Obsah (11)

§ 176§ 174§ 64§ 175§ 177§ 7§ 691§ 138§ 144§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-st 176.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kuna ringkonnakohtu otsusega jagati menetluskulud täielikult protsentide järgi ja kohus on määruses õiguspäraselt lähtunud

§-st 176, siis on kostjal vastuses õigus ja kohustus esitada oma menetluskulude nimekiri. Kostja sai Riigikohtu

1. veebruari
2. a lahendist hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta teada hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja maakohtu
3. märtsi
4. a kohtumääruse kättesaamisel
5. märtsil
6. Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamist. Samas on kostja seisukohal, et ka

§ 176

lg 2 alusel on asjas põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt väljamõistmine. Kostja menetluskulud kokku on 41 000 krooni (ilma käibemaksuta), millest 30% kostja kanda jätmisel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 28 700 krooni.

1. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Hageja leidis, et kuivõrd
2. oktoobri
3. a arve-saatelehe nr M-67 sisuks on muu hulgas asja analüüs, tõendite ja taustinformatsiooni kogumine ning konsultatsioonid, tuleb sellel arvel-saatelehel kajastuvad õigusabikulud välja mõista. Arusaamatu on ka kostja väide selle kohta, et
4. septembri
5. a arve-saateleht nr M-60 ei kajasta õigusabi, mis puudutab nõuet kostja vastu. Arve-saatelehe nr M-60 sisuks on õigusabi tasu vastavalt käsunduslepingule. Hageja sõlmis esindajaga käsunduslepingu selleks, et esindaja tegeleks hageja nõudega kostja vastu. Seega tuleb ka arve-saatelehest nr M-60 tulenevad õigusabikulud välja mõista. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud. Alates hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja maakohtu
6. märtsi
7. a kohtumääruse kättesaamisest
8. märtsil 2009 kuni kostja kirjaliku vastuväite esitamiseni
9. märtsil 2009 oli kostjal piisavalt aega esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning kostja taotlus avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks on ilmselgelt põhjendamatu. Kuivõrd

§ 174

lg-st 1 tulenevalt on tegemist seadusliku tähtajaga, siis seda ei saa kohus määrusega pikendada. Kostja väljavaated oma menetluskulude kindlaksmääramiseks oleksid olnud suuremad, kui ta esitanuks tähtaja ennistamise taotluse. Seda pole kostja teinud. Kostja on omaks võtnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi tähtaegselt esitamata.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. septembri
3. a määrusega hageja avalduse osaliselt ja kostja avalduse täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2550 krooni ning kohustas määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjat tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 28 700 krooni. Maakohtu määruse kohaselt sätestab

§ 176

lg 2, et kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

1. veebruaril
2. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
3. märtsil
4. Nimetatud avaldus edastati
5. märtsil 2009 määrusega kostjale. Kostja esitas vastuse koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega
6. märtsil
7. Seega on mõlemad avaldused esitatud tähtaegselt. Avaldustele on lisatud arved. Hageja menetluskulud on 26 500 krooni, millest 70%, s.o 18 500 krooni, jääb hageja enda kanda. Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a otsuse p-s 7.3 on põhjendatud, miks jäeti hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu (arve nr M-67, tl 17) välja mõistmata. Samuti ei ole põhjendatud hageja arve nr M-18 (tl 162).
10. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 28 700 krooni ning millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 5400 krooni. Hageja palus rahuldada enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata.
11. Kostja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12. Tartu Ringkonnakohus tühistas
13. märtsi
14. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega rahuldas poolte taotlused osaliselt. Ringkonnakohus määras hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 2550 krooni ning kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 15 575 krooni. Ringkonnakohus tegi poolte nõuete vahel tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 13 025 krooni. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määrusega osas, millega määrati hageja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude summaks 2550 krooni. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-s 7.3 on ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista õigusabikulud, mis on kantud enne hagi esitamist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitas hageja 4 arvet ja nendest
15. oktoobri
16. a 15 500 krooni suurune arve nr M-67 (tl 161) ja
17. septembri
18. a 2500 krooni suurune arve nr M-60 (tl 163) on esitatud enne hagi esitamist, mistõttu nende alusel osutatud õigusteenuse tasu taotlus tuleb jätta arvestamata. Hageja väited, et need arved hõlmasid ka hagimenetlust, ei ole tõendatud, samas on eraldi esitatud 4000 krooni suurune arve nr M18 hagiavalduse koostamise eest. Arvestades hagi keerukust ja mahtu, on nimetatud summa piisav ning kui hageja kasutas hagi koostamiseks rohkem õigusabiteenust, siis ei saaks seda lugeda vajalikuks ega põhjendatuks. Põhjendatud on hageja õigusabikulud arvete M-44 ja M-18 alusel ning nendest 30% on 2550 krooni. Hageja väide, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise nõude hilinemisega, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras
19. märtsil 2009 kostjale vastamise tähtajaks kümme päeva arvates kättetoimetamisest (tl 167). Kostja seaduslik esindaja sai materjalid kätte
20. märtsil 2009 (tl 170). Kostja esitas vastuväited ja taotluse oma kulude kohta
21. märtsil
22. Ringkonnakohus möönis, et vastus esitati pärast kümnepäevase tähtaja möödumist. Samas arvestades, et maakohus ei saatnud materjale lepingulisele esindajale ning ei määranud kindlaks

§ 176lgs 2 sätestatud tähtaega, tuleb lugeda taotlus tähtaegselt esitatuks.

Vastus on esitatud hilinemisega, kuid maakohtul oli

§ 64

lg 1 kohaselt õigus ka vaikivalt

§ 176lg-s 1 toodud tähtaega pikendada.

Kuna maakohus eksis ise tähtaegade määramisel, on see põhjendatud. Hageja ei ole vaidlustanud kostja menetluskulude suurust põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist. Kostja märkis taotluses, et õigusabikulusid on kantud 41 000 krooni ja sellest tuleb hagejalt välja mõista 70%, s.o 28 700 krooni. Ringkonnakohus leidis, et kostja kulud ei ole deklareeritud summas

§ 175lg 1 alusel vajalikud ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates on kostja kuludest põhjendatud 7250 krooni riigilõivu. Arvestades kostja esitatud dokumente, kostja vastust ja apellatsioonkaebust ning kolmel kohtuistungil osalemist, on põhjendatud menetluskulude suuruseks 15 000 krooni. Kuna hageja kanda jäi kohtulahendiga 70% menetluskuludest, siis on kostja nõudest põhjendatud 15 575 krooni. Kostja ei ole taotlenud

§ 177lg 2 alusel viivise väljamõistmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada, hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada ning jätta kostja
2. märtsil 2009 maakohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kui hilinenult esitatu rahuldamata. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuivõrd arved nr M-67 ja nr M-60 on esitatud enne hagi esitamist, tuleb nende alusel osutatud õigusteenuse tasu taotlus jätta arvestamata. Arve nr M-67 sisuks on muu hulgas asja analüüs, tõendite ja taustinformatsiooni uurimine, konsultatsioonid. Kõik nimetatud toimingud on seotud hageja ja kostja vahelise vaidlusega. Kuna tegemist on keerulise ja spetsiifilise vaidlusega, ei saanud lepinguline esindaja piirduda üksnes hagi koostamisega, vaid hagi koostamisele pidi eelnema töövõtulepingu analüüs, tõendite uurimine, kostja tausta uurimine ja konsultatsioonid kliendiga selleks, et langetada otsus hagi esitamise otstarbekuse üle. Arved nr M-60 ja nr M-67 tuleb lugeda hageja menetluskulude hulka. Poolte lepingulised esindajad on õigusbüroo juristid, kelle tunnitasu ei saa olla märkimisväärselt erinev, seetõttu ei ole õiglane olukord, kus kostja põhjendatud menetluskuludeks loetakse 22 250 krooni ning hageja põhjendatud menetluskuludeks üksnes 8500 krooni. Ringkonnakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (

§ 7), lugedes kostja menetluskulude dokumentide hilisema esitamise tähtaegseks.

Maakohus pole määruses ei vaikivalt ega põhjendatult lugenud kostja avaldust tähtaegseks ega peatunud kostja tähtaja pikendamise taotlusel. Ringkonnakohus on täiesti põhjendamatult omistanud maakohtu tegevusele (kostja tähtaja rikkumise tähelepanuta jätmine) vaikiva ning kostjat soodustava tähenduse, milles seisnebki poolte ebavõrdne kohtlemine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 691p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

12. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis tema esitatud arved nr M-60 ja nr M-67 hageja menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult arvestamata. Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Praegusel juhul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuivõrd ei ole tõendatud, et arvetes nr M-60 ja nr M-67 kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka praeguse asja hagimenetlust, tuleb need arved jätta arvestamata. 13. Teiseks leiab hageja, et kostja esitas oma menetluskulude taotluse hilinemisega. Kolleegium ei nõustu selle hageja seisukohaga. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ringkonnakohtu otsus, milles jagati poolte menetluskulud protsentides, jõustus Riigikohtu 9. veebruari 2009. a määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3. märtsil 2009.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks

§ 176

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Maakohus andis

1. märtsi
2. a määrusega kostjale kümnepäevase tähtaja hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja sai määruse kätte
3. märtsil 2009 (tl 170), mitte
4. märtsil 2009, nagu väitis kostja lepinguline esindaja, ega ka mitte
5. märtsil 2009, nagu märkis ringkonnakohus. Kostja esitas vastuse ning oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
6. märtsil
7. Kolleegium leiab, et kuigi

§ 174

lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis

§ 176

lg 2 on

§ 174

lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi. Ka praegusel juhul jagas ringkonnakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 70% hageja ja 30% kostja kanda. Kuivõrd maakohus märkis

1. märtsi
2. a määruses, et kostjal on hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks aega kümme päeva alates avalduse kättetoimetamisest (tl 167-168), kostja seaduslik esindaja sai määruse kätte
3. märtsil 2009 (tl 170) ning kostja esitas vastuse ning oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
4. märtsil 2009 (tl 172-174), on kostja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega tähtaegselt.
5. Selgituseks märgib kolleegium veel seda, et kuna kohus oli jaganud poolte menetluskulud protsentides, siis pidanuks maakohus
6. märtsi
7. a määrusega nõudma

§ 176

lg 2 kohaselt kostjalt ka oma menetluskulude nimekirja ja vajadusel seda tõendavate dokumentide esitamist

§ 176

lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt tuleb anda vastaspoolele aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastamise tähtaeg ei tohi olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Seega, kui pool esitab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vähem kui 7 päeva enne menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise 30-päevase tähtaja möödumist (nt

1. päeval pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist), tuleb vastaspoolele anda oma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavate dokumentide esitamiseks aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid

§ 178lg 3 järgi ei hüvitata.

16. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb

§ 149

lg 4 teise lause alusel arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik