Obsah (12)

§ 457§ 450§ 688§ 657§ 371§ 691§ 692§ 658§ 137§ 133§ 140§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) §-ga 2 ja üldpõhimõttega, mille kohaselt ühte nõuet saab lahendada korraga ainult ühes kohtumenetluses. Seega ei ole kostjal õigust oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kohus ei analüüsi kostja nõuet hageja vastu ning hageja nõue tuleb rahuldada.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. veebruari
5. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et jättis kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite lahendamata.

§ 457

lg 2 järgi peab kohus tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendama või erandina tegema

§ 450

lg 2 kohaselt tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, kui vastunõude lahendamine tooks kaasa menetluse ebamõistliku pikenemise. Kostja on menetluse käigus vaielnud hageja nõudele vastu ja põhjendanud oma kohustuse puudumist asjaoluga, et hageja nõue on

1. septembril
2. a lõppenud tasaarvestusega. Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda. Maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, et hageja nõue hüvitada lammutuskulud ja kostja tasaarvestuseks esitatud nõue on vastastikku seotud, sest nõuete aluseks on sama lepinguline suhe ja sama faktiline asjaolu, et
3. detsembril
4. a, st ajal, mil kinnistu juhusliku hävimise riisiko lasus hagejal, toimus kinnistul tulekahju, mille tõttu sõlmisid pooled
5. jaanuaril
6. a üürilepingu lisa nr
7. Kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliseks lahendamiseks oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hageja peab kostjale hüvitama kahju, mis seisneb tulekahju tagajärgede koristamises ja lammutamises pooltevahelise kinnistute üürilepingu ja selle lisa nr 1 ja/või müügilepingu järgi. Nähtuvalt asja materjalidest (I kd, tl 55-56 ja tl 94-95), on hageja tunnistanud kostjale üürilepingu rikkumisega kahju tekitamist ja möönnud nõuete esitamist enda vastu. Seega ei saa hageja hiljem esitatud vastuväited olla VÕS §-de 197 ja 200 kohaselt aluseks praeguses tsiviilasjas tasaarvestusele sisulise hinnangu andmata jätmisele. Hageja kostja tasaarvestusele esitatud vastuväide ei ole VÕS § 200 lg 4 mõistes tasaarvestuse tegemise piirang ega keeld.

§ 688

lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega kui ringkonnakohus esmakordselt asjaolud tuvastab ja tõendeid hindab, ei ole pooltel võimalik seda enam vaidlustada. Seetõttu ei ole asja sisuline lahendamine apellatsioonimenetluses võimalik ning maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleks maakohtul otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kaaluda tsiviilasjade nr 2-082131 ja nr 2-08-4441 liitmist ühte menetlusse, võimaldamaks üheliigiliste hagide kiiremat lahendamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud VÕS § 200 lg-t
2. Selle sätte kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selleks, et tasaarvestus oleks lubatav, peab tasaarvestava poole nõue olema selge. Kostja kahju hüvitamise nõue ja selle suurus aga ei ole selge ning selle üle käib vaidlus tsiviilasjas nr 2-08-
3. Ebaselget nõuet saaks tasaarvestuseks kasutada vaid siis, kui teine pool sellega nõustub. Hageja on kostja nõudele vastu vaielnud ja esitanud sellele vastuväiteid, seega ei ole tasaarvestus VÕS § 200 lg 4 järgi lubatud. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ka VÕS § 197 lg-t
4. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud andma hinnangu kostja väitele, et poolte nõuded on vastastikku seotud. VÕS § 197 lg 1 järgi ei ole tasaarvestuse tegemise eelduseks tasaarvestatavate nõuete vastastikune seotus. Maakohus leidis õigesti, et kuna vaidlus kostja kahju hüvitamise nõude üle lahendatakse tsiviilasjas nr 2-08-4441, siis ei saa kohus praeguses asjas kostja tasaarvestuse vastuväitele hinnangut anda. Seetõttu ei ole võimalik praeguses asjas teha ka tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsust, vaid ainult lõppotsus hageja nõude osas. Kuna tsiviilasjas nr 2-08-4441 vaidlevad pooled kostja tasaarvestuse vastuväitega sama eseme (kahju hüvitamise nõue) üle samal alusel (
5. detsembril
6. a kinnistul toimunud tulekahju ja üürilepingu lisa nr 1), siis oleks ringkonnakohus pidanud kohaldama analoogia alusel

§ 371lg 1 p 5 või § 423 lg 1 p 4.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus põhjendas seda sellega, et kui ringkonnakohus esmakordselt asjaolud tuvastab ja tõendeid hindab, ei ole pooltel võimalik seda enam vaidlustada. Sellist asja uueks läbivaatamiseks saatmise alust

ette ei näe. Seega oleks ringkonnakohus pidanud ise kostja tasaarvestuse vastuväite kohta seisukoha võtma. Ringkonnakohus on valesti järeldanud, et hageja on tunnistanud kostjale kahju tekitamist ning möönnud nõuete esitamist enda vastu. Üürilepingu lisast nr 1 ja

1. septembril
2. a allakirjutatud üleandmise-vastuvõtmise aktist, millele ringkonnakohus viitab, sellist järeldust teha ei saa.
3. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb

§ 691

p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

§ 692lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

10. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu üle sisuliselt ei lahendanud, võis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata. Kolleegium märgib, et kohus võiks kaaluda

§ 450

lg 2 järgi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemist, kui ta leiab, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas tasaarvestava poole nõue, mida ta tasaarvestuseks kasutas, oli olemas ning tasaarvestav pool teise poole nõudele muid vastuväiteid ei esita.

1. Hageja väidab, et tsiviilasjas nr 2-08-4441 lahendatakse samade poolte vahel sama nõuet samal alusel kui nõue, millel põhineb kostja tasaarvestuse vastuväide. Praeguses asjas jõudis maakohus küll samale järeldusele, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustunud ja leidis, et maakohtu viide tsiviilasjale nr 2-08-4441 on ebaõige ja põhjendamatu. Hageja ei ole esitanud ka Riigikohtule tõendeid selle kohta, et tsiviilasjas nr 2-08-4441 lahendatakse sama nõuet samal alusel kui see, mida kostja kasutas tasaarvestuseks. Kassatsioonkaebuse peale esitatud vastuses kostja hageja väitega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Sellises olukorras ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist on sama nõudega samal alusel.
2. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on valesti leidnud, et asjas tuleb anda hinnang mh sellele, kas hageja ja kostja nõuded on vastastikku seotud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. Seega tuleb selles osas muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on üürilepingu lisale nr 1 ja kinnistute üleandmise-vastuvõtmise aktile viidates valesti tuvastanud, et hageja on tunnistanud kostjale kahju tekitamist ja möönnud nõuete esitamist enda vastu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on selles osas ebaselge. See ei mõjuta aga asja uut läbivaatamist maakohtus. Tegemist ei ole ringkonnakohtu seisukohaga õigusnormi tõlgendamisel või kohaldamisel, mis oleks

§ 658lg 2 järgi maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslik.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti määranud tsiviilasja hinnaks 719 191 krooni 4 senti. Praeguses asjas ei kohaldu tsiviilasja hinna määramisel alates
2. jaanuarist 2009 kehtima hakanud

§ 137lg 4, kuna hagi on esitatud enne 1.

jaanuari

1. a (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. septembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10). Seega tuleb hagi hind

§ 133lg 1 kohaselt arvutada põhinõude järgi.

Hageja põhinõude suurus on 619 069 krooni 3 senti. 14. OÜ Tarmel Furniture on hageja eest tasunud kassatsioonkaebuselt kautsjonit 7192 krooni.

§ 140lg 2 esimese lause kohaselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast.

Selle järgi oleks kassatsioonkaebuselt tulnud tasuda kautsjonit 6190 krooni 69 senti. Seega on kautsjoni enam tasutud 1001 krooni 31 senti, mis tuleb

§ 149lg 7 alusel tagastada.

Hageja on

§ 149

lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Tarmel Furniture. Ülejäänud osas arvatakse kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

15. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Villu Kõve, Henn Jõks, Peeter Jerofejev