← Eesti

3-2-1-78-10

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-78-10 Tartu,

  1. september
  2. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa AS-i BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) hagi Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) ja OÜ MODULVEST ELAMU vastu õiguse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-8862 AS-i BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) määruskaebus Hageja AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis; registrikood 11064316), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis; registrikood 10876979), esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja OÜ MODULVEST ELAMU (registrikood 10633812)
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-8862 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  10. Arvata AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) määruskaebuselt
  11. aprillil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.
  12. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. AS BIODIESEL PALDISKI (hageja) esitas
  14. veebruaril 2010 Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis; kostja I) ja OÜ MODULVEST ELAMU (kostja II) vastu hagi, milles palus keelata kostjatel panna maksma hageja saneerimiskavast (kinnitatud Tallinna Ringkonnakohtu
  15. septembri
  16. a määrusega) tulenev võlg ja tuvastada, et hagejal on õigus tasuda saneerimiskava maksegraafiku alusel võlga alates kolme kuu ja 18 päeva möödumisest päevast, mil kostja I ise on hageja vastu kõik oma lepingust tulenevad kohustused täitnud.
  17. Harju Maakohus jättis
  18. veebruari
  19. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale hagi eseme täpsustamiseks aega
  20. märtsini
  22. Hageja esitas
  23. veebruaril hagiavalduse täpsustuse, milles loetles kostjate kohustused ja palus tuvastada, et tal on õigus alustada saneerimiskavas ettenähtud maksegraafiku alusel kostjatele maksete tegemist kolm kuud ja 18 päeva pärast kostjate kohustuste täitmist.
  24. Harju Maakohus jättis
  25. veebruari
  26. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja tagastas selle. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hageja saneerimiskava on kohtu määrusega kinnitatud ja saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 5 järgi on see kavas kinnitatud nõuete osas täitedokumendiks. Hageja soovib saneerimiskava muuta, kuid sellise hagiga seda teha ei saa. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale ei ole hageja määruskaebust esitanud.
  27. Hageja esitas
  28. märtsil 2010 maakohtu määruse peale määruskaebuse.
  29. Maakohus võttis
  30. märtsi
  31. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule.
  32. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  33. märtsi
  34. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et täitedokumendi täidetavust ei saa kõrvaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit kasutades. Saneerimiskavast ei tulene poolte vastastikuseid kohustusi. Hageja viited TsMS § 368 lg-le 2 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ei ole asjakohased, sest hageja ei ole nõudnud ei sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ega täitedokumendi selgitamist.
  35. Hageja esitas
  36. aprillil 2010 määruskaebuse Riigikohtule, milles palus alama astme kohtute määrused tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab saneerimiskava kui täitedokumendi vastu kasutada õiguskaitsevahendeid, sh sundtäitmise lubamatuks tunnistada, olenemata sellest, kas saneerimiskavas on sätestatud vastastikused kohustused või mitte, mh ei saa saneerimiskavas ette näha kohustusi võlausaldajatele. Hageja soovib kasutada VÕS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud õiguskaitsevahendit, s.o keelduda oma kohustuse täitmisest kuni kostja I ei täida oma kohustusi, mitte ei soovi muuta saneerimiskava. Oluline ei ole, kas rikkumine toimus enne või pärast saneerimiskava kinnitamist, saneerimiskavasse võeti kostja I nõue täies ulatuses seetõttu, et eeldati, et kostja I täidab ka oma kohustused.
  37. Hageja esitas
  38. mail 2010 maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja enda pankroti.
  39. Pärnu Maakohus lõpetas
  40. mai
  41. a määrusega SanS § 40 lg 2 alusel hageja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, sest hageja on püsivalt maksejõuetu.
  42. Harju Maakohus kuulutas
  43. juuli
  44. a määrusega välja hageja pankroti ning kinnitas
  45. augusti
  46. a määrusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse hageja lõpetamise kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  47. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse muutmiseks ning see tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Kolleegium järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
  48. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja saneerimiskava oli kohtu määrusega kinnitatud ja SanS § 45 lg 5 järgi on kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõuete suhtes, mille täidetavust ei saa VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades kõrvaldada. Kolleegium möönab, et hageja saanuks hagiavalduses kirjeldatud olukorras esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi. Riigikohtu
  49. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1- 31-10 tehtud otsuse p 19 järgi ei ole TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt on võimalik täitemenetluse alustamist takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses. Kuna hageja ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, leidis ringkonnakohus õigesti, et hageja viited TMS § 221 lg-le 1 ei ole asjakohased.
  50. Lisaks eeltoodule juhib kolleegium tähelepanu, et hagi tuleks praegu jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja saneerimismenetlus on ennetähtaegselt lõpetatud. Pärast Riigikohtule määruskaebuse esitamist esitas hageja maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja enda pankroti. Maakohus lõpetas
  51. mai
  52. a määrusega ennetähtaegselt hageja saneerimismenetluse, sest hageja on püsivalt maksejõuetu. Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad SanS § 44 lg 1 järgi tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, sh saneerimiskava ja kohustus seda täita. Kuna saneerimiskava enam ei kehti, ei ole hagejal hagis taotletud eesmärki võimalik saavutada.
  53. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja tasutud kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Jaak Luik, Villu Kõve, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.