← Eesti

3-4-1-3-10

Obsah (4)§ 64§ 56§ 115§ 154

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-3-10 10. juuni 2010 Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest

) § 64 lg 1 p 6 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 22 lg-ga 3 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 6 lg-tega 1 ja 2 osas, milles maksukohustuslase õigus keelduda teabe andmisest ning tõendite esitamisest on piiratud ainult nende küsimustega, millele vastamine tähendaks enda või

§ 64lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

2. Teiseks palub R. Paala kontrollida

§ 56

vastavust PS § 22 lg-le 3 koostoimes konventsiooni artikli 6 lg-ga 1, nii nagu Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) seda on tõlgendanud.

  1. R. Paala palub Riigikohtul taotlus sisuliselt läbi vaadata lähtuvalt EIK
  2. juuni
  3. aasta lahendist kohtuasjas Euroopa integratsiooni ja inimõiguste assotsiatsioon ja Ekimdzhiev vs. Bulgaaria. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
  4. R. Paala märgib, et tema taotlus ei ole seotud ühegi käimasoleva kohtuasjaga. Ta on esitanud normikontrolli taotluse selleks, et saada teada, millised on tema põhiõiguste kaitseala piirid. Ta on kahekümne aasta jooksul ettevõtjana korduvalt puutunud kokku olukorraga, kus tema vaikimisõigust maksumenetluses piiratakse kaasaaitamiskohustuse kasuks.
  5. Taotluse esitaja hinnangul on

§ 64

lg 1 p 6 vastuolus PS § 22 lg-ga 3 ja konventsiooni artikli 6 lg-tega 1 ja 2 osas, milles maksukohustuslase õigus keelduda teabe andmisest ning tõendite esitamisest on piiratud ainult nende küsimustega, millele vastamine tähendaks enda või

§ 64lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

EIK

  1. oktoobri
  2. aasta otsuse Shannon vs. Ühendkuningriik kohaselt peab isikul olema õigus keelduda igasugusest teabe andmisest ja tõendite esitamisest olukorras, kus ta ei saa välistada enda vastu süüteomenetluse algatamist.

§ 64

lg 1 p 6 sõnastus ei vasta seetõttu konventsiooni kohaldamise praktikale ega selle kaudu ka PS § 22 lg-le 3. 6.

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus on R. Paala hinnangul vastuolus PS § 22 lg-ga 3 koostoimes konventsiooni artikli 6 lg-ga 1. Maksumenetlus on konventsiooni mõttes kriminaalõiguslik menetlus, kuna selles on võimalik määrata intressi tasumise kohustus (vt

§ 115

) ja karistus dokumentide või teabe esitamata jätmise eest (vt

§ 154

). Kaasaaitamiskohustus on vastuolus õiglase menetluse garantiidega, mis peavad menetlusosalistele olema kriminaalõiguslikus menetluses konventsiooni kohaselt tagatud.

  1. Selgusetus tema põhiõigusi riivavate normide kohaldamisel riivab ka R. Paala õigust õiguskindlusele ja õigusselgusele, mis tuleneb PS § 13 lg-st
  3. R. Paala leiab, et kuigi tema taotlus ei ole seotud vahetult ühegi maksumenetluse, kriminaalmenetluse ega nende sätete tema suhtes kohaldamisega, tuleb tema taotlus siiski sisuliselt läbi vaadata. EIK
  4. juuni
  5. aasta lahendist kohtuasjas Euroopa integratsiooni ja inimõiguste assotsiatsioon ja Ekimdzhiev vs. Bulgaaria tuleneb, et isik võib olla põhiõiguste riive ohver ka ilma selleta, et tema õigusi piiravat õigusnormi oleks tema suhtes kohaldatud. Sellest tulenevalt peab talle olema kättesaadav ka tõhus riigisisene õiguskaitsevahend konventsiooni artikli 13 tähenduses. Kuna R. Paalal ei ole "oma kohtuasja" PS § 15 tähenduses, milles ta saaks tõstatada vaidlustatud sätete vastuolu põhiseadusega, siis ongi ainus tõhus õiguskaitsevahend pöördumine otse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole. VAIDLUSTATUD SÄTTED 9.

§ 56sätestab: "§ 56. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus

(1)Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.
(2)Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
(3)Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel." 10.

§ 64lg 1 p 6 sätestab: "

(1)Käesoleva seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda: [---] 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;" KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. R. Paala individuaalkaebus on kolleegiumi hinnangul abstraktse normikontrolli taotlus. Kaebusest nähtub selgelt, et see ei ole esitatud ühegi maksu- ega kohtumenetluse raames. R. Paala kaebus ei ole seotud vaidlustatud sätete kohaldamisega tema suhtes.
  2. Abstraktse normikontrolli taotlusi, mis ei tulene normide kohaldamisest konkreetse vaidluse lahendamisel, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt õigus oma pädevuse piires esitada Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ja Riigikogul.
  3. Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Erandjuhul saab isik siiski - tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning konventsiooni kohaldamispraktikast - pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, s.t kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, on tema individuaalkaebus lubamatu olenemata sellest, kas isik on individuaalkaebuse esitamise ajaks olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. detsembri
  5. aasta otsus kohtuasjas 3-4-1-22-09, p 7 ja selles viidatud kohtupraktika).
  6. Ka juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, saab isik oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole pöörduda vaid siis, kui tema õigusi on rikutud mingite normide tema suhtes kohaldamisega. Nende normide põhiseadusele vastavuse küsimus peab tekkima nende konkreetsest kohaldamisest isiku suhtes, mitte nende täpsustamata kohaldamisest minevikus või võimalikust kohaldamisest tulevikus. Põhiõiguste ja vabaduste rikkumise üle peab olema tegelik vaidlus.
  7. Taotlusest nähtuvalt ei ole R. Paala suhtes maksukorralduse seaduse vaidlustatud sätteid kohaldatud ega nende sätete kohaldamisega tema õigusi riivatud. R. Paalal ei ole ühegi riigiorganiga vaidlust nende kohaldamise üle.
  8. R. Paala saab juhul, kui neid sätteid tema suhtes kohaldatakse, vaidlustada kohtus konkreetsed maksumenetluses toimunud rikkumised. Selles kohtumenetluses saab ta nõuda vaidlustatud sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kolleegium ei sea nende sätete põhiseadusele vastavust käesolevas asjas kahtluse alla, kuid märgib, et PS §-s 14 sätestatud õiguste ja vabaduste tagamise kohustus laieneb ka Maksu- ja Tolliametile, mis on osa täidesaatvast võimust. Maksu- ja Tolliamet on vaidlustatud sätteid kohaldades kohustatud arvestama ka PS § 22 lg-ga
  10. R. Paala taotluse lubatavust ei mõjuta ka eespool punktis 3 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend. Viidatud kohtuasjas oli vaidluse all Bulgaarias kehtinud seadus, mis võimaldas teha jälitustoiminguid, ilma et isikutel oleks enne nende tegemist, nende ajal või pärast seda olnud võimalik teada, kas nende suhtes on neid toiminguid tehtud. Samuti ei taganud see seadus piisavat järelevalvet jälitustoimingute tegemise üle. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et juba niisuguse seaduse kehtimine õiguskorras riivab konventsiooni artiklis 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Ei olnud oluline, et seda seadust olnuks ka konkreetsete kaebajate suhtes kohaldatud. Kuna isikutel ei olnud võimalik jälitustoimingute tegemisest teavet saada, ei saanud nad end ka nendega kaasnevate rikkumiste eest kaitsta. Seetõttu leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et isikutele ei olnud tagatud ka konventsiooni artiklis 13 sätestatud õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks.
  11. Käesolevas asjas on aga ilmne, et R. Paalal on võimalik konkreetses maksumenetluses mõista, millal tema suhtes

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust kohaldatakse. Samuti on tal võimalik mõista, millal tal on põhimõtteliselt võimalik tugineda

§-s 64 sätestatud õigusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. R. Paalal on võimalik ka nende sätete kohaldamisega kaasnevaid võimalikke (põhiõiguste) rikkumisi kohtus vaidlustada ja kasutada ka PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigust. Tema käsutuses on tõhusad võimalused taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Lisaks on R. Paalal võimalik õiguskantsleri seaduse § 15 alusel pöörduda vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks avaldusega õiguskantsleri poole.

  1. Kolleegium lisab, et ei konventsioon, selle kohaldamise praktika üldisemalt ega punktis 3 viidatud lahend ei nõua, et igaühel oleks võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ükskõik millise sätte kohta, mida riigiorganid on isiku suhtes täpsustamata minevikuhetkel kohaldanud või tulevikus võivad kohaldada. Kolleegiumi hinnangul on tõhus õiguskaitse tagatud ka siis, kui igaüks saab mingi normi põhiseadusele vastavust põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise tõttu kohtus vaidlustada siis, kui seda normi on isiku suhtes konkreetsel juhul kohaldatud.
  2. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et R. Paala taotluse läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses. Seetõttu tuleb taotlus jätta PSJKS § 11 lg-st 2 juhindudes läbi vaatamata ja esitajale tagastada. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.