RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-34-10 Otsuse kuupäev 14. juuni 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergand

§ 13

lg-te 1 ja 3 kohaselt peab liikluses kasutatav sõiduk vastama Eestis kehtivatele nõuetele. Need nõuded ja nende kontrollimise korra kehtestab määrusega majandus- ja kommunikatsiooniminister. Lugedes tuvastatuks, et sõidumeerik oli kontrollimata, järeldas kohus, et V. T. juhtis sõidukit, mille sõidumeerik ei olnud LS § 7458 mõttes töökorras. Pärast sellist järeldust asus kohus analüüsima kaebuses esitatud väiteid ja nentis esmalt, et registreerimistunnistuse kanne "hooldussõiduk" ei oma LS § 203 lg 8 p 8 mõttes tähendust, kuna hooldussõiduki staatus on oluline üksnes lähtuvalt LS § 71 lg- st 4, mis lubab hooldussõidukitel teatud juhtudel eirata mõningaid liiklusnõudeid. Kohus leidis,

§ 203lg 8 p 8 sisustamisel tuleb lähtuda teeseadusest (Tee

S) ja seetõttu saab teehoolduseks või -kontrollimiseks pidada vaid konkreetsel teeobjektil korrasolekut tagavat tegevust. Kohtuotsuses märgitakse, et teeseadusest ei nähtu, et vajaliku materjali vedu teele, kus toimuvad teetööd, oleks hõlmatud teeseaduses kasutatava teehoiu mõistega. Seega on kohtu arvates sõidumeeriku paigaldamise kohustusest LS § 203 lg 8 p 8 alusel vabastatud vaid sellised sõidukid, mis teostavad üksnes konkreetseid töid teehoiu ja -kontrolli raames näiteks teerull, asfaldilaotur jne. Juhul kui sõidukit saab kasutada ka muul otstarbel, kui teehooldus ja kontroll, peab sõidukile olema paigaldatud sõidumeerik. Kui sõidukile on sõidumeerik paigaldatud, peab see ka vastama asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud normidele - näiteks peab iga kahe aasta järel kontrollima hälvete olemasolu ja kinnitama uue paigaldusplaadi. Iseküsimus on, kas igal konkreetsel veol peab juht sõidumeerikut kasutama. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu menetlusaluse isiku teos. Kassaator leiab, et kohus on vääralt kohaldanud LS § 203 lg-t 8. Nõustuda ei saa kohtu väitega, nagu peetaks LS § 203 lg 8 p-s 8 silmas teerulle või asfaldilaotureid ja et kõigile ülejäänud sõidukeile, mis ei tegele nii kitsalt mõistetava teehooldusega, peab olema paigaldatud sõidumeerik. Kassaator märgib,

§ 203

lg-st 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklist 1 ilmneb selgesti, et sõidumeerikuga seonduvalt saavad kõne alla tulla vaid sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga autod või autorongid. Kassaator leiab, et tulenevalt TeeS § 14 lg-st 1 ei ole seadusandja LS § 203 lg-s 8 pidanud silmas mitte üksnes n-ö vahetult teetöid tegevaid sõidukeid ja seadmeid, vaid kõiki teehoolduse ja -kontrolliga seoses kasutatavaid sõidukeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegiumi arvates ei saa nõustuda mõttekäiguga, mida on maakohtu vaidlustatud otsuses kasutatud V. T. karistamise põhjendamisel. Nimelt on kohtuotsuses märgitud, et kui sõidukile on kord juba sõidumeerik paigaldatud, peab see ka igal juhul vastama asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud normidele ja mittevastavus on tingimata karistatav. Keskne õiguslik küsimus on käesolevas kohtuasjas hoopis see, kas V. T. üldse pidi sõidumeerikut kasutama ehk teisisõnu - kuidas tõlgendada LS § 203 lg 8 p 8, mille kohaselt ei ole sõidumeerikut tarvis kasutada muu hulgas sõidukil, mida kasutatakse seoses teehoolduse või -kontrolliga. Püüdes teehoolduse mõistet määratleda kitsalt vaid teeseadusest lähtuvalt, on kohtuotsuses märgitud järgmist: "Teeseadusest ei nähtu, et vajaliku materjali vedu teele, kus toimuvad teetööd, oleks hõlmatud teehoiuga. Seega ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mis teostabki üksnes konkreetseid töid teehoiu ja kontrolli raames, näiteks teerull, asfaldilaotur jne. Kohus leiab, et juhul, kui sõidukit saab kasutada ka muudel vedudel kui ainult ja ainult teehoolduses ja -kontrollis, peab sõidukile olema paigaldatud sõidumeerik." (tl 25). Teehoolduse mõiste sellist määratlemist kohtuotsuses ei põhjendata, kuid see kattub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatteri selgitustes sisalduva arusaamaga (tl 8).
2. Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei saa jätta kõrvale LS § 203 lg-s 1 ning asjakohases Euroopa Liidu õiguses - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 561/2006 (määrus nr 561/2006) - sätestatut ega piirduda pelgalt vaid teeseaduse süstemaatilisest tõlgendamisest lähtuva teehoolduse mõiste määratlemisega. LS § 203 lg 8 p-s 8 sätestatu alusnorm Euroopa õiguses - määruse nr 561/2006 artikli 13 lg 1 p h - kujutab endast sõidumeeriku kasutamise suhtes erandit, mille liikmesriik võib, kuid ei pea kehtestama. Eesti on võtnud määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h sisalduva erandi üle sisuliselt üks-ühele ja seetõttu tuleb ka LS § 203 lg 8 p-s 8 sisalduva mõiste "seoses teehooldusega" avamisel arvestada Euroopa õiguse kohaldamise reegleid. Asjaolu, et maakohtu vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole kõnealuseid reegleid arvestatud, on kolleegiumi arvates käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
3. Euroopa Kohus (Kohus) on mõisteid, mis käesoleval ajal sisalduvad määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h, tõlgendanud näiteks
4. juuni
5. a otsuses nr C-116/91 (British Gas Plc.) ja
6. märtsi
7. a otsuses nr C-335/94 (Hans Walter Mrozek ja Bernhard Jäger). Esimeses viidatud lahenditest analüüsis Kohus mõistet "seoses gaasihooldusteenustega". Kohus leidis, et silmas on peetud üksnes sõidukeid, mida kasutatakse olulises ulatuses üksnes ja ainult seoses gaasi tootmise, transportimise ja jagamisega, või seoses nendeks tegevusteks vajalike rajatiste hooldamisega. Lisaks sellele märkis Kohus, et sõidumeeriku kasutamise erand eeldab avalikes huvides teostavaid gaasihooldusteenuseid. Otsuses nr C-335/94 käsitles kohus ühendit "seoses olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega" ja leidis, et termin hõlmab olmejäätmete kogumist kohast, kus jäätmed ladustatud on. Masinad, mida selliseks kogumiseks kasutatakse, läbivad piiratud vahemaid lühikese ajavahemiku jooksul, ja jäätmete transportimine omab võrreldes jäätmete kogumisega üksnes abistavat tähendust. Olmejäätmete kogumine, mis ei vasta nimetatud kriteeriumitele, ei lange sõidumeeriku kasutamise kohustuse erandi alla. Iga kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte.
8. Eelnevast nähtuvalt võib määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p h kohaldamine ka käesoleval juhul sõltuda juhtumi täpsetest asjaoludest. Maakohus ei ole aga mitmeid otsuse tegemiseks olulist tähendust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Nii näiteks ei selgu, kas V. T. kasutas
9. augustil
10. a veokit avalikes huvides eelmises punktis viidatu tähenduses, kui kaugel oli kruusa pealelaadimise koht hooldatavast teelõigust jms. Olles need ja muud juhtumi subsumeerimiseks olulised asjaolud välja selgitanud, tuleb maakohtul otsustada, kas mõiste "seoses teehooldusega" määratlemisel käesoleva väärteoasja kontekstis on - arvestades Euroopa õiguse kõnealuse sätte pikaajalist kehtimist - võimalik tugineda olemasolevale asjakohasele kohtupraktikale või eeldab see eelotsuse küsimist Kohtult. Kui maakohus leiab, et ta saab lahendada väärteoasja sisuliselt, tuleb hinnata ka seda, kas AS-i V. T. arusaam sõidumeeriku kasutamisest (sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik väljapoole maakonna piire suunduvate sõitude korral), mille esitas kohtuistungil V. T. (tl 19), kajastab Kohtu praktika poolt omaks võetud lähenemist.
11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsuse täielikult ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg