Obsah (6)

§ 3101§ 363§ 362§ 339§ 361§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-59-10 Otsuse kuupäev 6. august 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikam

§ 3101ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kohaldas maakohus O.

F-le lähenemiskeeldu kannatanu H. L.-i suhtes tähtajaga kaks aastat. O. F. tunnistati süüdi selles, et ta

1. novembril 2008 kella 12.00 ajal Tallinnas XXXX XX/X hoovis lõi konflikti käigus tahtlikult mitmel korral rusikate ja jalaga H. L.-i, tekitades sellega H. L.-le näopiirkonna põrutushaavad, hematoomid, hematoomi parema reie sisepinnal ja väiksemad hematoomid jalgadel ning kätel. Maakohus leidis, et O. F-le süüksarvatav tegu on täielikult tõendatud. Samuti märkis kohus, et põhjendatud on kannatanu taotlus kohaldada O. F-le lähenemiskeeldu kannatanu suhtes.
2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O. F., taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellant leidis, et maakohus on teda süüdi tunnistades tõendite hindamisel eksinud. Samuti märgiti apellatsioonis, et maakohus on jätnud lähenemiskeelu kohaldamise otsuses põhistamata. Lähenemiskeelu kohaldamiseks alust ei ole.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohus hindas tõendeid kogumis, kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Ringkonnakohtul puudub alus tõendeid teisiti hinnata. Samuti leidis apellatsioonikohus, et O. F. suhtes on põhjendatult kohaldatud lähenemiskeeldu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni O. F. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja O. F. õigeksmõistmist. 4.1 Kassaatori hinnangul ei ole kohtud hinnanud kõiki tõendeid kogumis, mistõttu on O. F. ekslikult süüdi tunnistatud. 4.2 Kohtuotsustest jääb arusaamatuks, millise H. L.-i isikuõiguse kaitseks O. F-le lähenemiskeeldu kohaldati ja miks see oli vajalik. O. F-le lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendamata ega vasta seaduse mõttele. Kuna kohtuotsus peab olema täidetav ja lähenemiskeelu rikkumise eest on ette nähtud karistusõiguslik sanktsioon, siis ei saa lähenemiskeeld olla umbmäärane. Kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma konkreetne tegevus, mille kohustatud isik peab lõpetama või millest edaspidi hoiduma. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Taotledes O. F. õigeksmõistmist põhjendusega, et kohtud on eksinud tõendite hindamisel, soovib kassaator Riigikohtult sisuliselt faktiliste asjaolude tuvastamist ja kohtute kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist.

§ 363lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

Tulenevalt

§ 362

p-st 2 saab Riigikohus vaid kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 31-1-19-09, p-d 15-16). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikutud. Seetõttu tuleb kassatsioon osas, milles taotletakse kohtuotsuste tühistamist O. F. süüditunnistamises ja karistamises, rahuldamata jätta.
3. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et kohtuotsustes on jäetud määratlemata O. F-le kohaldatud lähenemiskeelu sisu (tingimused), samuti ei ole kohtud lähenemiskeelu kohaldamist nõuetekohaselt põhistanud.
4. Maakohus sõnastas lähenemiskeelu järgmiselt: "VÕS § 1055 ja

§ 3101alusel kohaldada O.

F-le lähenemiskeeld kannatanu H. L.-i suhtes tähtajaga kaks aastat." Ringkonnakohus lähenemiskeelu formuleeringut ei muutnud. Kolleegiumi hinnangul on lähenemiskeeld selliselt sõnastatuna sisustamata ega ole täidetav ning seetõttu ei vasta seaduse nõuetele. 7.1

§ 3101

lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS §-st 1055, mille esimene lõige sätestab: "Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist." Seega on

§-s 3101 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. 7.2 VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel peab kohus konkreetselt määratlema need tingimused (piirangud), mida lähenemiskeelu adressaadil kaitstava isiku suhtes järgida tuleb. Vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma mõtte. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. 7.3 Keelates lähenemiskeelu adressaadi füüsilise lähenemise kaitstavale isikule, peab kohus määratlema lähenemiskeelu ruumilise ulatuse, s.o minimaalse lubatud vahemaa lähenemiskeelu adressaadi ja kaitstava isiku vahel. Vastasel juhul ei ole hiljem võimalik selgelt tuvastada, kas lähenemiskeeldu on rikutud või mitte. Üldjuhul peaks lähenemiskeelu ruumiline ulatus olema kohtuotsuses väljendatud meetrites. Ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määratlemisel peab kohus silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Vajadusel tuleb lähenemiskeeldu sõnastades ette näha erandjuhud, mil lähenemiskeeld ei kehti või kehtib väiksemas ulatuses. Näiteks kui lähenemiskeelu adressaat ja kaitstav isik töötavad ühes ja samas kohas, tuleks tavaliselt piirduda väiksema (nt 5-10 meetrit) lähenemiskeeluga või näha suurema vahemaa kehtestamise korral ette, et isikute ühises töökohas on lähenemiskeelu ruumiline ulatus erandina väiksem. Vastasel korral võib lähenemiskeelu tagajärjeks olla lähenemiskeelu adressaadi töökaotus, millega kaasnev põhiõiguste riive ei pruugi kõikidel juhtudel olla lähenemiskeelu eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Analoogiliselt võib vähemulatusliku lähenemiskeelu kohaldamiseks anda alust ka asjaolu, et lähenemiskeelu adressaadil ja kaitstaval isikul on ühine elukoht, kuid seda vaid tingimusel, et väiksema ulatusega lähenemiskeeld ei muuda keelu eesmärgi saavutamist ebareaalseks. Lähenemiskeelu ulatuse või kehtivuse võib ka muul moel seada sõltuvusse konkreetsest asukohast (nt määrates selle suuremaks kaitstava isiku elukohas, väiksemaks avalikes kohtades või piirates lähenemiskeelu kehtivust üksnes kaitstava isiku elukohaga). Mõnikord võib olla põhjendatud näha üldisest lähenemiskeelust lühem vahemaa ette juhtudeks, mil keelu adressaat ja kaitstav isik viibivad sama hoone erinevates ruumides, mis on teineteisest eraldatud. 7.4 Lähenemiskeeld võib kaitstava isiku kõrval laieneda ka teatud paikadele, mis on kaitstava isikuga tihedalt seotud (nt isiku elu-, õppimis- või töökoht, tavapärane liikumistee vmt). Samuti võib lähenemiskeeld lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Ka seetõttu ei saa pidada nõuetekohaseks lähenemiskeeldu kohaldamist üldiselt, konkreetseid piiranguid nimetamata. 7.5 Eeltoodut silmas pidades on kolleegium seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamisel selle tingimuste (piirangute) määratlemata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise lähenemiskeeldu puudutavas osas. Seetõttu tuleb ka käesolevas asjas maakohtu ja ringkonnakohtu otsus O. F-le lähenemiskeelu kohaldamise osas tühistada ja saata kriminaalasi tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. 8. Kolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et kohtuotsustes ei ole lähenemiskeelu kohaldamist piisavalt põhistatud. Seega on kohtud lähenemiskeelu kohaldamisel rikkunud

§ 339lg 1 p 7 nõudeid.

Samas ei jaga kolleegium kaitsja seisukohta, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades oleks O. F-le lähenemiskeelu kohaldamine igal juhul vastuolus lähenemiskeelu mõttega. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361

p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a ja Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsused O. F-le lähenemiskeelu kohaldamise osas ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. 10.

§ 3101

lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse sama seadustiku §-s 310 sätestatud korras, s.o samadel alustel tsiviilhagi lahendamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-3-10 punktis 41 on

§ 2

p 4 alusel väljendatud seisukohta, et kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine üksnes tsiviilhagi osas süüdimõistva otsuse jõustumist ega täitmisele pööramist edasi ei lükka. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et kohtuotsus O. F. süüditunnistamise ja karistamise kohta jõustub käesoleva Riigikohtu otsuse tegemisega, s.t kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine lähenemiskeelu kohaldamise osas süüdimõistva otsuse jõustumist ega täitmisele pööramist edasi ei lükka.

1. O. F. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 960 krooni (sh käibemaks 160 krooni). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. Kuna Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu otsused, süüdistataval on aga õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ning ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud, tuleb O. F. määratud kaitsjale kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest makstud tasu jätta riigi kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-26-08, p 14). Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe