Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kinnipeeturegistrisse kogutud andmete kustutamist, sest andmete kogumine toimub seaduse alusel. Tulenevalt IKS § 14 lg 1 p-st 1, on sellisel juhul õigus töödelda andmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. IKS § 21 lg 2 p 3 annab andmesubjektile õiguse nõuda andmete kustutamist üksnes juhul, kui isikuandmete töötlemine pole seadusega lubatud.
lg 1 p-d 5 ja 8 annavad aluse andmekogu loomiseks, kuhu kogutakse andmeid vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise, suhete ning kontaktide kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. Põhimääruse § 38 näeb ette, et tegemist on piiratud juurdepääsuga andmekoguga ning põhimääruse 4. peatükk ei võimalda andmete väljastamist andmesubjektile. Kuna andmeid kogutakse vangla julgeoleku tagamiseks, oleks kogutud andmete väljastamine kinnipeetavast andmesubjektile andmete kogumise eesmärgiga vastuolus, sest võiks tekitada ohu vangla julgeolekule. Andmetega tutvumise võimaluse puudumine välistab omakorda võimaluse nõuda nende parandamist. Seega välistavad
peatükk kaebaja nõudeõiguse paranduste tegemiseks. Kui kaebajal puudub halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
koostoimes põhimäärusega), ei ole kinnipeetaval õigust nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et IKS § 21 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kaebajal õigust nõuda andmete kustutamist.
Samuti sätestab põhimääruse § 4 lg 2, et kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks (põhimääruse § 38 lg 1). Justiitsministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet võivad kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus (põhimääruse § 42 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde kinnipeeturegistris tema kohta olevatele andmetele, sest kinnipeeturegistrile on piiratud juurdepääs ja andmeid väljastatakse isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Kuna andmete parandamise nõudmine eeldab, et kinnipeetaval oleks juurdepääs tema kohta tehtud kandele, ei saa ta nõuda nende andmete parandamist, mis pole talle saanud õiguspäraselt teatavaks. Käesoleval juhul ei ole A. Sarapuul juurdepääsu kinnipeeturegistris tehtud kandele ja talle ei ole vastavaid andmeid ka väljastatud. Seega ei ole A. Sarapuul võimalik väidetavalt ebaõigete andmete parandamist nõuda. Seetõttu on kohtud kaebuse nimetatud nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud. 17. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.