3-3-1-49-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-49-10

1. september 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann R. K. kaebus Viru Vangla
2. aprilli 2009 otsuse nr 6-20.1/6307-2 osaliseks tühistamiseks, CD-raadiomaki kohta esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ja taotlusele tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a otsus haldusasjas nr 3-09-1629 R. K. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada R. K. kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsus haldusasjas nr 3-09-
7. Tühistada Viru Vangla
8. aprilli
9. a otsus nr 6-20.1/6307-2 CD-raadiomakki käsitlevas osas ja kohustada Viru Vanglat taotlust uuesti läbi vaatama hiljemalt 30 päeva möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest kohtukantselei kaudu. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetus R. K.
10. veebruari
11. a taotlusele CDraadiomaki kambrisse lubamiseks vastamisel ajavahemikul
12. märtsist 2009 kuni
13. aprillini
14. Mõista Viru Vanglalt välja 500 krooni R. K. kasuks halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud riigilõivu katteks. Riigilõiv kanda H. F. kontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Tagastada kautsjon 400 krooni. Tagastatav summa kanda H. F. kontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-s. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. R. K. esitas
16. veebruaril 2009 Viru Vanglale taotluse, milles palus luba kasutada kambris oma isiklikku sülearvutit, TV kaarti, mälupulka, printerit, CD-raadiomakki ja kõrvaklappe.
17. veebruaril 2009 tehti taotlusele keelduv märge. Loa andmisest keeldumise põhjendused lubati R. K.-le hiljem esitada.
18. märtsil 2009 koostas Viru Vangla teatise, milles informeeris R. K.-d, et tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-le 6 pikendab vangla R. K.
19. veebruari
20. a taotlusele vastamise tähtaega kahe kuuni. Tähtaja pikendamist põhjendas Viru Vangla vajadusega kontrollida sülearvutit ja mälupulka. R. K. sai teatise kätte
21. märtsil
23. aprillil 2009 vormistati põhjendused CD-raadiomaki kambrisse mittelubamise kohta, lükati ülejäänud taotluse suhtes seisukoha andmine edasi ning pandi taotlejale kohustus teatada 10 päeva jooksul, kas ta on nõus kandma eksperdi kaasamisega seotud kulusid. Keeldumist põhjendati sellega, et kinnipeetavale on raadio kuulamine kambris vangla poolt tagatud ja õigusaktid ei sätesta vangla kohustust lubada elektriseadmeid.
24. juuni
25. a vaideotsusega jättis Justiitsministeerium rahuldamata R. K. vaide loa andmisest keeldumise otsustuse osaliseks tühistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks.
26. R. K. esitas
27. juulil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Viru Vangla otsus CD-raadiomaki mittelubamise osas, teha ettekirjutus R. K. taotluse uueks läbivaatamiseks ning tunnistada taotlusele tähtaegselt vastamata jätmine õigusvastaseks. Põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 19 ja 44 ning vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-st 1, 2, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §st 54 ja § 56 lg-st 1 ja 2, Euroopa Vanglareeglistiku p-dest 5 ja 24.10 tulenevate nõuete rikkumisele viidates leidis kaebaja, et otsuses pole põhjendatud, mil viisil võib raadiomaki üksikkambris omamine vangistuse täideviimise eesmärke takistada. Vaidlusalune makk on soetatud Tartu Vangla vahendusel ja olnud lubatud kõigis vanglates, kus kaebaja enne Viru Vanglasse ümberpaigutamist asus. Põhjendatud huvina tuvastamisnõude esitamiseks märkis R. K. soovi saada edaspidi vanglalt otsuseid seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.
28. Tartu Halduskohus rahuldas
29. oktoobri
30. a otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas Viru Vangla
31. aprilli
32. a otsuse nr 6-20.1/6307-2 CD-raadiomakki käsitleva osa ning tegi Viru Vanglale kohustuseks vastav taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist uuesti läbi vaadata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla kodukorra punktis 10.6 elektriseadmete kasutamise õigus ette nähtud ilma seda täiendavate tingimustega piiramata. Vaidlustatud otsuses ei ole vangla selgitanud, keda või mida ja kuidas CD-raadiomaki kambrisse lubamine rikkuda või häirida saab. Vangla on otsuses asunud seisukohale, et tegemist on kaalutlusõigusest tuleneva soodustust andva otsusega. Otsuses on R. K. taotluses esitatud põhjenduste kohta märgitud üksnes seda, et R. K. usuliste vajaduste rahuldamine on tagatud kaplani vahendusel, vangla peab kõiki kinnipeetavaid võrdselt kohtlema ja väljakujunenud praktika kohaselt vangla kinnipeetavatele kambrisse isiklikku raadiot ei luba. Kohtu hinnangul viitab eelnimetatud väidetele tuginemine sellele, et tegelikult on isiklik raadio Viru Vangla kambrites igal juhul keelatud ja kaalumist otsuse langetamisel ei toimu. Vastustaja on püüdnud täiendada vaidlustatud otsuse põhjendusi halduskohtule seisukohtade esitamisel. Halduskohus selgitas, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti tagantjärele põhjendamine ei ole üldreeglina lubatud. Isegi juhul, kui arvestada kohtule kaevatava akti põhjendamiseks esitatud väidetega, siis puuduvad ikkagi põhjendused, mille alusel saaks kohus kontrollida, kuidas ja kas üldse on kaalutud teistele isikutele, varale või vangla julgeolekule tulenevat ohtu või vangla sisekorra eeskirja rikkumise tõenäosust. Samuti ei selgu Viru Vangla
33. aprilli
34. a otsusest nr 6-20.1/6307-2, millisel viisil ja kas üldse saab CD-raadiomaki mittelubamine kaasa aidata otsuses viidatud VangS § 6 lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkide järgimise kohustuse täitmisele. Asjakohane ei ole ka võrdse kohtlemise põhimõttele tuginemine. Kinnipeetavate vajadused vaba aja veetmiseks on nende oskustest, huvidest ja usulistest tõekspidamistest lähtuvalt väga erinevad ja seega ei saa selleks kasutatavate esemete suhtes kehtida samasugused tingimused. Vanglale vastava kaalutlusõiguse andmisega on seaduseandja seda ka otse välja öelnud. Kuna keelduva otsuse puhul on põhjenduste ja kaalutluste esitamine eriti oluline, ei ole asjakohaste ja piisavate põhjendusteta haldusakt õiguspärane ning rikub selle adressaadi õigusi. R. K. taotlusele vastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamise osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. Vangistusseaduses ei ole kehtestatud tähtaega raadio või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kambrisse saamise kohta esitatud taotluse lahendamiseks. Viru Vangla kodukorra punkti 21.1.4 kohaselt tuleb kinnipeetava poolt esitatud taotlusele vastata 30 päeva jooksul. Tähtaja pikendamine on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt lubatud vaid erilise vajaduse korral ja isikut tuleb selle põhjustest teavitada. Tähtajast mittekinnipidamise põhjuse teatavakstegemist nõuab ka HMS §
35. Viru Vangla on
36. märtsi
37. a teatises põhjendatud tähtaja pikendamist sülearvuti ja mälupulga kontrollimise vajadusega ega ole selgitatud, miks ei saanud taotlust CD-raadiomaki osas varem lahendada. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu kaebaja tuvastamisnõude rahuldamiseks piisav, sest HKMS § 7 lg-s 1 kehtestatu võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab see huvi leidma kohtumenetluses ka tuvastamist. R. K. põhjendab oma huvi preventiivse sooviga saada edaspidi samasisulisi otsuseid seaduses sätestatud 30 päeva jooksul. Kohus selgitas, et preventiivne eesmärk saab tuvastamisnõude rahuldamise aluseks olla vaid siis, kui see aitab kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa. Käesoleval juhul saab R. K. taotluse läbivaatamise tähtajaga seotu lahendada vastava ettekirjutuse tegemisega ning üldise sisuga ennetav korralekutsumine ei ole vajalik ega ka võimalik, sest tulevikus ehk tekkida võivad probleemid ei pruugi rajaneda samadel asjaoludel.
38. R. K. esitas halduskohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
39. oktoobri
40. a otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming kaebaja
41. veebruari
42. a taotlusele tähtaegselt vastamata jätmisel CD-raadiomaki kasutamise lubamise osas, ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Viru Vangla esitas samuti apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Tartu Halduskohtu
43. oktoobri
44. a otsus osas, millega tühistati otsuse nr 6-20.1/6307-2 CD-raadiomakki käsitlev osa ja tehti ettekirjutus taotluse uuesti läbi vaatamiseks, ning jätta R. K. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
45. Tartu Ringkonnakohus jättis
46. jaanuari 2010 otsusega R. K. apellatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldas Viru Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu
47. oktoobri
48. a otsuse osas, millega halduskohus rahuldas R. K. kaebuse CD-raadiomakki käsitlevas osas ja kohustas vanglat selles osas taotlust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis R. K. kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna VangS § 31 lg-s 2 kinnipeetavale kambrisse lubatud esemete nimekirjas ei ole CD-mängijat ja vanglal puudub kohustus lubada kinnipeetavale kambrisse elektriseadmeid, siis on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava otsustusega. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla kaevatavas otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei luba kaebajale kambrisse CD-raadiomakki. Kaebaja taotluse mitterahuldamiseks on piisav juba otsuse põhjendus, et Viru Vanglas on kõikidele kinnipeetavatele tagatud raadiokanalite kuulamise võimalus ja seega puudub kinnipeetaval vajadus omada kambris isiklikku raadiot. Kuigi kaebajale oli teistes vanglates lubatud CD-raadiomaki kasutamine kambris, ei too see automaatselt kaasa sama õigust Viru Vanglas. Samuti on vangla põhjendatult märkinud, et usuliste vajaduste rahuldamiseks on kaebajal võimalik suhelda vangla kaplaniga ning seetõttu ei ole tingimata vajadust omada kambris CD-raadiomakki ja CDplaate. Kaebaja ei ole ka esitatud kaebustes väitnud, et vastustaja oleks teinud talle takistusi usuliste vajaduste rahuldamisel. Ringkonnakohtu hinnangul võib CD-plaatide omamine kambris rikkuda vangla sisekorraeeskirja. Tegemist on esemetega, mida on võimalik kasutada endale ja teistele kinnipeetavatele kehavigastuste tekitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seiskohaga nagu oleks vastustaja alles kohtumenetluses esitanud täiendavaid põhistusi vaidlustatud otsusele. Vastustaja ei ole oma vastuses kaebusele lisanud sinna uusi kaalutlusi võrreldes
49. aprilli
50. a otsusega. Tuvastamiskaebuse osas selgitas ringkonnakohus, et vangla on
51. märtsi
52. a kirjaga tulenevalt selle sõnastusest pikendatud kõikide taotluses loetletud esemete osas seisukoha võtmise tähtaega ja seega on ka CD-raadiomaki osas taotluse lahendamine toimunud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Isegi kui nõustuda halduskohtu seisukohaga, et CD-raadiomaki osas on vastustaja rikkunud taotlusele vastamise tähtaega, on halduskohus õigesti leidnud, et puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna toimingu õigusvastaseks tunnistamist saab nõuda juhul, kui selleks on põhjendatud huvi. Kaebaja on põhjendatud huvina esile toonud soovi saada edaspidi samasisulisi otsuseid seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Preventiivne eesmärk põhjendatud huvina peab aitama reaalselt kaasa kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele. Kohtuotsuse eesmärgiks ei saa olla haldusorganile ettekirjutuse tegemine, et ta peab täitma seadusi, millest ta ise on juba teadlik. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-24-09 märkinud, et põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Käesolevas asjas ei ole kaebaja näidanud toimingu õigusvastasuse tähendust eelise või õigusliku kasu aspektist, s.o kaebaja ei ole tõendanud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustaks tema õiguste kaitset tulevikus.
53. R. K. esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
54. R. K. kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus asja lahendamisel vääralt kohaldanud VangS § 31 lg-t 2 ja § 15 lg-t 4 ning HMS § 54-
55. VangS § 31 lg-st 2 tulenevalt võib kinnipeetaval kambris olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese vanglateenistuse ametniku loal. Ainsate lisatingimustena on seadusandja sätestanud, et nende esemete kasutamine ei tohi rikkuda vangla sisekorraeeskirja ega häirida teisi isikuid. Asjas ei ole vaidlust, et kinnipeetavatele kambrisse elektriseadmete lubamise otsustamisel on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava otsustusega. Halduskohus on selles osas õigesti märkinud, et vastustaja keelduvad põhjendused pole piisavad, haldusakti on asutud tagantjärele põhjendama ning tuginetud on argumentidele, mille alusel polekski justkui tegemist kaalutlusotsusega, sest tegelikult on isiklik raadio Viru Vangla kambrites igal juhul keelatud. Kaevatavas haldusaktis puuduvad põhjendused, mille aluseks oleks kohtul võimalik kontrollida VangS § 31 lg-s 2 nimetatud kaalutluse tegemist. Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et kuna Viru Vanglas on kõikidele kinnipeetavatele tagatud raadiokanalite kuulamise võimalus, siis puudub kinnipeetavatel vajadus omada kambris isiklikku raadiot. Nimetatud seisukoht on vastuolus VangS § 31 lg 2 mõttega. VangS § 31 lg 2 ei keela kinnipeetaval taotleda isiklikku raadiot sõltumata sellest, et vangla on taganud raadio kuulamise võimaluse. Arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et CD-mängijat ei ole nimetatud VangS § 31 lg 2 loetelus kambris lubatud esemena. CD-mängija omamine ei ole keelatud ühegi õigusaktiga ning vastavalt VangS § 31 lg-le 2 on nimetatud seade liigitatav muu vaba aja veetmiseks vajaliku esemena. Ringkonnakohus ei ole kontrollinud kaevatava haldusakti õiguspärasust tulenevalt HMS §-st 4 ning §-dest 54-
56. Kassaatori hinnangul tuleneb viidatud normidest, et VangS § 31 lg 2 alusel kaalutlusotsuse tegemisel võib vangla arvestada sellega, kas eseme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja või häirida teisi isikuid. Samuti võib arvestada kinnipeetava varasemat käitumist ja suutlikkust tasuda elektrienergia eest. Väljaspool nende tingimuste kontrolli on tegemist kaalutlusõiguse piiride ületamisega. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduste tagantjärele esitamine ei ole üldreeglina lubatud. Halduskohus on otsuses märkinud, et vastustaja on vaidlustatud otsust täiendavalt põhjendada püüdnud nii vaide edastamisel kui ka kohtule oma seisukohade selgitamisel. Ringkonnakohus on asunud vastupidisele seisukohale, kuid ei ole põhjendanud, miks ta halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus on asunud meelevaldselt ise kaevatavat haldusakti põhjendama. Nimelt on ringkonnakohus asunud otsuses seisukohale, et CD-plaadid võivad olla vanglas keelatud esemeteks, sest neid on võimalik kasutada endale ja teistele kinnipeetavatele kehavigastuste tekitamiseks. Selliseid argumente kaevatavas haldusaktis ei ole. Samuti ei ole selliseid väiteid esitatud kohtumenetluses ja kassaatoril ei ole olnud võimalik selles osas seisukohta väljendada. Samuti on väär ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks kaebajal võimalik CD-plaatidelt mantrate kuulamine asendada suhtlemisega vangla kaplaniga. Kristliku vaimulikuga suhtlemine ei aita kuidagi kaasa kassaatori usuliste vajaduste rahuldamisele, sest R. K. on budist. Seetõttu peab R. K. Viru Vanglas seatud piiranguid isiklike raadiote kasutamisele ebaproportsionaalseks ja ebavajalikuks. Sellise piiranguga rikutakse kassaatori PS § 44 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Tuvastamiskaebuse osas leiab kassaator, et ringkonnakohus on otsuses ebaõigesti käsitanud Viru Vangla
57. märtsi
58. a teatist dokumendina, millega pikendati vastamise tähtaega kõigi taotluses nimetatud esemete osas. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse (MSVS) § 6 järgi on vastamise tähtaja pikendamine lubatud vaid erilise vajaduse korral, kusjuures isikut tuleb pikendamise põhjustest teavitada.
59. märtsi
60. a teatises on tähtaja pikendamist põhjendatud sülearvuti ja mälupulga kontrollimise vajadusega ega ole selgitatud, miks ei saa taotlust CDraadiomaki osas varem lahendada. Samuti ei nõustu R. K. ringkonnakohtuga selles, et kassaatoril puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks. Kassaator jääb oma seisukoha juurde, et tuvastamiskaebuse lahendamine aitab edaspidi vältida analoogsetes asjades vastamistähtaegade rikkumist.
61. Viru Vangla vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kirjalikus vastuses on vastustaja leidnud, et VangS § 31 lg-s 2 on sätestatud ainult eeltingimused, mille täitmisel saab asuda kaaluma loa andmist. Vastustaja hinnangul on vangla direktoril või tema määratud isikul loa andmise otsustamisel laiapiiriline kaalutlusõigus. Seetõttu on vangla käitunud õiguspäraselt, keeldudes R. K.-le CD-raadiomaki kambrisse lubamisest kaevatavas otsuses esitatud motiividel. Taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamise kaebuse osas leiab vastustaja, et R. K. taotlus lahendati tähtaegselt ning lisaks puudub kaebajal aktsepteeritav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse lahendamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
62. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, milline on VangS § 31 lg-s 2 sätestatud loa andmise otsustamisel arvestada lubatud asjaolude ring ning kas Viru Vangla on
63. aprilli
64. a otsuse CDraadiomaki kambrisse mittelubamise kohta andnud õiguspäraselt (I). Samuti vaieldakse selle üle, kas R. K. soov saada tulevikus vanglalt otsuseid seadus sätestatud tähtajal on preventiivse huvina piisav, et õigustada R. K. kaebuse lahendamist taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks (II). I
65. Viru Vangla on isikliku eseme kambrisse lubamise otsust käsitanud kaalutlusotsusena.
66. aprilli
67. a otsuse andmisel on vangla kaalutlustena nimetanud VangS §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärke, s.o kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmist, samuti kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid, elektriseadme vajalikkust ja vanglas väljakujunenud praktikat. Eeltoodud piirides diskretsiooni teostamisel on vangla tuginenud sellele, et Viru Vanglas on kinnipeetavatele tagatud raadio kuulamise võimalus kambris ja väljakujunenud praktika kohaselt ei anta Viru Vanglas kinnipeetavatele kambrisse isiklikku raadiot. Täiendavalt on otsust põhjendatud sellega, et R. K. soov kuulata CD-plaatidelt mantraid ei ole piisavalt kaalukas loa andmiseks, kuna kaebajal on võimalik pöörduda usuliste vajaduste rahuldamiseks vangla kaplani poole ja saada temalt usuteemalist kirjandust. Kaevatavas otsuses ei ole CD-raadiomaki kambrisse lubamisest keeldumist seostatud asjaoluga, et CD-raadiomaki kasutamine rikuks vangla sisekorraeeskirja või häiriks teisi isikuid. Ringkonnakohus on pidanud kaevatavat Viru Vangla otsust põhjendatuks ja leidnud, et taotluse mitterahuldamiseks on piisav juba otsuse põhjendus, et Viru Vanglas on kõikidele kinnipeetavatele tagatud raadiokanalite kuulamise võimalus ja seega puudub kinnipeetaval vajadus omada kambris isiklikku raadiot.
68. Riigikohtu halduskolleegium on VangS § 31 lg 2 alusel antava otsustuse olemust selgitanud otsuses nr 3-3-1-32-
69. Kolleegium asus nimetatud otsuses seisukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid sellise loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga
70. Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Seetõttu tuleb vanglal kaaluda, kas kinnipeetava poolt kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju ja/või häirida teisi isikuid. Näiteks rikuks vangla sisekorraeeskirja selliste esemete kambrisse lubamine ja nende kasutamise võimaldamine, mis VangS § 15 ning vangla sisekorraeeskirja § 64¹ alusel on käsitatavad keelatud esemetena, sest sellega seatakse ohtu vangla julgeolek. Vangistusseadusest (§ 31) ja vangla sisekorraeeskirjast (§-d 59¹-59³) tulenevalt võib elektriseadmete kasutamiseks loa andmisest keelduda samuti juhul, kui taotleja ei nõustu elektriseadmete kasutamise kulusid kandma, sest kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud.
71. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kinnipeetavale kambrisse isikliku raadio, televiisori või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on vangla administratsiooni diskretsioon piiratud VangS § 31 lg-s 2 nimetatud kaalutlustega. Loa andmiseks peab vangla kaaluma, kas kambrisse taotletava eseme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja või häirida teisi isikuid. VangS § 31 lg-s 2 nimetamata kaalutluste arvestamine ei ole lubatud, kuna sellega ületatakse kaalutlusõiguse piire. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et loa andmisest keeldumise piisavaks põhjenduseks on asjaolu, et Viru Vanglas on raadio kuulamine tagatud kõigile kinnipeetavatele. Samuti ei ole asjakohased kaevatavas otsuses esitatud põhjendused Viru Vanglas väljakujunenud praktika ja kaebajate usuliste vajaduste rahuldamise alternatiivsete võimaluste kohta. Kolleegium nõustub halduskohtuga selles, et kuigi vastustaja on kaevatava otsuse põhjendusi täiendanud kohtule saadetud vastuses kaebusele, ei ole ka tagantjärele esitatud selliseid põhjendusi, mis võimaldaksid kontrollida VangS § 31 lg-s 2 nimetatud asjaolude kaalumist. Kolleegium on seisukohal, et kaevatava otsuse andmisel on Viru Vangla ületanud kaalutlusõige piire ning seetõttu on kaevatav otsus õigusvastane ja tuleb tühistada CD-raadiomakki käsitlevas osas. II
72. Kohtud on jätnud R. K. kaebuse CD-raadiomaki kambrisse lubamise taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, leides, et kaebajal puudub põhjendatud huvi sellise taotluse rahuldamiseks. Kohtud on selgitanud, et preventiivne eesmärk saab tuvastamisnõude rahuldamise aluseks olla vaid siis, kui see aitab kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa. Kohtuotsuse eesmärgiks ei saa olla haldusorganile ettekirjutuse tegemine, et ta peab täitma seadusi, millest ta ise on juba teadlik. Käesoleval juhul saab R. K. taotluse läbivaatamise tähtajaga seotu lahendada vastava ettekirjutuse tegemisega ning üldise sisuga ennetav korralekutsumine ei ole vajalik ega ka võimalik, sest tulevikus tekkida võivad probleemid ei pruugi rajaneda samadel asjaoludel. Kaebaja ei ole näidanud toimingu õigusvastasuse tuvastamise tähendust eelise või õigusliku kasu aspektist, s.o kaebaja ei ole tõendanud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustaks tema õiguste kaitset tulevikus. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust on kolleegium varasemates lahendites korduvalt käsitlenud (vt
73. jaanuari
74. a otsus asjas nr 3-3-1-88-08,
75. veebruari
76. a otsus asjas nr 3-3-1-100-09,
77. juuni
78. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10). Kolleegium on nendes lahendites leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). Kolleegium jääb preventiivse huvi osas varem esitatud seisukohtade juurde.
79. Käesolevas asjas on R. K. taotlenud CD-raadiomaki kambrisse lubamise taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist, põhjendades seda sooviga saada tulevikus vastuseid sarnastele taotlustele tähtaegselt. Kohtud ei ole tuvastanud õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude sellist muutumist, mis annaks alust pidada preventiivse huvi puudumist ilmselgeks. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei ole tõendanud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustaks tema õiguste kaitset tulevikus. Kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vanglat edaspidi lahendama taotlusi selleks kehtestatud korda järgides. Seetõttu on kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist.
80. Kohtud on tuvastanud, et
81. märtsi
82. a teatises taotlusele vastamise tähtaja pikendamise kohta on tähtaja pikendamist põhjendatud sülearvuti ja mälupulga kontrollimise vajadusega. CDraadiomaki osas ei ole vastamise tähtaega selgesõnaliselt pikendatud ega selgitatud, miks taotlust varem ei lahendata. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et tulenevalt teatise sõnastusest pikendati sellega kõikide taotluses loetletud esemete osas seisukoha võtmise tähtaega ja seega on ka CD-raadiomaki osas taotluse lahendamine toimunud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Asjas ei ole vaidlust selles, et Viru Vangla kodukorra punkti 21.1.4 kohaselt tuleb kinnipeetava taotlusele vastata 30 päeva jooksul. Sama tähtaeg taotlustele vastamiseks on kehtestatud ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-s
83. Nimetatud sätte järgi on vastamise tähtaja pikendamine lubatud erilise vajaduse korral, kusjuures isikut tuleb pikendamise põhjustest teavitada. Seetõttu peab tähtaja pikendamine olema taotluse esitajale selge. Viru Vangla
84. märtsi
85. a teatisest ei nähtu, et sellega oleks pikendatud taotlusele vastamise tähtaega CD-raadiomaki osas. Seega oli Viru Vanglal kohustus lahendada CD-raadiomaki kambrisse lubamise taotlus tähtaegselt, s.o hiljemalt
86. märtsil
87. Taotluse tähtaegselt lahendamata jätmiseks puudus õiguslik alus. Seetõttu oli Viru Vangla tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel
88. märtsist 2009 kuni
89. aprillini 2009 õigusvastane.
90. Eeltoodule tuginedes tuleb R. K. kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab R. K. kaebuse.
91. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 4, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kolleegium rahuldab R. K. kaebuse, siis tuleb Viru Vanglalt R. K. kasuks välja mõista halduskohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv, kokku 500 krooni. Vastavalt R. K. taotlusele tuleb nimetatud summa kanda H. F. kontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Viru Vangla menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Vastavalt R. K. taotlusele tuleb kautsjon tagastada H. F. kontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann