Obsah (8)

§ 114§ 118§ 150§ 123§ 117§ 38§ 174§ 99

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-55-10 Otsuse kuupäev 6. august 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandbe

§ 114

lg 4 ja § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see esitati Harju Maakohtule 8 päeva pärast

§ 114lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

Seejuures ei ole menetlusalune isik ega kaitsja taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Samasisulist taotlust kordas kohtuvälise menetleja esindaja ka

1. veebruari
2. a kohtuistungil (kohtutoimik, tl 53).
3. Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega kaitsja kaebus rahuldati ja kohtuvälise menetleja otsus tühistati. 7.1 Maakohus leidis, et kaitsja kaebus on tähtaegne, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65 kohaselt loetakse menetlusdokumendi ebaõigesse kohtusse saatmisel tähtaeg järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. 7.2 Samuti leidis maakohus, et ei ole tuvastatud, et A. N. pani toime väärteo. Oma sellist järeldust põhjendas maakohus järgmiselt: "Kohtuväline menetleja on alustanud väärteomenetlust 06.01.2009 a., mille läbiviimise aluseks olid nimetatud ülalnimetatud kontrollakt ja maksuotsus. Lähtuvalt sellest kohtule jääb arusaamatuks ajavahemiku juuni - detsember 2007 a. revisjon, kui kontrollaktis ja maksuotsuses märgitu kohaselt revideeriti ajavahemikku alates jaanuarist kuni juunini 2008 a. Samuti kohtule jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja poolt tuvastatu, et tasumisele kuuluv tulumaksu summa on 16356 krooni ja sotsiaalmaksu summa 25868 krooni. Puuduvad tõendid tuvastamaks nende summade olemasolu kohta, sest A ja T poolt juulis 2009 a. ütlustest täpselt ei nähtu ümbrikupalkade suurus ja samas A viitab augustis 2008 a. antud ütlustele. Kuna kohtuvälise menetleja poolt alustati väärteomenetlust 06.01.2009 a. siis ei saa arvestada T ja A poolt 2008 a. antud ütluste sisuga. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et ei ole tuvastatud A. N. poolt väärteo toimepanemine, sest eelpool nimetatud kontrollakti ja maksuotsuse alusel oli vaja kontrollida väärteo fakt ajavahemikul jaanuar - juuni 2008 a., kuid kohtuväline menetleja on mingil põhjusel kontrollinud ajavahemikku juuni kuni detsember 2007 a." KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja alternatiivselt kas kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 8.1 Kassaator on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti
7. septembri
8. a otsus on jõustunud ning Harju Maakohtul puudus õiguslik alus asja arutada. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on maakohtule esitatud kaheksapäevase hilinemisega. Menetlusalune isik ega tema kaitsja pole taotlenud menetlustähtaja ennistamist.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätab maakohtunik kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Maakohus on kaitsja kaebust tähtaegseks lugedes ekslikult tuginenud TsMS §-le 65. Väärteomenetluses ei ole menetlustähtaegade osas võimalik kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid. Ühtlasi on kassaator seisukohal, et käesolevas asjas ei oleks maakohus ka juhul, kui seda oleks taotletud, saanud kaebetähtaega ennistada, kuna kaebajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja lasi kaebetähtaja mööda, kuna esitas kaebuse valesse kohtusse. Kohtuvälise menetleja otsuse punktis 17 on selgitatud, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse Harju Maakohtusse. Seega ei saanud kaitsjal tekkida kahtlust kaebuse kohtualluvuses. Eeltoodu alusel leiab kassaator, et kaebuse kohtulik menetlemine ei olnud lubatav ning Harju Maakohus on teinud lahendi asjas, mille menetlemiseks tal puudus pädevus. Samas palub kassaator anda Riigikohtul kohtupraktika ühtlustamiseks hinnang TsMS § 65 kohaldamise võimalikkusele väärteomenetluses. 8.2 Juhul kui Riigikohus leiab, et kaebuse kohtulik arutamine maakohtus oli seaduslik, tuleks maakohtu otsus tühistada

§ 150lg 1 p-des 7 ja 8 nimetatud menetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu.

8.2.1

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 117

lg 2 kohaselt teeb kohtunik eelmenetluses kindlaks isikud, kelle kutsumine kohtuistungile on vajalik. Harju Maakohus on põhjendamatult jätnud istungile kutsumata V. T. ning S. A., kelle tunnistajana antud ütlused on kohtuvälise menetleja hinnangul asjas kaalukaimateks tõenditeks. 8.2.2 Lisaks sellele, et kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajaid ega menetlusalust isikut, ei uurinud maakohus ka kirjalikke tõendeid, rikkudes sellega KrMS § 15 lg 1 nõudeid. 8.2.3 Maakohtu otsuses ei ole arusaadavalt ja jälgitavalt kirjeldatud kohtu siseveendumuse kujunemist. Otsuses esitatu kattub enamuses menetlusaluse isiku poolt kaebuses ning kohtuteesides esitatud väidetega, millele järgnevad kohtu järeldused. Kassaatorile jääb arusaamatuks kohtuotsuses esitatud väide, et ei ole tuvastatud A. N. poolt väärteo toimepanemine, sest kontrollakti ja maksuotsuse alusel oli vaja kontrollida väärteo fakti ajavahemikul jaanuar - juuni

1. a, kuid kohtuväline menetleja on mingil põhjusel kontrollinud ajavahemikku juuni kuni detsember
2. a. Kassaator märgib, et kohtuväline menetleja ei ole käesolevas asjas süüdistust rajanud maksumenetluses kontrollperioodiga hõlmatud ajavahemikuga kokkulangevale perioodile ega ole tuginenud üksnes maksumenetluses kogutud tõenditele. Maksumenetluse kontrollperioodi ajaraamid ei olnud menetlusalusele isikule etteheidetava teo ajaliseks piiriks KrMS § 62 p 1 tähenduses.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kohtuvälise menetleja esindajad kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Tulenevalt

§ 114lg-st 4 ja Kr

MS § 171 lg-test 1 ning 3 oli kohtuvälise menetleja

1. septembri
2. a otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev
3. oktoober
4. Selleks ajaks esitas menetlusaluse isiku A. N. kaitsja E. Evert kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 2 ja

§-st 114 ei kuulu väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Väärteoasja lahendamiseks pädevale kohtule, s.o Harju Maakohtule esitas kaitsja oma kaebuse

1. oktoobril 2009 ehk kaheksa päeva pärast kaebetähtaja möödumist.
2. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et A. N. kaitsja kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks lähtudes TsMS §-st 65, mis sätestab: "Kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt." Võtmata seisukohta küsimuses, kas TsMS § 65 kohaldamisala hõlmab ka pädevuselt ebaõigesse kohtusse (nt üldkohtu asemel halduskohtusse) saadetud dokumente, märgib kolleegium järgmist.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustikus - eeskätt selle

1. peatükis - on sätestatud iseseisev menetlustähtaegade arvestamise kord. See kord ei näe ette, et kriminaalmenetluslike menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Seega ei ole TsMS § 65 väärteomenetluses kohaldatav. Järelikult ei ole ka võimalik lugeda A. N. kaitsja kaebuse esitamise ajaks
2. oktoobrit 2009, mil kaitsja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda
3. oktoober 2010, mil kaebus saadeti Harju Maakohtule. Seega on väär maakohtu seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja
4. septembri
5. a otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt.
6. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Seoses viimatinimetatud tingimusega tuleb silmas pidada, et lähtudes

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega.

§ 117lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses.

Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kohus on eelmenetluses jätnud

§ 117

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse nõuetekohaselt täitmata ja kaebuse mittetähtaegsuse ekslikult tähelepanuta, ei saa luua menetluslikku alust tähtaega rikkudes esitatud kaebuse läbivaatamiseks. 13. Erinevalt kassaatorist on kolleegium seisukohal, et kaaskiri, mille A. N. kaitsja lisas Harju Maakohtule esitatud kaebusele, on sisuliselt käsitatav kaebetähtaja ennistamise taotlusena. Seega ei saa väita, et kaebuse esitaja pole kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Samas ei ole maakohus selle taotluse lahendamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks nõuetekohast määrust teinud. Kaebetähtaega ennistamata puudus aga maakohtul pädevus kaitsja mittetähtaegselt esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise.

Seetõttu tuleb Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus A. N. väärteoasjas tühistada ja saata väärteoasi

§ 174

p 7 alusel maakohtule uueks kohtulikuks eelmenetluseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-71-04, p 10).
3. Ühtlasi osutab kolleegium sellele, et A. N. kaitsja kaaskirjas osutatud asjaolud -

§ 114lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja lühidus ja kaevatava otsuse tegemine Maksu- ja Tolliameti poolt - ei ole käsitatavad Kr

MS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.) Käesoleval juhul tuleb kaitsja osutatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestada sedagi, et kohtuvälise menetleja
5. septembri
6. a otsuse vaidlustamisviites (otsuse punkt 17) on selgitatud, et kaebuse selle otsuse peale võib esitada Harju Maakohtule.
7. Ehkki käesoleva otsuse punktides 10-13 toodud põhjustel puudus maakohtul seaduslik alus menetlusaluse isiku kaitsja kaebust sisuliselt läbi vaadata, märgib kolleegium kassaatoriga nõustuvalt, et ka kaebuse arutamisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust. Maakohtu põhjendused on ebaselged ja pinnapealsed, mis tähendab

§ 150lg 1 p-st 7 tuleneva kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumist.

Samuti põhjendas maakohus väärteomenetluse lõpetamist väidetavate lünkadega tunnistajate S. A. ja V. T. ütlustes, jättes samas need tunnistajad kohtusse kutsumata ja üle kuulamata. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt

§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta.

§ 99

lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s

1. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07, p 5.1;
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08, p 8.) Kohtusse kutsumata jäetud tunnistajate ütluste avaldamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.

veebruari

1. a otsus asjas nr 3-1-1-84-08, p 10). Kui kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes, tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise teel kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 9;
4. jaanuari
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 11 ja
6. oktoobri otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p-d 8 ja 9). Seega saab kohus hinnata kohtus üle kuulamata tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste usaldusväärsust ja piisavust üksnes juhul, kui see tunnistaja on jäänud mõjuval põhjusel kohtusse ilmumata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-1-1-28-10, p 9). Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg