RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-76-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev 16. september 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järves

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel loeti süüdistatava kinnipidamine

1. maist 2010 kuni
2. maini 2010 karistusaja hulka. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimuslikult kohaldamata. S. S-lt mõisteti riigituludesse välja 3262 krooni sundraha ja 3618 krooni kaitsjatasu.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega S. S-lt mõisteti välja kogu kaitsjatasu summas 3618 krooni. Kaitsja märkis, et riigi õigusabi osutamise tasu on käesolevas asjas 1932 krooni, seoses kaitsja sõiduga Rakverest Tallinna ja tagasi tekkis täiendav kulu 1686 krooni. S. S-lt on põhjendatud välja mõista kaitsjatasu ulatuses, mis tulnuks temalt välja mõista siis, kui õigusabi oleks osutanud advokaat, kelle büroo asukoht on Tallinn. Seega tuleks kaitsja hinnangul S. S-lt kaitsjatasuna välja mõista üksnes 1932 krooni, ülejäänud osa summas 1686 krooni tuleks aga jätta riigi kanda.
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
5. juuni
6. a määrusega Harju Maakohtu otsuse osaliselt, s.o S. S-lt 3618 krooni suuruse kaitsjatasu väljamõistmises ja mõistis S. S-lt välja 1290 krooni kaitsjatasu riigituludesse. Ülejäänud kaitsjatasu summas 2328 krooni jättis ringkonnakohus kaitsja enda kanda. Lisaks mõistis ringkonnakohus riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakonna kasuks välja 300 krooni advokaat A. Aasmaa poolt osutatud riigi õigusabi eest, mille jättis riigi kanda. Ringkonnakohtu määruses on kirjas, et määrus on lõplik. 3.1 Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et süüdistatav ei saanud kaasa rääkida selles, et talle määrati advokaat Rakverest, mistõttu on temalt õigusabi osutamisega seoses tekkinud lisakulu - tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude - väljamõistmine põhjendamatu. Seega tuleb S. S. kanda jätta kaitsjatasu, mis oleks temalt välja mõistetud siis, kui talle oleks riigi õigusabi osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et advokaadi tasu käesolevas kriminaalasjas osutatud riigi õigusabi eest on 1290 krooni, tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 1320 krooni ja sõidukulud 1008 krooni. Eelnevast tuleneb, et S. S-lt on põhjendatud välja mõista kaitsjatasu summas 1290 krooni. 3.2 Ülejäänud kulud õigusabile summas 2328 krooni on tekkinud seoses sellega, et õigusabi osutaja advokaadibüroo asub Tallinnast rohkem kui 100 km kaugusel. Käesolevas süüdistusasjas ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus Tallinnas asuvatel advokaadibüroodel ei oleks olnud võimalik S. S-le õigusabi osutada. Ringkonnakohus möönis, et riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga, kuid sellisel juhul peab riigi õigusabi osutamise ülesande vastuvõtnud kaitsja arvestama, et Eesti Advokatuuri juhatuse poolt
7. detsembril 2009 kinnitatud korra "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) p-s 52 sätestatud tasu makstakse ja p-s 57 sätestatud kulu hüvitatakse riigi poolt üksnes advokaadi põhjendatud taotluse alusel. Taotlus on põhjendatud juhul, kui riigi õigusabi osutamine toimub osutamise asukohast enam kui 40 km kaugusel asuvast advokaadibüroost vältimatutel põhjustel, st juhul, kui riigi õigusabi osutamise koha advokaadibüroodel pole millegipärast võimalik ise riigi õigusabi osutada või on see märkimisväärselt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud, kokku 2328 krooni, tuleb jätta kaitsja enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Ringkonnakohtu määruse peale on kaebuse esitanud süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud summas 2328 krooni jäeti kaitsja enda kanda. Kaitsja taotleb kaitsjatasu täies ulatuses tema kasuks väljamõistmist. Lisaks eelnevale palub kaitsja ringkonnakohtu määrust täpsustada selliselt, et kaitsjatasu 300 krooni määruskaebuse esitamise eest mõistetaks välja OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks, mitte OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakonna kasuks. Määruskaebuse põhjendused on lühidalt järgmised. 4.1 Käesolevas kriminaalasjas on kaitsjatasu kindlaks määratud Põhja Prefektuuri
9. mai
10. a ja Harju Maakohtu
11. mai
12. a määrustega. Nimetatud määrused on jõustunud ja nendega on kaitsjatasu OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja mõistetud. Ometigi on Tallinna Ringkonnakohus osa tasust jätnud kaitsja enda kanda. Kuna kaitsja vaidlustas määruskaebe korras maakohtu otsuse selles osas, millega sõidukulud jäeti süüdistatava kanda ja taotles sõidukulude jätmist riigi kanda, on ringkonnakohus, jättes tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud hoopis advokaadi enda kanda, väljunud määruskaebuse piiridest. Kuna ringkonnakohtus ei olnud vaidlust kaitsjatasu põhjendatuse ja vajalikkuse üle, puudus kaitsjal võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaitsja märgib, et kuivõrd ringkonnakohtu määrusega jäeti esmakordselt osa kaitsjatasust kaitsja enda kanda, peab kaitsjal riigi õigusabi osutajana olema võimalus seda otsustust määruskaebe korras vaidlustada. 4.2 Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga. Advokaat ei saa ise valida, mis piirkonnast tellimus saabub - tellimused jagatakse advokaatide vahel olenemata nende büroo asukohast. Eesti Advokatuur on sellega kehtestanud süsteemi, mis tema hinnangul tagab kohase, katkematu ja viivitamatu õigusabi osutamise viisil, mis eeldab, et advokaadid osutavad riigi õigusabi ka väljaspool oma büroo asukohta. Seejuures on see, kas eelarvest riigi õigusabi osutamise eest tasumiseks vahendeid jätkub, Eesti Advokatuuri riisiko ega anna alust jätta konkreetse riigi õigusabi osutaja kasuks kaitsjatasu välja mõistmata. Lisaks juhib kaitsja Riigikohtu tähelepanu sellele, et üksnes Korra p 52 alusel väljamõistetava tasu osas tuleb kaaluda, kas see on põhjendatud. Korra p-s 57 sätestatud kulude puhul menetlejal kaalutlusõigus puudub ja ta peab kontrollima üksnes seda, kas kulud on tekkinud. 4.3 Ekslikult on määruskaebuse esitamise tasu 300 krooni mõistetud välja OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks, kuivõrd advokaat A. Aasmaa tegevuskoht on alates
13. aprillist 2010 OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo. Nimetatud eksimus on võimalik lahendada KrMS § 431 alusel.
14. Vastuses määruskaebusele leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub määruskaebus jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Süüdistatava kaitsja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega lahendati tema määruskaebus Harju Maakohtu otsuse peale. Ringkonnakohtu määrusega tühistati maakohtu otsus süüdistatavalt kogu kaitsjatasu väljamõistmise osas ja jäeti osa kaitsjatasust advokaadi enda kanda.

§ 391

kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Riigikohtu praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe. Sellisteks juhtumiteks on olnud olukorrad, kui määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi - näiteks õigust vabadusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrust kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08, p 8) või kui määrus, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras vaidlustatav, on sisult õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi.
3. septembri
4. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-08 ja
5. detsembri
6. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08). Käesolevas asjas puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus sellise erandi tegemiseks, sest ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa süüdistatava ega teiste menetlusosaliste põhiseaduslike õiguste kahjustamist. Ringkonnakohus ei mõistnud kaitsjalt välja mingeid summasid teiste isikute kasuks, vaid jättis üksnes osa kantud kuludest kaitsja enda kanda. Jättes osa kaitsjatasust advokaadi enda kanda, on ringkonnakohus aga süüdistatava olukorda hoopis kergendanud. Seega puudub Riigikohtul menetluslik pädevus esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
7. Vaatamata eelnevale peab Riigikohtu kriminaalkolleegium ühetaolise kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada kohtute volitusi menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel.
8. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.

§-st 180 ei tulene võimalust jätta süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud või osa menetluskuludest kellegi kolmanda, näiteks advokaadi kanda.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kaitsjatasu summas 3618 krooni on OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo juba Põhja Prefektuuri
2. mai
3. a ja Harju Maakohtu
4. mai
5. a määrustega välja mõistetud (tl 29 ja tl 33). Neid määrusi vaidlustatud ei ole ja sellest tulenevalt on need käesolevaks ajaks jõustunud. Nende määrustega tehti otsustus tasuda OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo advokaat Anti Aasmaa poolt S. S-le osutatud õigusabi eest, kuid ei otsustatud seda, kes peaks lõplikult menetluskulud kandma. Lõpliku otsustuse - kas kulud kannab isik või riik - sai kohus

1. peatüki
2. jaos sätestatut arvestades teha alles siis, kui selgus menetluse tulemus. Nii oligi
3. mai
4. a otsuses kohtu ülesandeks KrMS § 306 lg 1 p-st 14 lähtudes kaaluda, kas mõista menetluskulud S. S-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja täies ulatuses või jätta osa neist KrMS § 180 lg-s 3 sätestatust lähtudes riigi kanda. Maakohus määraski kooskõlas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatuga, et menetluskulud tuleb jätta S. S. kanda. Ringkonnakohus aga, tehes otsustuse, millega jättis osa kaitsjatasust, s.o sõidukulud ja tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest advokaadi enda kanda, läks vastuollu KrMS § 180 regulatsiooni ning Põhja Prefektuuri
5. mai
6. a ja Harju Maakohtu
7. mai
8. a määrustega.
10. jaanuarist 2010 kehtib riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS) § 21 lg 3 uues sõnastuses. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt kehtestab advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Seega anti alates
11. jaanuarist 2010 vahendid riigi õigusabi osutamiseks Eesti Advokatuurile ning advokatuuri pädevuses on kehtestada vastav tasude ja kulude hüvitamise kord. Eesti Advokatuuri juhatus on RÕS § 21 lg 3 alusel
12. detsembri 2009 otsusega ka vastava Korra kehtestanud. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile taotluse, milles märgib RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel maksmisele kuuluva tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga. Tulenevalt RÕS § 22 lg 7 esimesest lausest kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnevast lähtudes tuleb taotluse saanud menetlejal kontrollida, kas advokaadi poolt taotletud tasu ja kantud kulud on kooskõlas Korras sätestatuga ja põhjendatud. Seejuures puudub menetlejal alus irduda Korra regulatsioonist ja seada kahtluse alla advokatuuri poolt kehtestatud riigi õigusabi tasu maksmise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise süsteem isegi siis, kui menetlejale tundub see mingil põhjusel ebamõistlik. 10.1 Korra kuni
13. juulini 2010 kehtinud redaktsiooni p 52 kohaselt makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt kaugusele, kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on riigi õigusabi osutamise põhimõtete vastane siduda advokaadi taotluse põhjendatust sellega, kas riigi õigusabi oleks saanud tulla osutama riigi õigusabi osutamise koha piirkonnas asuva advokaadibüroo advokaat või mitte. Advokaadid tegutsevad riigi õigusabi osutamise valdkonnas vaba konkurentsi tingimustes ning on õigustatud avaldama riigi õigusabi osutamise soovi mistahes Eesti piirkonnas. On ebamõistlik eeldada, et advokaat, saades riigi õigusabi infosüsteemi kaudu n-ö piirkonnavälise tellimuse, uurib esmalt Eesti Advokatuurilt, kas välja on selgitatud, et ükski piirkonnas asuva advokaadibüroo advokaat ei saa õigusabi osutada ning keeldub riigi õigusabi osutamisest juhul, kui selgub, et mõni selline advokaat on tõepoolest riigi õigusabi osutamiseks vaba. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab seejuures, et RÕS § 18 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohustub advokatuuri nimetatud advokaat asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Riigi õigusabi osutamisest keeldumine on sätestatud RÕS §-s 19, kuid sellest sättest ei tulene, et advokaadil oleks riigi õigusabi osutamisest võimalik keelduda juhul, kui riigi õigusabi osutamise koht asub väljaspool tema büroo tööpiirkonda. Eelnevast lähtudes asub kriminaalkolleegium seisukohale, et Korra p-s 52 sätestatud advokaadi taotluse põhjendatuse kindlakstegemiseks tuleb menetlejal kontrollida kitsalt konkreetse sõidu põhjendatust, st seda, kas advokaat käis riigi õigusabi osutamise kohas ja kas ta käis seal seoses riigi õigusabi osutamisega. Samuti peab menetleja kaaluma, kas advokaadil oli vaja riigi õigusabi osutamise kohta sõita nt ei saa üldjuhul põhjendatuks lugeda, et advokaat külastab vahi all viibivat kaitsealust ühe kaebuse koostamise ettevalmistamiseks korduvalt. 10.2 Samal seisukohal on Riigikohtu kriminaalkolleegium ka sõidukulude osas. Korra p 57 kohaselt määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta. Korra p 59 sätestab, et p-s 57 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta. Järelikult tuleb menetlejal ka sõidukulude puhul kontrollida advokaadi taotluse põhjendatust, kuid nagu eespool märgitud, ei hõlma põhjendatuse kontroll seda, kas riigi õigusabi osutamise piirkonnast oleks mõni advokaat saanud riigi õigusabi osutada või mitte.
14. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 391 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S. S. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa määruskaebuse läbi vaatamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar