Obsah (6)

§ 190§ 692§ 701§ 5§ 179§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 190 lg-le 4, mille kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohus andis

1. jaanuari
2. a määruse alusel hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 1 842 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue, millelt tulnuks enne
3. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 53 500 krooni. Kuna ringkonnakohus lõpetas asja menetluse hagist loobumise tõttu, mõistis ta hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel tasutava riigilõivu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega hagejalt mõisteti riigi tuludesse 53 500 krooni, ja teha uue määruse, millega vabastada hageja nimetatud kohustusest. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama hageja majanduslikku olukorda ning seda, et ta on kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, ning kaaluma

§ 190lg 7 kohaldamist.

Menetluses esitatud asjaolud (hageja ainus sissetulek on vanaduspension, tulekahjus on hävinud hageja elamu ja koduse sisustuse esemed jm) on mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aluseks hageja vabastamisele menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja ainsaks võimaluseks realiseerida põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oli taotleda riigilt menetlusabi.

1. Kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole hageja määruskaebusele vastanud.
3. mai
4. a määrusega palus Riigikohtu tsiviilkolleegium hagejal esitada
5. juuniks
6. a andmed oma majandusliku seisundi kohta ja lükkas seetõttu asja läbivaatamise edasi. Kohtumääruse kohaselt määrati asi läbivaatamisele
7. juunil
8. a. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega mõisteti hagejalt riigi tuludesse 53 500 krooni. Kolleegium teeb

§ 701

lg 3 esimese lause järgi selles osas uue määruse, millega vabastab hageja osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõistab hagejalt riigi tuludesse 10 000 krooni. See rahaline kohustus tuleb hagejal täita hiljemalt 3. detsembriks 2010. 8. Ringkonnakohus mõistis

§ 190lg 4 järgi hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel tasutava riigilõivu.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Asja materjalide kohaselt anti hagejale menetlusabi (hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud) ja menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu. 9. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtul tuli esitatud asjaolusid arvestades kaaluda

§ 190lg 7 kohaldamist.

Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus

§ 5

lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel.

§ 190

lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle. Kolleegium osutab ka

1. veebruaril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09 tehtud lahendile, milles Riigikohus määras, et esiletoodud asjaolusid hinnates tuleb kostja vabastada

§ 190lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

10.

§ 190

lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Hageja esitas 31. mail 2010 Riigikohtule majandusliku seisundi teatise, milles kajastas enda ja oma abikaasa sissetulekud, vara, varaliselt hinnatavad kohustused ja püsikulutused. Kolleegium leiab, et lähtudes teatisest nähtuvast hageja majanduslikust olukorrast, samuti menetluse asjaoludest, tuleb hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt vabastada. Kolleegium peab põhjendatuks mõista hagejalt riigi tuludesse 10 000 krooni. Ühtlasi peab kolleegium põhjendatuks määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust (

§ 179lg 5) hilisem tähtpäev - hagejal tuleb kohustus täita 3.

detsembriks

2. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Osaühing Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid. Hageja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Osaühingu Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid arvelduskontole. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve