaksuga. Narva linn on AS Transservis-N ainuaktsionärina määrusega kehtestanud teenuste osutamise tingimused ning teenustasu ülemmäära. Narva Linnavalitsus selgitab, et kuivõrd veoautod ei mahu transiittranspordiplatsile ära, moodustuvad järjekorrad ka väljaspool platsi. Teenuste osutamise korra alusel veokite järjekorra pidamine enne transiittranspordiplatsile sissesõitu tagab, et järjekorras seisva sõiduki juht on järjekorras tõepoolest sellisel kohal, mitmendal kohal tema sõiduk seisab, ning talle on tagatud sissesõit transiittranspordiplatsile järjekorra alusel. Linnavalitsuse väitel on järjekohanumbri omamine väljaspool transiittranspordiplatsi veoautode juhtidele rangelt vabatahtlik. Eelregistreerimise kord annab piiri ületada soovivatele sõiduautojuhtidele võimaluse eelregistreerida transiittranspordiplatsilt lahkumise aeg, vabanedes vajadusest oodata piirületust elavas järjekorras. Eelregistreerimisteenus ei anna eesõigust piiripunkti sisenemiseks, sest ei määra isikute piiripunkti sisenemise aega. Pärast transiittranspordiplatsilt lahkumist on kõik sõidukid järjekorras võrdsetel alustel. Eelregistreerimisteenuse kasutamine on vabatahtlik ning soovi korral on isikutel võimalus olla üldises järjekorras. Juhul kui eelregistreerimist ei oleks, ootaksid kõik sõidukid piiriületust elavas järjekorras Narva linna territooriumil ja võimalik, et Vaivara valla haldusterritooriumil. Narva Linnavalitsus on seisukohal, et piiripunkti suunduva liikluse korraldamine on liikluse, liiklusohutuse, avaliku korra ja heakorra korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil ning sellisena kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimus. Eesmärgiks on tagada, et linna territooriumil ei tekiks järjekordi, sõidukid ei ummistaks linna tänavaid, ning vältida vägivalda, ähvardusi ning väljapressimisi. Narva Linnavalitsus märgib, et kohalikul omavalitsusel ei ole omavalitsuslike ülesannete täitmisel võimalik mööda vaadata asjaolust, et tema haldusterritooriumil on maanteepiiripunkt, mida läbida soovivate isikute arv ületab selle läbilaskevõimet. Narva linn on sunnitud tegema piiriületuse korraldamiseks kulutusi, kuid riik ei eralda selleks raha ega kehtesta õiguslikku alust avalik-õigusliku tasu kogumiseks. (C) Siseministri seisukoht Siseminister leiab, et transiittranspordiplatsi operaator AS Transservis-N täidab avaliku halduse ülesannet, millega kaasnevad volitused avaliku võimu teostamiseks. Minister leiab, et tasu võib võtta üksnes haldusülesande täitmiseks sooritatavate toimingute kulude katmiseks. Narva Linnavalitsusega sõlmitud haldusleping tasu võtmist ei keela. Minister nendib, et Eesti idapiiri maanteepiiripunktides tuleb sõidukiga piiri ületamiseks oodata järjekorras ning see olukord ettenähtavas tulevikus tõenäoliselt ei muutu. Enne halduslepingu sõlmimist parkisid sõidukid Narvas pikkades järjekordades linnatänavatel ja maantee ääres, sulgedes pea poole ühest sõidureast ja halvates linna funktsioneerimist. Juba praegu ei kata piiriületamise ootejärjekorra korraldamiseks riigieelarvest eraldatud vahendid ülesande täitmisega seotud kulusid ning edaspidi ei ole neid vahendeid riigieelarvesse üldse kavandatud. Minister leiab, et piiripunkti suunduvate sõidukite liiklemise korraldamise kulud tuleks katta konkreetse teenuse eest võetavatest avalik-õiguslikest tasudest, sest see ei koorma rahaliselt üksikisikuid, kes teenust ei kasuta. (D) Majandus- ja kommunikatsiooniministri seisukoht Minister nõustub õiguskantsleri seisukohtadega ning leiab, et vaidlustatud sätted on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 113 ja § 157 lg-ga 2. Minister märgib, et

§ 81

lg 3 alusel kehtestatava määruse "Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal võetava tasu arvestamise metoodika" eelnõu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud ning esitatud kooskõlastamiseks. (E) Justiitsministri seisukoht Justiitsministri hinnangul on teenuste osutamise korra § 11 alusel võetav tasu lõivu iseloomuga avalik-õiguslik tasu, mida nõutakse piiripunkti suunduvatelt veokijuhtidelt operaatori tehtavate avalik-õiguslike toimingute eest. Kohalik omavalitsus saab avalik-õigusliku tasu kehtestada üksnes seadusest tuleneva volitusnormi olemasolul. Riigipiiri seaduse kuni

1. a lõpuni kehtinud redaktsioon ega haldusleping ei näinud ette võimalust võtta veokijuhtidelt teenuste eest tasu. Minister nõustub õiguskantsleri seisukohtadega ning leiab, et teenuste osutamise korra § 11 on vastuolus PS §ga 113 ja § 157 lg-ga 2 koostoimes § 3 lg-ga
2. Eelregistreerimise teenuse kehtestamist kohaliku omavalitsuse poolt saaks ministri hinnangul pidada lubatavaks, kui tegemist oleks kohaliku elu küsimusega või kui vastava riigielu küsimuse lahendamise oleks riik andnud (praegusel juhul halduslepinguga) üle kohalikule omavalitsusele. Minister on seisukohal, et tegemist ei ole kohaliku elu küsimusega, sest eelregistreerimise kord ei määra pelgalt liikluskorraldust Narva linnas, vaid korraldab piirirežiimi. Transiittranspordiplatsilt väljuva sõidukite järjekorra kujunemise tingimused määravad omakorda piiriületuse järjekorra. Piiripunkti sisenemise tingimused ja kord on riigielu küsimused. Riigipiiri seadusega ega halduslepinguga ei ole Narva linnale antud õigust osutada tasulise eelregistreerimise teenust. Minister leiab, et eelregistreerimise kord reguleerib riigielu küsimust ilma seadusest tuleneva volituseta ning sellest tulenevalt on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 koostoimes § 154 lg-ga 1 ning riigipiiri seaduse § 8 lg 1 p-ga 5 ning lg-ga
3. Minister ei pea vajalikuks hinnata korra § 4 vastavust PS §-le
4. (F) Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht Eesti Maaomavalitsuste Liit on seisukohal, et vaidlustatud sätted ei reguleeri piirirežiimi. Riigielu küsimuseks ei tuleks lugeda kõike, mis on seotud linna territooriumile piiriületuse eesmärgiga saabunud sõidukitega. Olukorras, kus riik ei suuda lahendada probleeme, mis on Narva linna territooriumil piiriületuse tõttu tekkinud, võib kohalik omavalitsus kohaliku elu küsimusi lahendada ja võtta osutatavate teenuste eest tasu.

§ 81

uue regulatsiooni jõustumise tõttu tuleks anda võimalus haldusleping ja sellega seotud määrused üle vaadata, mitte vaidlustada sätteid valikuliselt. (G) Eesti Linnade Liidu seisukoht Piiril mitmeid ööpäevi elavas järjekorras ootamine toob kaasa autojuhtide töö- ja puhkerežiimi rikkumisi, mis ohustab liiklejaid mõlemal pool riigipiiri. Narva Linnavalitsus oli sunnitud regulatsiooni kehtestama, sest riigiorganid pole suutnud olukorda reguleerida. Narva linn ei pea oma eelarvest katma piiriületamisega seotud kulusid. VAIDLUSTATUD SÄTTED Narva Linnavalitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 285 "Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel" § 11: "Käesoleva Korraga kehtestatud ja operaatori poolt osutatavad teenused ja funktsioonid kuuluvad tasumisele summas 200 EEK koos käibemaksuga iga transpordivahendi eest, sõltumata selle transpordivahendi platsiterritooriumil oleku ajast ooterežiimis või käesoleva Korra § 4 nimetatud järjekorras." Narva Linnavalitsuse
3. juuli
4. a määruse nr 843 "Narva linna territooriumil asuva piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise kord" § 4: "Järjekorras eelregistreeritud sõiduki juht aegsasti saabub nimetatud sõidukiga transiittranspordiplatsile ja esitab eelregistreeritud sõiduki registreerimistunnistuse ning maksab eelregistreerimise teenuse eest 300 krooni (sisaldab käibemaksu). Pärast teenuse eest tasumist sõidukijuht saab kätte piiripunkti väljasõitmiseks talongi eelregistreerimisel määratud kellaajaga." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT Kolleegium selgitab esmalt piirirežiimi mõistet (I), seejärel annab hinnangu vaidlustatud sätete põhiseaduspärasusele (II) ning lõpetuseks käsitleb küsimust, kuidas halduslepingu alusel riikliku ülesande täitmine puudutab kohaliku omavalitsuse finantstagatist (III). I Riigi territoorium on üks riigi tunnuseid. Seetõttu on riigipiir ja piirirežiim riigi jaoks oluline valdkond. Kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduv kuulub riigielu valdkonda (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-4-1-2-2000, p 21). Piirirežiimi korraldamine on riigihalduse ülesanne. Piirirežiimiga seonduvat reguleerib esmajoones riigipiiri seadus.

§ 8

sätestab piirirežiimi üldmõiste, mille kohaselt määrab piirirežiim muu hulgas kindlaks isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise, kauba üle riigipiiri toimetamise, isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo korra (

§ 8

lg 1 p-d 1, 2 ja 5).

§ 8

lg 3 järgi kehtestab piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti. Selle volitusnormi alusel kehtestas Vabariigi Valitsus piirirežiimi eeskirja (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määrusega nr 176). Piiriületuse järjekordadega seotud probleemide lahendamiseks lisati riigipiiri seadusesse § 81 "Piiripunkti sisenemise korraldamine".

§ 81

lg 1 andis Vabariigi Valitsusele õiguse volitada siseministrit sõlmima kohaliku omavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemise korraldamiseks. 1. jaanuaril 2010 jõustus

§ 81

uus redaktsioon "Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine".

§ 81

lg 1 avab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise mõiste - riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, järjekorras ootamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamine. Volitus halduslepingu sõlmimiseks tuleneb

§ 81

uue redaktsiooni kohaselt lõikest 4.

§ 81lg 1 alusel sõlmisid siseminister ja Narva Linnavalitsus 26.

jaanuaril 2005 halduslepingu piiripunkti suunduvate sõidukite liiklemise korraldamiseks. Halduslepingus on lepingu rahastamise, järelevalve ja muude tingimuste kõrval kokku lepitud, kuidas Narva linn sõidukite liiklemist korraldab (halduslepingu punktid 3.1-3.6 (vt otsuse punktid 6-8)). Halduslepingus kokkulepitud sõidukite piiripunkti sisenemise korda peavad järgima kõik Narva piiripunkti sõitvad sõidukijuhid. Halduslepingust tulenevad sõidukijuhtide õigused ja kohustused. Riigipiiri seaduses ega piirirežiimi eeskirjas ei ole selliseid piirirežiimiga seotud õigusi ja kohustusi sätestatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid, ning selle võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping kujutab endast kokkuleppelisel viisil halduse üldakti andmist, mille puhul pole kolmandad isikud, kellele tulenevad lepingust konkreetsed õigused ja kohustused, lepingu sõlmimisel üksikuna määratletavad. Selline haldusleping on olemuslikult sarnane määrusega, mille haldusorgan annab samuti piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks (HMS § 88). HMS § 97 lg 1 kohaselt võib halduslepingu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. HMS § 101 lg 4 järgi jõustub piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks ettenähtud korras. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva (HMS § 93 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et Narva linna ja Siseministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping reguleerib osas, mis sätestab piiripunkti sisenemise korra, piiritlemata arvu juhtumeid. Tegemist on siseministri kokkuleppelisel viisil antud halduse üldaktiga, mis reguleerib piirirežiimi. Kolleegium nendib, et Narva Linnavalitsuse ja Siseministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping ei ole kehtivas korras avaldatud. Narva Linnavalitsus on kehtestanud teenuste osutamise korra ja eelregistreerimise korra, mis reguleerivad transiittranspordi platsi operaatori ja sõidukijuhtude õigusi ning kohustusi. Järgnevalt hindab kolleegium, kas teenuste osutamise korras ja eelregistreerimise korras kehtestatud õigused ja kohustused on seotud piirirežiimiga. Juhul kui teenuste osutamise kord ja eelregistreerimise kord reguleerivad piirirežiimi, on Narva Linnavalitsus reguleerinud riigielu küsimust; kui transiittranspordi platsi operaatori õigused ja kohustused on seotud piirirežiimiga, täidab operaator avalikke ülesandeid. Teenuste osutamise kord reguleerib veoautode liiklemist piiripunkti sisenemise ootamisel ning täpsustab transiittranspordiplatsi operaatori ülesandeid veoautode järjekorra haldamisel transiittranspordi platsil ja enne platsile sõitmist (vt otsuse punktid 11-12). Narva Linnavalitsus on seisukohal, et Siseministeeriumiga sõlmitud haldusleping hõlmab järjekorra moodustamist ja selle haldamist üksnes transiittranspordi platsil. Teenuste osutamise korra §-d 4, 5, 6, 9 ja 10, mis puudutavad järjekorra pidamist väljaspool transiittranspordi platsi, ei ole seega piiripunkti sisenemise korraldamine ega reguleeri piirirežiimi. Järjekorra pidamisel väljaspool transiittranspordi platsi tegutseb operaator eeskätt erahuvides. Kolleegium leiab, et teenuste osutamise kord reguleerib piirirežiimi. Sõidukite järjekorra reguleerimine nii transiittranspordi platsil kui ka väljaspool seda on sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamine

§ 81tähenduses ning osa piirirežiimist.

Kõik piirile suunduvad veokid on kohustatud sõitma transiittranspordi platsile. Veokite järjekorda võtmine väljaspool transiittranspordi platsi tagab koha platsile pääsemiseks. Platsilt saadav järjekorranumber tagab omakorda õiguse sõita vastavas järjekorras piiripunkti ja ületada piiri. Ilma järjekorranumbrita piiripunkti siseneda ei saa, ilma platsile sõitmata ei saa järjekorranumbrit ning ilma platsieelses järjekorras olemiseta ei saa sõita platsile. Seega ei saa platsieelses järjekorras osalemata sõita piiripunkti ning ületada piiri. Piiripunkti sisenemise korraldamisena ei tule käsitleda üksnes korra § 3 punktides 6, 7 ja 8 sätestatud teenuste (puhkeruumi ja tualeti kasutamise võimaluse pakkumine ning prügikoristus) osutamist. Täites teenuste osutamise korras sätestatud ülesandeid (v.a korra § 3 punktides 6, 7 ja 8 nimetatud teenused), täidab transiittranspordi platsi operaator avalikke ülesandeid. Eelregistreerimise kord kehtestab sõiduautode väljasõidu järjekorra eelregistreerimise menetluse ja teenuse osutamise tingimused sõiduautode liiklemisel transiittranspordi platsilt piiripunkti (vt otsuse p 13). Sõidukijuhil on võimalus taotleda sõiduki registreerimist piiripunkti suunduvate sõiduautode järjekorras. Eelregistreeritud sõiduautot ei suunata piiripunkti vastavalt tema saabumise järjekorrale, vaid eelregistreeritud kuupäeval ja kellaajal, mida kajastatakse talongil. Kolleegium leiab, et eelregistreerimise kord reguleerib piirirežiimi. Eelregistreerimise alusel sõidukite piiriületuse järjekorda võtmine on sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamine

§ 81tähenduses ning osa piirirežiimist.

Eelregistreerimise tasu maksnud juht saab koha piiripunkti sõitmise järjekorras, seda tõendab talle väljastatud talong, mis annab juhile õiguse sõita piirieelsest parklast piiripunkti. Piiripunkti sisenemine ilma järjekorras registreerimiseta pole võimalik. Täites eelregistreerimise korras sätestatud ülesandeid, täidab transiittranspordi platsi operaator avalikke ülesandeid. Kolleegium asus seisukohale, et nii teenuste osutamise kord kui ka eelregistreerimise kord reguleerivad piirirežiimi korraldust. Seega on Narva Linnavalitsus reguleerinud riigielu küsimust. Justiitsminister on asunud oma arvamuses seisukohale, et eelregistreerimise kord on täies ulatuses põhiseadusvastane, sest reguleerib riigielu küsimust ilma seadusest tuleneva volituseta. Justiitsminister on seisukohal, et sisuliselt võiks volitus riigihalduse küsimust reguleerida tuleneda halduslepingust, juhul kui Narva Linnavalitsus piirduks määruses halduslepingus kokkulepitu kehtestamisega. Minister leiab, et eelregistreerimise korras sätestatu ületab halduslepingus kokkulepitut. Kolleegium vaatab asja läbi õiguskantsleri vaidlustatud ulatuses. Õiguskantsler on vaidlustanud Narva Linnavalitsuse määrused osas, milles need näevad ette tasu võtmise avalik-õiguslikus suhtes osutatud teenuste eest. Kolleegium võtab seetõttu seisukoha teenuste osutamise korra § 11 ning eelregistreerimise korra § 4 põhiseadusele vastavuse kohta. Kolleegium ei hinda seda, kas Narva linnal oli seadusest tulenev õigus reguleerida piirirežiimiga seonduvat, ega seda, kas selline õigus tulenes või oleks saanud tuleneda Siseministeeriumiga sõlmitud halduslepingust. Samuti ei hinda kolleegium riigipiiriseaduses sisalduvate piirirežiimi puudutavate volitusnormide põhiseadusele vastavust. II Vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimisel on põhiküsimuseks sätetega ettenähtud tasu vastavus seadusereservatsiooni põhimõttele. Üldine seadusereservatsiooni põhimõte on sätestatud PS § 3 lg-s 1, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduse alusel. Üldist seadusereservatsiooni täpsustab PS § 113, sätestades erilise seadusereservatsiooni avalik-õiguslike kohustuste kehtestamise suhtes. PS § 113 kohaselt kehtestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogus vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga (vt Riigikohtu üldkogu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p-d 20 ja 21). Avalik-õigusliku kohustusega põhiseaduse tähenduses on tegemist juhul, kui tasu nõutakse avalikõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 17;
5. juuli
6. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 38). Avalik-õiguslik suhe eeldab, et üks pool on avaliku võimu kandja, s.o täidab avalikke ülesandeid. Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seadusega või seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu
7. detsembri
8. a otsus asja nr 3-3-1-15-01, p 11). Avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue tähendab seda, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
9. detsembri
10. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
11. juuli
12. a otsus asjas nr 3-41-6-08, p 41). Tulenevalt PS §-st 113 võib kohalik omavalitsus kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus. Teenuste osutamise korra § 11 kohustab veoautojuhte korras sätestatud teenuste osutamise ja ülesannete täitmise eest tasuma 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Tasu suurus ei sõltu teenuste tegelikust kasutamisest ega platsil või enne platsi järjekorras veedetud ajast. Tasu on kohustatud maksma kõik veoautojuhid, kes transiittranspordi platsi kasutavad. Teenuseid osutab ja ülesandeid täidab halduslepingu nr 805 alusel transiittranspordi platsi operaator AS Transservis-N, kes võtab vastu ka tasu (§ 12). Kolleegium tuvastas, et transiittranspordi platsi operaator täidab teenuste osutamise korras sätestatud teenuste osutamisel avalikke ülesandeid. Suurem osa korras nimetatud teenustest ja ülesannetest on piiripunkti sisenemise korraldamine riigipiiri seaduse tähenduses ning osa piirirežiimist. Tasu avalike ülesannete täitmise eest piiripunkti sisenemise korraldamisel on avalik-õiguslik rahaline kohustus. Kolleegium möönab, et teenuste osutamise korra §-s 11 sätestatud tasu hõlmab ka teenuseid, mis ei ole osa piirirežiimist (tualeti ja puhkeruumi kasutada andmine, platsi koristamine ja prügi väljavedu). Kuna tasu on üks kindel summa, milles pole võimalik eristada piirirežiimi ning selle alla mittekuuluvate ülesannete osa, ning suuremas osas täidab operaator siiski avalikke ülesandeid, tuleb korra §-s 11 sätestatud tasu käsitada avalik-õiguslikuna. Kolleegium leiab eeltoodust lähtudes, et teenuste osutamise korra § 11 kehtestab avalik-õigusliku rahalise kohustuse. Eelregistreerimise kord näeb ette sõiduautodele elavas järjekorras piirilepääsemise kõrval võimaluse ette registreerida endale koht järjekorras kindlal kuupäeval ja kellaajal. Selle teenuse eest tuleb korra § 4 järgi maksta 300 krooni (sisaldab käibemaksu). Järjekorra moodustab, talongi väljastab ning parkimisplatsilt piiripunkti sõitmist korraldab platsi operaator AS Transservis-N. Kolleegium tuvastas, et transiittranspordi platsi operaator täidab eelregistreerimise teenuse osutamisel avalikke ülesandeid. Sõiduki eelregistreerimine piiripunkti sisenemise järjekorras on piiripunkti sisenemise korraldamine ning osa piirirežiimist. Tasu avalike ülesannete täitmise eest piiripunkti sisenemise korraldamisel on avalik-õiguslik rahaline kohustus. Kolleegium ei nõustu Narva Linnavalitsuse väitega, et tegemist ei ole avalik-õigusliku rahalise kohustusega, kuna eelregistreerimise teenuse kasutamine on vabatahtlik. Vabatahtlik tasu avalikõigusliku toimingu tegemise või dokumendi väljastamise eest on PS § 113 tähenduses lõiv (vt selle kohta Riigikohtu üldkogu
13. detsembri
14. a otsus asjas nr 3-4-1-10-2000, p 24). Tasu kvalifitseerimisel lõivuna pole oluline, kas toimingu või haldusakti taotlemine, mille tegemise eest lõivu maksta tuleb, on kõigile isikutele kohustuslik. Oluline on, et toimingust või haldusaktist huvitatud isik peab avalik-õiguslikus suhtes tasu maksma. Juhul kui sõidukijuht soovib eelregistreerimise teenust kasutada, puudub tal võimalus vabatahtlikult valida, kas tasu maksta või mitte. Kolleegium on eeltoodust lähtudes seisukohal, et eelregistreerimise korra § 4 sätestab avalikõigusliku rahalise kohustuse. Narva Linnavalitsusel puudus eelregistreerimise korra §-s 4 ja teenuste osutamise korra §-s 11 sätestatud tasu kehtestamiseks seadusest tulenev volitusnorm. Määruste kehtestamise ajal kehtinud

§ 81

redaktsioon ei näinud ette võimalust võtta piiripunkti sisenemise korraldamise eest tasu.

§ 81alates 1.

jaanuarist 2010 kehtiva redaktsiooni lg 3 sätestab tasu võtmise võimaluse piiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal, kuid volitab tasu suurust määrama siseministrit. Volitust Narva Linnavalitsusele avalik-õigusliku kohustuse sätestamiseks ei tulenenud ka ühestki teisest seadusest. Kohaliku omavalitsuse õigus sätestada avalik-õiguslik tasu ei tulene ka asjaolust, et kohalik omavalitsus täidab kokkuleppe alusel riigihalduse ülesandeid. See, kas riigieelarvest eraldatakse Narva linnale piisavalt raha sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamiseks või mitte, ei mõjuta vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavust. Eeltoodust lähtudes asub kolleegium seisukohale, et Narva Linnavalitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 285 "Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel" § 11 on vastuolus PS §-ga
3. Narva Linnavalitsuse
4. juuli
5. a määruse nr 843 "Narva linna territooriumil asuva piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise kord" § 4 on osas, mille kohaselt tuleb eelregistreerimise teenuse eest tasuda 300 krooni, vastuolus PS §-ga
6. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-le 2, tunnistab kolleegium vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. III PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kolleegium nentis eespool, et kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduv on riigielu valdkond. Piirirežiimi reguleerimine ja rahastamine on seega riigi ülesanne. Praegusel juhul on riik halduslepinguga andnud piirirežiimiga seotud ülesande täitmise üle kohalikule omavalitsusele. Ebapiisavalt korraldatud piiriületusega kaasnevad probleemid mõjutavad nii riiki kui ka kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil piiripunkt asub. Pikad järjekorrad maanteede ääres toovad kaasa liiklusohtlikke olukordi, tekitavad keskkonnaprobleeme, rikuvad teekatet ning soodustavad kuritegevust. Mitmeid ööpäevi elavas järjekorras liikumine toob kaasa autojuhtide töö- ja puhkerežiimi rikkumisi, mis ohustab teisi liiklejaid. Lõppkokkuvõttes võib pikk ooteaeg Euroopa Liidu välispiiril vähendada nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet. Kolleegium leiab, et riikliku ülesande üleandmine halduslepinguga võib olla sellise olukorra lahendamiseks kohane vahend. Piiriületus toimub kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, mõjutades selle kohaliku omavalitsusüksuse elukorraldust, eelkõige liiklus- ja parkimiskorraldust. Haldusleping võimaldab arvestada kohaliku omavalitsuse soove ning arvamusi ja kaasata omavalitsuse probleemile lahenduse otsimisse. Lisaks sellele on kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil asub rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteepiiripunkt, Eesti välispiiril vaid kolm: Narva linn (piiripunkt Narva 1), Värska vald (Koidula piiripunkt) ja Misso vald (Luhamaa piiripunkt). Teisest küljest ei saa tähelepanuta jätta halduslepinguga kohalikule omavalitsusele üleantud ülesannete rahastamise kohustust. Siseministeerium ja Narva Linnavalitsus leppisid halduslepingus kokku, et Narva linn kannab piiripunkti sisenemise korraldamisega kaasnevad kulud, mis ületavad riigi eraldatud 3 miljonit krooni. Siseminister kinnitab oma arvamuses, et piiriületuse korraldamisega seotud kulud ületavad riigieelarvest linnale eraldatud summat. Ministri väitel pole edaspidi vastavaid vahendeid riigieelarvesse üldse kavandatud. PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. PS § 154 lg 2 teine lause on käsitatav kohaliku omavalitsuse finantstagatisena. "Sellest sättest tuleneb omavalitsusüksuse õigus sellele, et talle seadusega pandud riiklikud kohustused oleksid täies ulatuses rahastatud riigieelarvest. Kõnealune õigus kaitseb omavalitsusüksust selle eest, et ta ei peaks seadusega pandud riiklike ülesannete täitmiseks kasutama raha, mis on mõeldud omavalitsuslike kohustuste täitmiseks. Olukord, kus omavalitsusüksus peab riiklike kohustuste täitmiseks leidma raha kohalike ülesannete arvel või tegema valiku, milliseid kohustusi täita, on PS § 154 lg 2 teise lausega vastuolus." (Riigikohtu üldkogu
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 74.) Kokkuleppe alusel kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ülesannete rahastamise korda põhiseadus otsesõnu ei sätesta. Kolleegium leiab, et PS § 154 lg 2 teises lauses käsitletud seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustuste all tuleb mõista ka seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga kohalikule omavalitsusele pandud riiklikke kohustusi. Õiguslikust küljest pole põhimõttelist erinevust, kas riikliku ülesande täitmine pannakse kohalikule omavalitsusele seaduse või halduslepinguga. Riigi ülesande täitmata jätmine võib märkimisväärselt häirida kohalikku elu ning kohaliku halduse toimimist. Riik ei tohi panna kohalikku omavalitsust sundolukorda, kus on valida, kas võtta riikliku ülesande täitmine ja rahastamine enda kanda või kannatada kahju ülesande täitmata jätmise tõttu. Haldusleping ei tohi olla riigile vahend, vähendamaks kulutusi oma ülesannete täitmisele. Olukorras, kus kohalik omavalitsus peab riiklikke ülesandeid täitma omavalitsuslike ülesannete täitmiseks mõeldud rahaliste vahendite arvel, pole välistatud PS § 154 lg 2 teisest lausest tuleneva kohaliku omavalitsuse finantstagatise rikkumine. Märt Rask, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Julia Laffranque, Jüri Põld