Obsah (7)

§ 477§ 209§ 689§ 654§ 171§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus KOHTUMÄÄRU

) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. 18. Esmalt lahendab kolleegium avaldaja III taotluse menetlusse astumiseks avaldaja IV asemel.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega kohalduvad hagita menetluses ka menetlusõigusjärglust reguleerivad sätted.

§ 209

lg 1 kohaselt lubab kohus juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku § 391 lg 1 järgi võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav äriühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. Avaldaja III taotluse kohaselt on avaldaja IV ühinenud avaldajaga III. Ühinemisleping sõlmiti 8. oktoobril 2009, ühinemisotsus võeti vastu 10. novembril 2009 ning kanne ühinemise kohta tehti äriregistrisse 25. jaanuaril 2010. Seega on avaldaja III avaldaja IV üldõigusjärglane. Kuna avaldaja IV on lõppenud, on tegemist menetlusõigusjärglusega

§ 209lg 1 järgi.

1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on õigesti määranud reaalosad isikutele, kellele kuulub ainult mõtteline osa kaasomandist, viies hoone mõttelised osad vastavusse reaalosade suurusega ning lähtudes seejuures
2. a eksplikatsioonist ja plaanidest, mis vastavad ruumide tegelikule paigutusele ja kajastavad hoones tehtud ümberehitusi. Kolleegium leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust ringkonnakohtu määrust muuta või tühistada. Kuna Riigikohus jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja järgib ringkonnakohtu põhjendusi, ei pea Riigikohus oma määrust põhjendama (

§ 689lg 5).

Vastuseks määruskaebuse väidetele peab kolleegium aga vajalikuks selgitada järgmist.

1. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et avaldajatele annab õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist AÕSRS § 12 lg 5, mille kohaselt võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist mh juhul, kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist. Kaasomandi lõpetamise nõude läbivaatamisel kohaldatakse AÕS §-des 76 ja 77 sätestatut. Kaasomanikul on AÕS § 76 lg 1 kohaselt õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kolleegium selgitab, et kaasomandi lõpetamisel AÕSRS § 12 lg 5 järgi saab kohus määrata tulevaste korteriomandite omanike vahel neile kuuluva ehitise reaal- ja mõttelisi osi üksnes tegelikkusele vastava plaani alusel. Avaldajad ja puudutatud isikud ei ole avaldanud, et kohtule esitatud ehitise
2. a eksplikatsioon ja plaan ei vasta tegelikkusele. Seega pidi maakohus avalduste lahendamise aluseks võtma ehitise
3. a eksplikatsiooni ja plaanid, mis kajastavad hoones tehtud ümberehitusi. Avaldaja I määruskaebuse väide, et nimetatud plaane ei tarvitse linnavalitsus kinnitada ja seetõttu ei ole kohtumäärus täidetav, ei ole asjakohane. See kohtumäärus ei asenda KOS § 5 lg 3 pdes 1 ja 2 ettenähtud korteriomandite kinnistamiseks vajalikke riikliku hooneregistri pidaja või ehitus- või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopiaid korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist ega muid kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumente.
4. Kuivõrd ringkonnakohus järgis maakohtu määruse põhjendusi, jättes need

§ 654

lg 6 ja § 659 alusel kordamata, nõustus ringkonnakohus mh maakohtu põhjendustega kaasomandis olevate ruumide reaalosade hulka arvamise kohta. Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Maakohus on põhjalikult kaalunud kõigi kaasomanike huve ja leidnud, et kaasomandi osaks olevad avaldaja II kasutuses olevad trepikojaruumid 56-8 ja 56-9, esimese korruse ruumid nr 56-12 kuni 56-16 ning keldriruum nr 56-1 tuleb jätta avaldaja II reaalosa hulka. Muu hulgas on maakohus arvestanud asjaoluga, et ruumid on avaldaja II seaduslikus valduses. Praeguses kaasomandi lõpetamise asjas ei olnud kohtul alust hinnata avaldaja II omandiõiguse tekkimise alust, sest omandi vaidlustamise nõuet ei ole esitatud. Samuti on maakohus põhjalikult kaalunud kõigi kaasomanike huve, leides, et pööninguruumid nr 147-154, mis ei ole ühegi kaasomaniku tegelikus valduses, tuleb jätta OÜ DEIMENT reaalosaks ning korterid nr 24 ja 25 tuleb määrata avaldaja III reaalosa hulka. Kolleegium selgitab, et selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (p 22) ja Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 (p 20)). Lisaks peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg 1 esimese lause järgi piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone väliskuju muutmata. Sama lõike teise lause järgi võib korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaaþiosa. Trepikoja, keldri ja pööningu kuulumist korteriomandite reaalosade hulka ei välista ka KOS § 2 lg 2, mille kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega võivad korteriomandi reaalosa hulka kuuluda ka trepikoja-, keldri- ja pööninguruumid juhul, kui need vastavad KOS § 2 lg-s 1 sätestatule (vt ka Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09 (p 16)). Praeguses vaidluses ei ole menetlusosalised väitnud, et korteriomandite reaalosade hulka on arvatud ruume, mis ei vasta KOS § 2 lg 1 tingimustele. Kolleegium märgib, et asjassepuutuv ei ole ka see määruskaebuse väide, et kaasomandi koormamiseks kasutuslepinguga on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Kaasomandi lõpetamise asjas ei oma tähtsust võimalikud võlaõiguslikud koormamislepingud, mida kaasomanikud on sõlminud kolmandate isikutega.
7. Menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

§ 171lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 23. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks