← Eesti

3-3-1-25-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-25-10

  1. september 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla direktori
  2. juuni
  3. a käskkirja nr 1-4/932 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks äravõetud esemete tagastamiseks või nende maksumuse hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus haldusasjas nr 3-09-1660 Vadim Poslavski määruskaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Vadim Poslavski määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-09-
  8. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks lahendamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Vadim Poslavski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla direktori
  10. juuni
  11. a käskkirja ja kohustada Tartu Vanglat tagastama temalt läbiotsimise käigus äravõetud esemeid või kompenseerima nende maksumuse. Tartu Halduskohus jättis
  12. oktoobri
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1660 kaebuse rahuldamata.
  14. Vadim Poslavski esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas V. Poslavski taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tal
  15. novembril 2009 raha 0,57 krooni.
  16. Tartu Ringkonnakohus jättis
  17. detsembri
  18. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1660 V. Poslavski taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning tagastas sama määrusega apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi V. Poslavski maksejõuetus on tõendatud, ei anna see alust tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Üks päev enne apellatsioonkaebuse jõudmist halduskohtusse on V. Poslavski kulutanud kaupluses 245,70 krooni. Arvestades kaupluses tehtud kulutuste suurust ja aega, saab asuda seisukohale, et V. Poslavski viis end tahtlikult apellatsioonkaebuse esitamise ajaks maksejõuetuse seisundisse eesmärgiga vältida riigilõivu tasumise kohustust. Valdavalt ei olnud nende ostude näol tegemist selliste kulutustega, mida Riigikohus on oma lahendites pidanud põhjendatuks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  19. novembri
  20. a määrus asjas nr 3-3-1-55-07 ning
  21. detsembri
  22. a määrus asjas nr 3-3-1-83-07). Kinnipeetavad on riiklikul ülalpidamisel ja neile on riigi poolt tagatud kõik eluks vajaminev. Asjaolu, et kinnipeetav soovib lisaks tarbida täiendavaid hüvesid ning teha selleks kulutusi, ei ole aluseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades halduskohtu otsuse kättesaamise aega, pidi V. Poslavskile apellatsioonkaebuse esitamise kavatsus olema teada enne kauba tellimist
  23. novembril 2009 ning selle ostu eest tasumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  24. Vadim Poslavski esitas Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse, kus leiab, et ringkonnakohus on põhjendamatult järeldanud, et kaebaja on oma maksejõuetuse tahtlikult põhjustanud. Kulutused olid vajalikud täisväärtuslikuks äraelamiseks Eesti vanglas. Kaebajal ei ole püsivat sissetulekut ning vangla ei anna talle tööd. V. Poslavski peab ise maksma elektri kasutamise eest ja end ise varustama hügieenitarvete ja esmatarbevahenditega. Lühikest aega (peaaegu kolm kuud) kaebaja töötas, saades tasust reaalselt kätte umbes 300 krooni kuus.
  26. mai
  27. a määrusega peatas Riigikohus käesoleva haldusasja menetluse kuni Riigikohtu lahendi jõustumiseni asjas nr 3-3-1-20-10 (Andres Sarapuu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  28. jaanuari
  29. a määruse haldusasjas nr 3-09-2495 tühistamiseks). Riigikohtu halduskolleegium rahuldas
  30. juuni
  31. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-20-10 Andres Sarapuu määruskaebuse. Kolleegium uuendas
  32. septembri
  33. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Vadim Poslavski esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Tartu Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata ja asus seisukohale, et kuigi V. Poslavski maksejõuetus on tõendatud, ei anna see alust tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Nimelt on kaebaja ringkonnakohtu hinnangul viinud ennast tahtlikult apellatsioonkaebuse esitamise ajaks maksejõuetuse seisundisse eesmärgiga vältida riigilõivu tasumise kohustust. Ringkonnakohus märkis, et kinnipeetavad on riiklikul ülalpidamisel ja neile on riigi poolt tagatud kõik eluks vajaminev.
  35. Halduskohtu otsuse sai kaebaja kätte
  36. oktoobril 2009 ning apellatsioonkaebuse esitas ta
  37. novembril
  38. Apellatsioonkaebusele lisatud V. Poslavski isikuarve väljavõttest nähtuvalt tasus ta samal päeval kaupluses 245,70 krooni. Arvele (tl 132) on ostu juurde märgitud kuupäev
  39. november
  40. Arvelt nähtuvalt ostis V. Poslavski kauplusest hügieenitarbeid, teed (32,90 krooni), kohvi (50,00 krooni), sigaretipaberit (14,40 krooni), tikke 6 tk (3,90 krooni) ja tubakat 30 g (63,00 krooni). Apellatsioonkaebuse esitamise ajal oli kaebajal vangla teatel ka püsiv sissetulek 324 krooni kuus riigikeele õppimise eest, kusjuures õpe pidi lõppema
  41. detsembril
  43. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1
  44. lause alusel võib isiku taotlusel kohtumäärusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  45. juuni
  46. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 (p 15), et kui riigilõivust vabastamise taotlusest, majandusliku seisundi teatisest ja muudest kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et isikul ei olnud kaebust (või kui riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus esitatakse pärast kaebuse esitamist, siis nimetatud taotlust) esitades riigilõivu tasumine faktiliselt võimalik, tuleb ta üldjuhul riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada. Taotluse võib jätta rahuldamata vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Põhjendatud kahtluse korral, et isik on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksejõuetuks, võib kohus taotlejalt nõuda täiendavate põhjenduste või tõendite esitamist või koguda tõendeid omal algatusel. Kolleegium märkis, et enne oma õiguste rikkumisest teadasaamist ei pea isik ette nägema halduskohtusse pöördumise vajadust ega kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tarbeks raha säästma. Seetõttu peaks kohus hindama üksnes neid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis jäävad kaebaja õigusi piiravast haldusaktist või toimingust teadasaamise ja halduskohtule kaebuse või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise vahelisse perioodi. Kolleegium jäi oma senise praktika juurde, et kohtul tuleb maksejõuetuse põhjuste hindamisel arvestada, et kaebajal, sealhulgas kinnipeetaval, keda peetakse ülal riigieelarvest, võib esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud. Ka pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.
  47. Arvestades, et käesolevas asjas võis ringkonnakohtul tekkida põhjendatud kahtlus, et V. Poslavski on muutnud end mõjuva põhjuseta maksejõuetuks, võis kohus koguda täiendavaid andmeid kaebaja kulutuste sisu kohta. Põhjendatud kulutusteks on Riigikohtu praktikas peetud näiteks telefonikaartide ostmist vanglaväliseks suhtlemiseks, dokumentidest koopiate tegemist, ümbrike ja postmarkide ostmist ning elektri eest tasumist (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-31-55-07, p 8), samuti võivad põhjendatud olla kulutused hügieenitarvetele, kui kinnipeetav ei saa neid vanglalt tasuta (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-81-09, p 8).
  48. Kolleegium peab vajalikuks viidata asjaolule, et ka enne kulutuste tegemist vangla poes ei olnud V. Poslavski isikuarvel piisavalt vaba raha, et tasuda riigilõivu täies ulatuses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. RLS § 56 lg-st 18 tulenevalt kehtib sama riigilõivumäär ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuivõrd apellatsioonkaebuse esitamise hetkel oli V. Poslavski isikuarvel 0,57 krooni ja poes oli ta kulutanud 245,70 krooni, siis pidi tal enne vangla kaupluses kulutuste tegemist olema raha 246,27 krooni. Juba sellest tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et vangla poes ostude tegemisega põhjustas V. Poslavski enda maksejõuetuse.
  49. Andmaks hinnangut V. Poslavski tehtud kulutuste põhjendatusele, pidanuks ringkonnakohus selgitama välja, mida kaebaja vangla poest ostis. Vaidlustatud määruses ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta pidas V. Poslavski konkreetseid kulutusi põhjendamatuks. VangS § 50 lg 1 sätestab, et kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Tartu Vangla direktori
  50. septembri
  51. a käskkirjaga nr 1-3/108 kinnitatud Tartu Vangla kinnipeetavatele hügieenipakkide väljastamise juhendi p 1.1 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vangla poolt hügieenipakk üks kord kvartalis. Juhendi p 1.2 järgi tekib kinnipeetaval õigus taotleda hügieenipakki ainult siis, kui tema isiklikul arvel on taotlusele eelneva kolme kuu keskmine vaba raha jääk alla 150 krooni (kuude lõikes ei oleks üle 150 krooni). Arvestades raha liikumist kaebaja arvel ning vanglalt saadud teavet tema igakuise sissetuleku kohta, ei ole V. Poslavskil juhendi p 1.2 alusel õigust taotleda vanglalt tasuta hügieenipakki. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et V. Poslavski oleks vanglalt tasuta hügieenitarbeid saanud.
  52. Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et V. Poslavski kulutused hügieenitarvetele olid põhjendatud. Ringkonnakohus pidanuks riigilõivust vabastamisel arvestama põhjendamatute kulutustena üksnes kulutusi teele, kohvile ja suitsetamistarvetele - kogusummas 164,20 krooni. Kui kaebaja oleks need kulutused jätnud tegemata, oleks ta olnud võimeline tasuma riigilõivu üksnes osaliselt. Seetõttu pidanuks ringkonnakohus kaaluma V. Poslavski vabastamist riigilõivu tasumisest vähemalt osaliselt.
  53. Eeltoodud põhjendustel tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu
  54. detsembri
  55. a määruse haldusasjas nr 3-09-
  57. Täiendavalt peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.
  58. detsembri
  59. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata V. Poslavski taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tagastas sama määrusega apellatsioonkaebuse. HKMS § 84 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud, määrab kohus riigilõivu tasumiseks tähtaja ning riigilõivu määratud tähtajaks tasumata jätmise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata. Sellest tulenevalt pidanuks kohus jätma pärast riigilõivust vabastamata jätmist apellatsioonkaebuse käiguta ja andma kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.