Obsah (4)

§ 84§ 23§ 15§ 83

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-3-1-41-10 23. september

) § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium märkis, et juhul kui kaebus jäetakse eelnimetatud alusel läbi vaatamata, on kaebajal õigus taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

1. M. Lillemets esitas
2. juulil 2010 Tartu Halduskohtule taotluse tagastada talle Tartu Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni ja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni. Tartu Halduskohus edastas
3. juuli
4. a kirjaga koopia nimetatud taotlusest Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus edastas selle koopia
5. juulil 2010 omakorda Riigikohtule, märkides kaaskirjas, et

§ 84

lg 4 p 3 alusel riigilõivu tagastamine on selle kohtu pädevuses, kes jätab kaebuse läbi vaatamata. Tartu Halduskohus lahendas

1. juuli
2. a määrusega M. Lillemetsa
3. juuli
4. a taotluse halduskohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu puudutavas ulatuses ja otsustas

§ 84

lg 4 p 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 alusel tagastada riigilõivu pooles ulatuses, s.o 750 krooni M. Lillemetsale tema taotluses märgitud kontole. Halduskohus lähtus asjaolust, et Riigikohus tagastas kaebuse osaliselt kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tartu Halduskohtu

1. juuli
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 saadeti määrus Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks. Kohtute Raamatupidamiskeskus teatas
3. augusti
4. a kirjaga Tartu Halduskohtule, et seadusliku aluse puudumise tõttu ei ole võimalik väljamakset teostada. Osundades RLS § 12 lg-le 1, märkis Kohtute Raamatupidamiskeskus, et riigilõivu tagastamine M. Lillmetsale pole võimalik, kuna tema polnud riigilõivu maksja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 84

lg 4 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

§ 84lg 7 esimese lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel.

1. Riigikohus leidis
2. juuni
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-10, et tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise taotluse osas on läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtuväline menetlus ning M. Lillemetsa kaebus tuleb selles osas jätta

§ 23lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Seega esineb

§ 84lg 4 p-s 3 sätestatud alus riigilõivu tagastamiseks.

1. Kuna Tartu Halduskohus on halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas asunud taotlust menetlema (tl 173?176), lahendab Riigikohus vaid ringkonnakohtu poolt edastatud taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas. Vaidlust pole selles, et 1500 krooni suurune riigilõiv on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud.
2. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et

§ 84lg 4 p 3 alusel riigilõivu tagastamiseks tuleks alati esitada eraldi taotlus.

Praegusel juhul on M. Lillemets esitanud taotluse, milles palub riigilõiv tagastada temale.

§ 15lg 1 kohaselt on õigus halduskohtumenetluses taotlusi esitada menetlusosalisel.

Sellist õigust pole menetlusseadustikuga antud menetlusvälisele isikule. M. Lillemets on asjas kaebaja ja apellant, st menetlusosaline. Riigilõiv on üks menetluskulu liik (

§ 83lg-d 1 ja 2).

Menetluskulude, sh riigilõivu tasumise kohustus on menetlusosalisel, mitte menetlusvälisel isikul. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel (

§-d 92 ja 93) on isikute ring samuti piiratud menetlusosalistega. Ka riigilõivu tasunud isikuna RLS § 12 lg 1 tähenduses tuleb mõista menetlusosalist halduskohtumenetluse seadustiku mõttes, kellel oli kohustus riigilõivu tasuda. Seega on põhjendatud rahuldada M. Lillemetsa taotlus ning tagastada talle riigilõiv taotluses märgitud kontole.

1. M. Lillemetsa kaebus jäeti läbi vaatamata tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise osas ja jäeti rahuldamata väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas. Menetlus asjas on praeguseks lõppenud ja puudub võimalus välja selgitada, milline osakaal kaebusest oli tervise kahjustamisega tekkinud kahjul ja milline väärikuse alandamisega tekitatud kahjul. Seetõttu tuleb M. Lillemetsa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada pooles ulatuses, s.o 750 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada M. Lillemetsa
2. juuli
3. a taotluses näidatud kontole: Rahandusministeerium, xxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann