3-1-1-58-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-58-10 Otsuse kuupäev

1. august 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi J. Š. süüdistuses KarS § 121 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-1283 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. Š. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. juuli 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsus J. Š. süüdistusasjas KarS § 121 järgi jätta muutmata ja kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega tunnistati J. Š. kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete alusel süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ning 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 jäeti karistus 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kannatanu O. T. tsiviilhagi rahuldati ja tema kasuks mõisteti J. Š-lt välja 50 krooni.
10. Karistusseadustiku § 121 järgi tunnistati J. Š. süüdi selles, et
11. jaanuaril 2010 ajavahemikus 19.00 20.00 tungis ta Pärnus X tn N asuvas baaris isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus kallale O. T.-le, lõi teda kaks korda rusikaga näkku ja tekitas füüsilist valu, ninaluu murru ning hamba murdumise.
12. Maakohus märkis, et kokkuleppe sisu oli süüdistatavale arusaadav, vastas tema tahtele ja ta jäi kohtulikul arutamisel selle juurde. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust sätestavaid norme, J. Š. süüditunnistamine KarS § 121 järgi ning karistamine vastavalt kokkuleppes märgitule on põhjendatud.
13. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas J. Š. apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist põhjendusega, et politseinikud sundisid teda sõlmima kokkulepet, mis ei väljendanud tema tegeliku tahet.
14. Ringkonnakohtu istungil toetasid J. Š. ja talle määratud uus kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva apellatsioonis sisalduvat taotlust ning põhjendasid kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist täiendavalt sellega, et kokkuleppe sõlmimise ja allkirjastamise juures ei viibinud tõlki.
15. Tallinna Ringkonnakohtu
16. aprilli
17. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 6.1 Esmalt sedastas ringkonnakohus, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole maakohus rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid ja seega puudub otsuse tühistamiseks alus. Põhjendatud on apellandi väide, et tõlgi allkirja puudumist kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokollis tuleb käsitada tõlgi puudumisena selle menetlustoimingu tegemisel. Seetõttu võisid kahtlustataval, kelle emakeeleks pole eesti keel, jääda kokkuleppe sõlmimisel adekvaatselt teadvustamata nii tema õigused kui ka kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärjed. Samas, kooskõlas KrMS § 339 lg 1 p-s 9 sätestatuga, on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks vaid kriminaalasja kohtulik arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kokkuleppemenetluseks nõusoleku sõlmimise ja vastava protokolli koostamine näol aga on tegemist kohtueelse uurimise raamesse jääva üksiku menetlustoiminguga, mitte kohtuliku arutamisega. 6.2 Alusetu on süüdistatava väide, et tõlgi mitteosalemise tõttu ja pelgalt kaitsja selgitustele tuginevalt ei saanud ta kokkuleppest aru. Nähtuvalt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks antud nõusolekust ja kokkuleppest selgitati J. Š-le tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, mille kohta ta andis allkirja. Samuti pole süüdistatav teinud protokolli mingeid märkusi. Kõigi menetlustoimingute juures viibis kaitsja, kellel lasus kohustus selgitada kaitsealusele kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete sisu. 6.3 Kohtuistungi protokollist (mida pole soovitud parandada ega täiendada) nähtuvalt kinnitas J. Š. kohtuistungil, et süüdistus ja kokkuleppe sisu olid talle arusaadavad ning et ta tunnistas ennast süüdi. Kokkuleppe sõlmimisega nõustudes avaldas ta enda tõelist tahet. Kohtuistungil osales ka tõlk, mis kinnitab, et süüdistatav sai toimunust aru. Eeltooduga on kummutatud väide, nagu oleks kokkulepe allkirjastatud kaitsja survel ja ähvardusega süüdistatavat edaspidi kinni pidada või et selle sisu oleks jäänud J. Š-le arusaamatuks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Š. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Apellatsioonikohus tuvastas, et kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmise protokolli ega kokkulepet ei tõlgitud süüdistatava emakeelde. See on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kuigi kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon ei nõua otsesõnu kokkuleppe teksti edastamist süüdistatavale tema emakeeles, tuleb seda siiski teha, sest kokkuleppe puhul on tegemist nii süüdistust kui ka teisi süüdistusaktile omaseid tunnuseid sisaldava menetlusdokumendiga. 7.2 Lubamatu on olukord, mil isik saab süüdistusest aru alles kohtuistungi käigus. Sellistel tingimustel kokkuleppemenetluse läbiviimine riivab oluliselt süüdistatava huve ja on seetõttu käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
19. Kassatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör Kristine Tamm, paludes jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata ning märkides kokkuvõtlikult järgmist. 8.1 Ringkonnakohus sedastas põhjendatult, et käesoleval juhul pole tegemist KrMS § 339 lg 1 p-s 9 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmine ja kokkuleppe sõlmimine on käsitatavad menetlustoiminguna, mitte aga kriminaalasja kohtuliku arutamisena. Süüdistatav saab kokkuleppe osas arvamust avaldada kohtuistungi käigus ja tal on õigus sõlmitud kokkuleppest taganeda. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kokkuleppe seadusele vastavuse üle tagatud kohtulik kontroll, mille käigus kontrollitakse, kas kokkuleppe sisu vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil, millest võttis osa tõlk, kinnitas J. Š., et nii süüdistus kui kokkulepe on talle arusaadavad, sõlmitud vabatahtlikult ja kooskõlas tema tegeliku tahtega. 8.2 Kriminaalmenetluses tutvustati süüdistatavale õigusi ja kohustusi kolmel korral. Kõigist menetlustoimingutest võttis osa kaitsja ja andmed, nagu poleks kaitsja ning süüdistatav üksteist mõistnud, puuduvad. Samuti ei ole J. Š. väitnud, et maakohtu istungi protokollis talletatu ei vasta tema öeldule. Eelnevatel asjaoludel ei põhjustanud tõlgi kaasamata jätmine ebaseadusliku kohtuotsuse tegemist ja see pole käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Kriminaalmenetluse seadustiku § 10 lg 2 kohaselt tagatakse tõlgi abi kahtlustatavale (süüdistatavale), kes ei valda eesti keelt. Tõlk on tegelikult tagatud esiteks sellega, kui tõlk võtab osa kahtlustatava suhtes või tema osalusel tehtavatest menetlustoimingutest ja muudab arusaadavaks toimingu käigu ning teiseks sellega, kui kahtlustatavale antakse menetluse edasist kulgu määravad olulised menetlusdokumendid kätte tõlgituna tema emakeelde või keelde, mida ta valdab. Erandeid, mis võimaldaksid eesti keelt mittevaldavale kahtlustatavale jätta lihtmenetluste puhul menetlustoimingutes tõlgi tagamata, menetlusseadustikus ei sisaldu.
21. Lihtmenetluste teatud eripära on siiski vaja arvestada menetlusdokumentide tõlkimisel. Vastavalt KrMS § 10 lg-s 5 sätestatule tuleb üldmenetluses koostatav süüdistusakt eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale alati kohustuslikus korras kätte anda tõlgituna tema emakeelde või keelde, mida ta valdab. Tõlgitud kokkuleppe kätteandmise kohustust menetlusseadustikus otsesõnu ei sisaldu. Kuna kokkuleppemenetluse puhul on süüdistusakti asemel nimelt kokkulepe menetluse edasist kulgu määravaks oluliseks menetlusdokumendiks, tuleb õigeks pidada tõlgendust, et ka kokkulepe tuleb eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale anda kätte tõlgituna.
22. Otsese erandina on aga KrMS § 2562 lg 5 teises lauses sätestatud, et kiirmenetluse keskne dokument kiirmenetluse protokoll - antakse eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale kätte tõlgituna vaid tema taotlusel. Selline vaid süüdistatava taotlusel tõlkimise võimalus on kasutatav siiski vaid nn tavalises kiirmenetluses, mil piirdutaksegi vaid kiirmenetluse protokolli koostamisega. Kui aga prokuratuur on pidanud KrMS § 2562 lg-st 3 lähtuvalt vajalikuks kohaldada kiirmenetluses täiendavalt kas kokkuleppemenetluse või käskmenetluse reeglistikku, siis koostatakse tulenevalt sama paragrahvi viienda lõike kolmandast lausest kiirmenetluse protokolli asemel vastavalt kas kokkulepe või süüdistusakt ja eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale edastatakse kohustuslikus korras nende menetlusdokumentide tõlked.
23. Eelmärgitu kohaselt rikuti J. Š-ga kiirmenetluse raames kokkulepet sõlmides ja talle tõlgitud kokkuleppe teksti andmata jättes kriminaalmenetluse õigust. Samas tuleb nõustuda ringkonnakohtu otsuses ja prokuröri kassatsioonivastuseski märgituga, et seadusandja ei ole igasuguseid tõlgi tagamise sätete rikkumisi käsitanud kohtuotsuse tühistamise alustena. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p-s 9 sätestatu kohaselt on absoluutseks kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks vaid kriminaalasja kohtulik arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kohtueelsest menetlusest aga saab eesti keelt mittevaldava süüdistatava puhul tõlgi puudumine olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes vaid siis, kui on täiendavalt tuvastatud, et just nimelt tõlgi puudumisega kaasnes või võis kaasneda kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Sisuliselt tähendab KrMS §-s 10 ja § 339 lg 1 p-s 9 sätestatu tõlgendamine nende koostoimes seda, et nõutava tõlgi puudumine kohtueelses menetluses on üldjuhul kohtumenetluses heastatav.
24. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva kriminaalasja puhul on kohtueelses menetluses asetleidnud menetlusõiguse rikkumine kohtumenetluses heastatud. Tõlgi osalemisel koostatud maakohtu istungi protokollist nähtub üheselt, et J. Š. sai aru kokkuleppe tekstist ja kokkuleppemenetluse võimalikest tagajärgedest ning nõustus nendega. Kohtuistungi protokolli vaidlustanud ei ole. Seega puudub käesolevas kriminaalasjas alus käsitada tõlgi tagamata jätmist kohtueelses menetluses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
25. Tulenevalt eelmärgitust ning lähtudes KrMS § 361 p-st 1 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
26. aprilli
27. a otsus jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg