RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-4-10 10. juuni 2010 Eesistuja Märt Rask, liikme

JKS) ei sätestata otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski - tulenevalt põhiseaduse (

) §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast - pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada

§-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. See tähendab olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. detsembri
2. aasta otsus kohtuasjas 3-4-1-22-09, p 7 ja selles viidatud kohtupraktika). Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Kaitsja arvates on kriminaalmenetluse seadustiku vahistamise ja vahistatuse põhjendatuse kontrolli menetlus toonud kaasa Tom Osa põhiõiguste rikkumise, sest ei kohusta esitama kaitsjale tõendeid vahistamise eelduse ja aluse kohta. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas Tom Osal ja tema kaitsjal oli tõhus võimalus taotleda kohtult kaitset kriminaalmenetluse seadustiku väidetavast põhiseadusvastasusest tingitud põhiõiguste rikkumise eest.

§ 15

lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist "oma kohtuasja läbivaatamisel". Sellest tulenevalt saab isik taotleda konkreetse normikontrolli algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, milles vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. Kui isiku arvates piirab mingi kohtumenetluse norm põhiseadusvastaselt tema õigusi, näiteks õigust tõhusale õiguskaitsele, saab ta kohtult taotleda, et viimane jätaks konkreetse kohtuasja menetlemisel selle normi kui põhiseadusvastase kohaldamata.

§ 15

lg 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusvastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.

§ 152

lg-s 1 sätestatakse, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Nendest sätetest tulenevalt peab kohus kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste rikkumise. Sellise kohtulahendi alusel käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (

§ 152

lg 2;

JKS § 4 lg 3). Senises kohtupraktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus kohus on kohtuasja menetlusse võtmisel või selle menetlemise käigus tunnistanud põhiseadusvastaseks ja jätnud kohaldamata protsessinormi, mis on piiranud isiku õigust tõhusale õiguskaitsele (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04;
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-4-1-20-07 ja Riigikohtu üldkogu
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama (vt Riigikohtu üldkogu
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 32). Seega on kohtul konkreetse kohtuasja menetlemise raames - sh talle esitatud kaebuse lubatavuse hindamisel - ulatuslikud võimalused kontrollida asjassepuutuvate protsessinormide põhiseaduslikkust, kõrvaldada kõik põhiseadusvastased menetluspiirangud ja tagada isikule tõhus kohtulik õiguskaitse. Ühtlasi märgib kolleegium, et

§ 15

lg 1 teises lauses sätestatud õigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist ei tähenda seda, et isikule peab kõikidel juhtudel olema kindlustatud võimalus tõstatada kohaldatava õigustloova akti põhiseaduslikkuse küsimus lõppastmes Riigikohtus.

§ 15

ning § 152 sõnastuse ja mõtte kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused (vt ka Riigikohtu üldkogu

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-4-1-7-08, p 21). Seega laieneb õigus ja kohustus hinnata kahtluse korral konkreetses kohtuasjas kohaldamisele tulevate õigusnormide põhiseaduspärasust kõigi astmete kohtutele, mitte üksnes Riigikohtule. Kolleegium leiab, et Tom Osal ja tema kaitsjal oli kriminaalmenetluses võimalus kriminaalmenetluse seadustiku põhiseadusele vastavus vaidlustada ning vahistatu põhiõigusi kaitsta. Kaitsja taotles vahistatuse põhjendatuse kontrolli menetluses, et kohus kohustaks prokuröri esitama kaitsjale vahistamise eeldust ja alust tõendavad materjalid. Taotluses toodud väidete kohaselt oli kaitsja samasisulise sooviga esmalt pöördunud asja menetleva prokuröri poole, kuid prokurör kaitsja soovi ei täitnud. Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jaos on sätestatud uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord. Selle kohaselt tuleb prokuratuuri toimingu või määruse vaidlustamiseks esitada kaebus Riigiprokuratuurile; Riigiprokuratuuri määruse peale on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule. Kaebuses eeluurimiskohtunikule saab isik taotleda, et kohus tunnistaks kriminaalmenetluse regulatsiooni, mis ei anna kaitsjale õigust tutvuda vahistamise eelduse ja aluse tuvastamiseks vajalike tõenditega, põhiseadusvastaseks ning jätaks selle kohaldamata. Tulenevalt

§ 15

lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 on maakohtu eeluurimiskohtunikul õigus tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku vastav regulatsioon põhiseadusevastaseks ning kohustada prokuröri väljastama kaitsjale vahistamise alust ja eeldust tõendavad materjalid. Sellisel juhul algataks maakohtu eeluurimiskohtunik ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Kolleegium on seisukohal, et vahistamise põhjendatuse kontrolli taotluses kaebas kaitsja sisuliselt prokuröri tegevuse peale. Sellega jättis kaitsja aga eelneva kaebemenetluse Riigiprokuratuuris läbimata. Eeluurimiskohtunik jättis kaebuse prokuröri tegevuse peale sisuliselt läbi vaatamata ega võtnud seisukohta kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni põhiseadusele vastavuse kohta. See aga ei tähenda, et vahistatul või kaitsjal oleks puudunud tõhus võimalus taotleda kohtult kaitset kriminaalmenetluse seadustiku väidetavast põhiseadusvastasusest tingitud põhiõiguste rikkumise eest, järgides selleks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetluskorda. Kaebusest tulenevalt vaidlustab kaitsja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni põhjusel, et kaitsjal puudub õigus tutvuda vahistamise aluseks olevate tõenditega nii vahistamisel kui ka vahistamise põhjendatuse kontrollimisel. Kolleegium leiab, et samamoodi oleks vahistatul või kaitsjal olnud võimalus taotleda kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni põhiseadusvastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist vahistamise määruskaebe korras vaidlustamisel ringkonnakohtus. Kolleegiumi hinnangul on Tom Osale olnud eelmistes punktides kirjeldatud viisil tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku kaitset kriminaalmenetluse seadustiku võimalikust põhiseadusvastasusest tingitud põhiõiguste rikkumise eest. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Tom Osa kaitsja taotluse läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses. Lähtudes

JKS § 11 lg-st 2, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Märt Rask, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Jüri Põld, Julia Laffranque