← Eesti

3-2-4-1-10

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-4-1-10 Tartu,

  1. juuni
  2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Veera Semjonova hagis Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu 40 000 krooni saamiseks Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1010095 Kirjalik menetlus
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-
  9. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Veera Semjonova esitas
  11. jaanuaril Tallinna Halduskohtule kaebuse.
  12. Tallinna Halduskohus jättis
  13. veebruari
  14. a määrusega haldusasjas nr 3-10-64 kaebuse käiguta ja andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebuse eset ei ole võimalik üheselt määrata. Kaebuse esitajal tuleb oma nõuet täpsustada. Kaebuse sisust ja kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et
  15. oktoobril
  16. a kell 13.20 toimus aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa kaebaja sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. Liiklusõnnetuse tõttu alustatud väärteoasjas nr 2302,08,034586 on Igor Semjonovile
  17. oktoobri
  18. a väärteootsusega määratud karistuseks rahatrahv 900 krooni. Harju Maakohtus jättis I. Semjonovi väärteootsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Praegusel juhul jääb V. Semjonova subjektiivsete õiguste rikkumine arusaamatuks, kuna nii väärteomenetlus kui ka täitemenetlus puudutavad I. Semjonovit, mitte V. Semjonovat. Tallinna Halduskohtule
  19. jaanuaril
  20. a ja
  21. veebruaril
  22. a esitatud avaldusest ega selle täiendusest ei nähtu kaebuse esitamise eesmärk ega kaebaja taotlused, mistõttu tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja märkida, mis on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe. Juhul kui kaebuse esitamise eesmärgiks on esitada kahjunõue liiklusõnnetuses osalenud politseiametnike poolt väärteoasjas tekitatud kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, siis tuleb seda selgelt oma kaebuse täpsustuses märkida ning sellisel juhul esitatakse kahjunõue Harju Maakohtule.
  23. V. Semjonova esitas
  24. märtsil
  25. a Harju Maakohtule hagi, milles palus süüdi olevatelt isikutelt välja mõista 40 000 krooni tekitatud kahju eest.
  26. Harju Maakohus jättis
  27. märtsi
  28. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 hagiavalduse käiguta ning andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et V. Semjonoval tuleb märkida, kellelt ta kahjuhüvitise väljamõistmist palub ning kostja andmed. V. Semjonova nõue on ebaselge. Ta peab selgitama ja tõendama, kes ja millise õigusvastase tegevusega talle kahju põhjustas. Samuti tuleb selgitada, mille alusel ja kuidas on kahju suurus arvutatud. Tasuda tuleb ka riigilõiv 7500 krooni.
  29. V. Semjonova esitas
  30. märtsil
  31. a hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kostjaks on Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur. Avalduse kohaselt toimus
  32. oktoobril
  33. a kell 13.45 aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa V. Semjonova sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 40 000 krooni. Hageja sõidukit juhtinud I. Semjonovile määrati väärteomenetluses rahatrahv, mis koos täituritasuga on 1667 krooni. Sõiduki alarmi ja parema tule remondikulud on 10 000 ja 6000 krooni. V. Semjonoval tuli liiklusõnnetuse ajal astuda sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psüühilise trauma, millest tekkis moraalne kahju. Samuti tekib moraalne kahju sellest, et dokumentide eesti keeles vormistamine on kulukas.
  34. Harju Maakohus esitas
  35. märtsi
  36. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 Riigikohtule pädeva kohtu määramise taotluse. Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus on
  37. veebruari
  38. a määruses leidnud, et see kuulub maakohtu pädevusse, tuleb asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel edastada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Küsimus on selles, milline kohus peaks lahendama V. Semjonova kahju hüvitamise nõuet Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, mis tuleneb sellest, et politseiauto riivas parempööret sooritades hageja autot, tekitades sellega hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. ÜLDKOGU SEISUKOHT
  39. Üldkogu leiab, et Veera Semjonova hagi on maakohtu pädevuses. Harju Maakohtu
  40. märtsi
  41. a määrus tuleb seetõttu TsMS § 711 lg 3 alusel tühistada ja asi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  42. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega.
  43. Maakohtule esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt tekitati V. Semjonovale kahju sellega, et politsei ametiauto sõitis otsa tema sõiduautole. Samuti tuli V. Semjonoval liiklusõnnetuse ajal astuda sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psühholoogilise trauma. Seega nõuab V. Semjonova kahju hüvitamist, mis on tekitatud politsei ametiauto liikluses osalemisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p 3 kohaselt käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi. Selle sätte järgi on avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes. Üksnes erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes.
  44. Üldkogu leiab, et RVastS § 1 lg 3 p 3 mõttes peab avaliku võimu kandja eriõigus, mille kasutamisel on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes, olema seotud avaliku võimu kandja liikluses osalemisega, st andma talle liikluses osalemisel suuremad õigused võrreldes tavaliiklejatega. Sellisteks eriõigusteks on liiklusseaduse (LS) § 71 lg-s 2 sätestatud alarmsõiduki juhi õigus ametiülesannete täitmisel eirata LS § 47 lg-tes 1-4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, kui sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Samuti andis sellise eriõiguse liiklusõnnetuse toimumise ajal
  45. oktoobril
  46. a kehtinud Vabariigi Valitsuse
  47. veebruari
  48. a määrusega nr 69 vastu võetud eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra (kord) § 15, mille kohaselt tohtis alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, kõrvale kalduda osast liikluseeskirja nõuetest. Korra § 3 p 4 kohaselt on politseisõiduk alarmsõiduk.
  49. Nii LS § 71 lg-s 2 kui ka korra §-s 15 sätestatud eriõiguse kasutamise eelduseks on see, et alarmsõidukil peab olema sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma selleta. Praeguses asjas ei ole V. Semjonova väitnud, et politseisõidukil oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal olnud sisse lülitatud sinine vilkur, millest võiks järeldada, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitamisega. Seega tuleb eeldada, et kahju tekitati eraõiguslikus suhtes. Seetõttu on vaidluse lahendamine TsMS § 1 järgi maakohtu pädevuses. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.