← Eesti

3-4-1-21-09

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-4-1-21-09

  1. september 2010 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  2. juuni
  3. a määruse nr 144 "Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" § 4 lg 6 p 4, § 5 lg-te 1?4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 põhiseadusele vastavuse kontroll RESOLUTSIOON Peatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kuni haldusasjas nr 3-05-384 esitatud kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna Halduskohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Raudteeinspektsiooni (RI) peadirektor määras
  5. aprilli
  6. a käskkirjaga nr 51ü AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri prognoositava kasutustasu põhiteenuse ja lisateenuse eest
  7. mail 2005 algavaks liiklusgraafikuperioodiks. RI peadirektor määras
  8. juuli
  9. a käskkirjaga nr 81ü,
  10. augusti
  11. a käskkirjaga nr 93ü,
  12. septembri
  13. a käskkirjaga nr 104ü,
  14. oktoobri
  15. a käskkirjaga nr 118ü,
  16. novembri
  17. a käskkirjaga nr 131ü,
  18. detsembri
  19. a käskkirjaga nr 152ü,
  20. jaanuari
  21. a käskkirjaga nr 15ü,
  22. veebruari
  23. a käskkirjaga nr 32ü,
  24. märtsi
  25. a käskkirjaga nr 43ü,
  26. aprilli
  27. a käskkirjaga nr 61ü,
  28. mai
  29. a käskkirjaga nr 75ü ja
  30. juuni
  31. a käskkirja nr 88ü p-ga 1 AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasud
  32. mail 2005 alanud liiklusgraafikuperioodil.
  33. AS Eesti Raudtee palus
  34. mail 2005 halduskohtusse esitatud kaebuses tunnistada käskkirjad nr 51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ning käskkirja nr 88ü p 1 õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huviks oli kahju hüvitamise kaebuse esitamine.
  35. Tallinna Halduskohus tunnistas
  36. septembri
  37. a otsusega asjas nr 3-05-384 RI peadirektori käskkirjad nr 51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ja käskkirja nr 88ü p 1 õigusvastaseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
  38. juuni
  39. a määrusega nr 144 kehtestatud "Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" (kehtis
  40. juuni 2004 kuni
  41. mai 2008) § 4 lg 6 p 4, § 5 lg-d, 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 vastuolus olevaks PS §-ga 3, § 94 lg-ga 2, §-ga 31 ja §-ga 32 ning jättis need sätted kohaldamata. Sellega algatas ta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
  42. Riigikohus palus
  43. jaanuari
  44. a kirjas menetlusosalistel vastata lisaküsimustele, mis puudutasid AS-i Eesti Raudtee põhiõigusvõimelisust ja Riigikohtu pädevust kontrollida metoodika materiaalset põhiseaduspärasust. Kuna asja arutaval koosseisul tekkisid kahtlused ka metoodika aluseks oleva volitusnormi põhiseadusele vastavuse kohta, siis palus Riigikohus
  45. aprilli
  46. a kirjas menetlusosalistel avaldada oma arvamus ka selles küsimuses. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis asja
  47. mai
  48. a määrusega lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
  49. AS Eesti Raudtee esitas
  50. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumise kohta ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Samal kuupäeval esitas AS Eesti Raudtee Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse lõpetamiseks. ÜLDKOGU SEISUKOHT
  51. AS Eesti Raudtee esindaja esitas
  52. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumise kohta haldusasjas nr 3-05-
  54. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 56 lg 1 kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalve "menetlus lõpetatakse, kui enne asja läbivaatamise lõppemist langeb ära taotluse, kaebuse või protesti alus, samuti taotlusest, kaebusest või protestist loobumise korral".
  55. Osundatud sätte kohaselt peaks üldkogu menetluse praeguses asjas lõpetama, kui Tallinna Halduskohus otsustab kaebusest loobumise vastu võtta ja tühistada oma
  56. septembri
  57. a otsuse haldusasjas nr 3-05-
  58. Oma otsuse tühistamisega tühistaks halduskohus ka selle otsuse resolutsioonis PSJKS § 9 kohaselt sisalduva punkti, millega ta tunnistas eespool punktis 3 nimetatud sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellises olukorras ei oleks Riigikohtu ees enam põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatavat kohtu taotlust, mille alusel nende sätete põhiseadusele vastavust kontrollida. Üldkogu lisab, et PSJKS § 56 lg 2, mille kohaselt kohtu algatatud menetlust asja aluse äralangemisel ei lõpetata, ei takista praeguses asjas menetluse lõpetamist. PSJKS § 56 lg 2 on mõeldud olukordade jaoks, kus pärast järelevalvemenetluse algatamist on kehtetuks tunnistatud või muudetud see säte, mille põhiseadusele vastavust järelevalvemenetluses hinnatakse.
  59. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Üldkogu hinnangul ei ole võimalik HKMS § 21 lg 1 kohaselt kaebusest loobuda pärast asjas otsuse tegemist halduskohtus. Kaebusest oleks võimalik loobuda alles ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses. Kui ringkonnakohus võtab apellatsioonimenetluses kaebusest loobumise vastu, siis tühistab ta ka halduskohtu otsuse (HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 2), misjärel langeks ära järelevalve menetluse algatanud halduskohtu taotlus. Kuna halduskohus ei saa HKMS § 21 lg 1 alusel kaebusest loobumise taotlust lahendada, peaks menetlusosaline kaebusest loobumiseks esitama halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Selleks aga ei saa menetlusosalist kohustada.
  60. Niisuguses erandlikus olukorras, kus pärast põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatava halduskohtu otsuse tegemist on kaebaja enne Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas lahendi tegemist esitanud halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ja kaebaja ei soovi ei haldus- ega põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasist menetlemist, võib siiski olla võimalik, et halduskohus juhindub eelmainitud erandlikke olusid arvestades HKMS §-st 5 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4511 lg-ga 1, mitte HKMS § 21 lg-st
  61. Sellisel juhul on halduskohtul võimalik võtta kaebusest loobumine vastu, tühistada oma varasem otsus ja lõpetada asjas menetlus.
  62. Kuni ei ole selge, kuidas halduskohus lahendab talle esitatud kaebusest loobumise avalduse, ei ole selge ka see, kas halduskohtu esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jääb püsima. Sellises olukorras ei saa üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasi menetleda ja seda sisuliselt läbi vaadata. Menetlus praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tuleb seetõttu peatada kuni kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna Halduskohtus. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.