Obsah (8)

§ 29§ 150§ 38§ 111§ 130§ 23§ 134§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-62-10 Otsuse kuupäev 31. august 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järves

§ 29lg 1 p 5 alusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks välja riigieelarve vahenditest A. J. kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 30 090 krooni või muus põhjendatud ulatuses. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 4.1 Väärteoasjas peab kaitsjatasu hüvitamise taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, et kohus saaks teha menetluskulude otsustuse koos lahendiga. Käesolevas asjas tegi maakohus otsuse enne määratud kohtuistungit ja võttis sellega kaitsjalt võimaluse esitada kohtule kaitsjakulude väljamõistmise taotlust. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

4.2

1. veebruaril
2. a esitas Harju Maakohus kassaatorile kutse, millega kutsuti ta kaitsjana avalikule kohtuistungile, mis pidi toimuma
3. veebruaril 2010 kell 13.
5. veebruaril 2010 toimunud kohtuistungil määras kohus
6. märtsiks 2010 kella 10.00 sündmuskoha paikvaatluse, millel pidi osalema ka menetlusalune isik ja kaitsja.
7. märtsil 2010 edastas kohtusekretär kaitsjale kohtuotsuse lõpposa koos teatega, et "tulenevalt menetluse lõpetamisest ei toimu ka paikvaatlust".
8. märtsil 2010 koostas kaitsja kaitsjatasu väljamõistmise taotluse. 4.
9. Lähtuvalt

§-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 111p 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas menetluskulude otsustus.

Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus menetluskulude küsimust lahendanud. 4.4 KrMS § 304 järgi teatab kohus pärast süüdistatava viimast sõna kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa. KrMS § 315 lg 1 kohaselt kuulutab kohtunik kohtuotsuse teatavaks tehtud ajal. Kassaator leiab, et

1. märtsi
2. a kohtuotsusega on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna pole andnud menetlusalusele isikule viimase sõna õigust, mil oleks ühtlasi olnud võimalik esitada ka kaitsjatasu taotlus ning kohtuotsus kuulutati ajal, mida ei tehtud eelnevalt teatavaks. Kassaatori arvates on
3. märtsi
4. a kohtuotsusega rikutud KrMS §-i 304 ja § 315 lg-t
5. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-08, p 9). Käesolevas väärteoasjas möödus aegumise tähtaeg 10. märtsil 2010 kaebuse kohtuliku uurimise staadiumis. Samas leiab kolleegium, et 11. märtsil 2010

§ 29

lg 1 p 5 alusel väärteomenetlust lõpetava kohtuotsuse tegemisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

Kolleegiumi põhjendused on järgmised. 6. Teo aegumine kui absoluutne menetlustakistus tähendab eeskätt sisulise kohtuliku arutamise võimatust. Siiski ei takista see kohtuotsuse tegemise ja kuulutamise reeglite järgimist. Kaitsja viited KrMS §-le 304 ja § 315 lg-le 1 ei ole küll asjakohased, kuna väärteomenetluse seadustikus on reguleeritud kaebuse kohtuliku arutamise ning ka kohtuotsuse teatavakstegemise kord, mistõttu kooskõlas

§-ga 2 kriminaalmenetluse sätted ei kohaldu.

§ 130

lg 3 ja § 135 lg 1 näevad selles osas, et kohtuotsus kuulutatakse (pärast kohtuvaidlust) teatavaks tehtud ajal. Väärteomenetluse seadustik ei näe kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel ette võimalust teha kohtuotsus sellest kohtumenetluse pooli eelnevalt teavitamata. 7. Menetlusosaliste teavitamine kohtuotsuse tegemisest on oluline muu hulgas ka võimaldamaks neil esitada menetluskuludega seonduvaid taotlusi.

§ 23

kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus saab otsustada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise menetlusalusele isikule üksnes isiku taotluse alusel. 8. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames.

§ 38lg 1 näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kooskõlas Kr

MS § 306 lg 1 p-ga 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub

§ 134

lg-st 1 koostoimes § 111 p-ga 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada

§-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab

§-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus väärteoasjas nr 3-1- 1-32-06, p 4). Seda põhimõtet ei muuda ka võimalus vormistada menetluskulude otsustus eraldi kohtumäärusega, mis tuleneb väärteomenetluses

§-st 23 ja kriminaalmenetluses KrMS § 189 lg-st

1. Ka määrusena vormistatud menetluskulude hüvitamise otsustus kuulub olemuslikult kohtuotsuse juurde. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06, p 5.)
4. Käesolevas väärteomenetluses esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 30 090 krooni kassatsiooni lisana, põhjendades seda sellega, et kohtuotsust kuulutati sellest eelnevalt kohtumenetluse pooli teavitamata. Selles olukorras ei olnud menetlusalusel isikul võimalust enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa esitada taotlust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Sellega rikuti tema

§-st 23 tulenevat õigust vastavat hüvitist taotleda. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 174p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 11.

märtsi

1. a otsuse ja saadab väärteoasja, sealhulgas kassatsioonile lisatud kaitsja taotluse A. J-le kaitsjatasu hüvitamiseks, Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt.
2. Kaitsjale makstud tasu hüvitamise otsustamisel peab maakohus juhinduma Riigikohtu praktikas kujunenud kriteeriumidest, sh arvestama tasu maksmise põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-25-06, p 8). Arvesse võib võtta ka seda, mil määral oli kohtumenetluse kestvus ja sellest tulenevalt kulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumisest. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar