← Eesti

3-2-1-72-10

Obsah (13)§ 654§ 214§ 652§ 692§ 691§ 206§ 688§ 442§ 445§ 137§ 123§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 214 lg 3 kohaselt ei või iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle poole ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Praeguses vaidluses ei saa kostja enam vaielda nende asjaolude ebaõige tuvastamise vastu, mis on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-05-129, milles kostja osales iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Maakohus luges tuvastatuks, et korterites nr 10 ja nr 11 esines sadevete läbijooks, mis on siiani kõrvaldamata, ning helikindlus ei vasta lepingule. Ekslik on kostja väide, et hageja ei ole näidanud konkreetset kahjustatud kohta - heliisolatsioon peab vastama nõuetele kogu eluruumis. Ringkonnakohtu lahendis on selgelt märgitud, kus sademevee läbijooks esines. Kostja väidab, et tema ei vastuta heliisolatsiooni eest, kuna hageja tellis töid kolmandatelt isikutelt ning korteris on tehtud ümberehitusi. Hageja leiab, et heliisolatsioon pidi valmis olema. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingujärgne heliisolatsioon pidi olema 53 dB. Lepingus on märgitud, et heli- ja tulekindluseklassi vahesein paigaldatakse valmiselemendina või pannakse kokku kohapeal, see koosneb kipsplaadist, spetsiaalterasprofiilist, heli- ja tulekindlast villast. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kipsplaadi, spetsiaalterasprofiili ja heli- ja tulekindla villa on kostja paigaldanud. Seetõttu ei ole kolmandate isikute tegevusel heliisolatsiooni aspektist tähendust. Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS Siim Ehitus tegi siseviimistlustöid ning see ei saa heliisolatsiooni vähendada. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus leidis, et ehitustööd on tehtud puudustega - esineb sademevee läbijooks ning helikindlus ei vasta lepingus kokku lepitule. VÕS § 108 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuivõrd ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsuse resolutsioonis on nõue märgitud samas sõnastuses, pidas maakohus nõuet selgeks. 5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivse taotlusena palus kostja kohtuotsuse tühistamisel saata tsiviilasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. veebruari 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega põhjendanud otsust

§ 654lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja on kaebuses korranud põhilises osas maakohtus esitatud vastuväiteid ja neile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

  1. aprillil 2003 sõlmitud töövõtulepingu p 2.1 ja lisa 1 p 5 täitmist. Kostjal on lepingust tulenev kohustus ehitada toimiva veesüsteemi ja korrustevahelise 53 dB helikindlusega elamu. Praeguses vaidluses esitatud nõudega ei vaidlustata jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsust ja ringkonnakohtu eelnimetatud lahend ei takista hagi menetlemist kostja vastu. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsuses tuvastatu ümberhindamiseks, sest tulenevalt

§ 214

lg-st 3 ei või iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kostja oli kaasatud kolmanda isikuna tsiviilasja nr 2-05-129, milles tuvastati, et Tallinnas Wismari 32a asuvas elamus on korterites nr 10 ja nr 11 sademevee läbijooks olnud pidev ja et see on kõrvaldamata ning heliisolatsioon ei vasta lepingus kokku lepitule. Samuti tuvastas ringkonnakohus selles otsuses, et võimalikud hilisemad T. Tsopi tellitud ja OÜ Siim Ehitus tehtud ümberehitustööd ei mõjutanud heliisolatsiooni. Praeguses vaidluses ei saa kostja enam vastu vaielda nende asjaolude tuvastatuks lugemisele. Maakohus on Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsuses asjas nr 2-05-129 tuvastatud asjaolude alusel asunud õigesti seisukohale, et kostja on teadlik, kus täpsemalt veesüsteemi ja helikindluse puudused avalduvad, mistõttu viited VÕS § 644 nõuetele mittevastava hagi esitamise kohta on ekslikud. Kostja rikkus lepingut ja hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist VÕS § 635 lg 1 ja § 108 alusel. Ringkonnakohus jättis esitatud uued tõendid

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastas need kostjale, kuivõrd nende esitamise lubatavust ei ole piisavalt põhjendatud ega põhistatud. Hageja ei ole nõustunud tõendi vastuvõtmisega ja on vastuses märkinud, et uus tõend oli kostjal juba varem olemas. Riigilõivu tasumise osas nõustus ringkonnakohus hagejaga ja leidis, et riigilõivu on pooled hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasunud õigesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on

§ 214

lg 3 põhiseadusega (§ 15) vastuolus, kuna 2006-2009 ei olnud iseseisva nõudeta kolmandal isikul kaebeõigust. Kostja ei saanud kaebeõiguse puudumise tõttu edasi kaevata tsiviilasjas nr 2-05-129 tehtud lahendi peale, kuigi see oli talle ebasoodne. Kostjalt on võetud võimalus end kohtulikult kaitsta. Töövõtulepingu järgi ei pidanud heliisolatsioon olema 53 dB, selline klausel oli korterite müüja ja ostja vahelises müügilepingus. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite kohta, et hageja finantseeris töövõtulepingut ebapiisavalt ning muutis korduvalt projekti, mistõttu keeldus kostja VÕS § 111 järgi lepingu täitmisest. Elamut ehitas edasi teine töövõtja, mistõttu kostja ei vastuta sademevee väidetava läbijooksu eest. Otsuse resolutsioon on ebaselge. Otsusest ei tulene, millises mahus on kostja kohustatud ehitustöid tegema, ning sellisel kujul ei ole otsus täidetav. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väidete kohta, mille kohaselt on täitmisnõue võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav ja kulukas. Samuti ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta selle kohta, kas hageja on esitanud täitmisnõude tähtaegselt või on selle VÕS § 108 lg 5 alusel kaotanud. Ringkonnakohtus toimunud kirjalikus menetluses ei olnud kostjal sisuliselt võimalust täiendavaid seisukohti esitada. Apellatsioonkaebus esitati 16. aprillil 2008. Ringkonnakohus määras alles 9. veebruari 2010. a määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, milles seisukohtade esitamise tähtpäevaks oli 17. veebruar 2010. Kostja sai selle määruse oma varasema esindaja käest 17. veebruaril 2010. 8. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 9. Hageja esitas koos vastusega kassatsioonkaebusele ka taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Lisaks ringkonnakohtu otsusele tuleb

§ 691

p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 11. Kolleegium võtab esmalt seisukoha taotluse kohta tunnistada

§ 214lg 3 (1.

jaanuarist 2006 kuni

  1. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduse vastaseks ja jätta nimetatud säte kohaldamata. Kostja kassatsioonkaebuse kohaselt ei olnud tal iseseisva nõudeta kolmanda isikuna võimalik edasi kaevata otsuse peale tsiviilasjas nr 2-05-
  2. Kolleegium märgib, et

§ 214lg 3 ei reguleeri iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaebeõigust.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku iseseisva kaebeõiguse puudumine tulenes 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008

§ 206

lg-st 1 ja § 630 lg-st 1.

§ 214

lg 3 reguleerib iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusõiguse piirangut nn järelprotsessis, kui tema vastu esitatakse eelneva protsessi tulemuste põhjal hagi. 12.

§ 214

lg 3 kohaselt ei või iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud keeld ei ole aga absoluutne. Nimelt võimaldas ja võimaldab

§ 214

lg 4 iseseisva nõudeta kolmandal isikul ka nn järelprotsessis esitada teatud tingimustel vastuväiteid, mis puudutavad eelnenud menetlust. Nt võib iseseisva nõudeta kolmas isik

§ 214

lg 4 esimese lause kohaselt esitada järelprotsessis vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega.

§ 214lg 4 teine ja kolmas lause võimaldavad esitada täiendavaid vastuväiteid.

Kostja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et ta oleks kasutanud eelnenud menetluses (tsiviilasjas nr 2-05-129)

§ 214

lg 4 esimeses lauses ettenähtud võimalust vastuväite esitamiseks või et eelnevas menetluses esinesid lg 4 teises ja kolmandas lauses sätestatud asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-05129 tehtud otsusega ei ole kostjale kohustusi pandud. Seda otsust ei tehtud kostja kohta põhiseaduse § 24 lg 5 mõttes. Varasemas menetluses tehtud otsus on

§ 214

lg-s 3 ettenähtud ulatuses siduv vaid siis, kui varasemas menetluses on jäetud kasutamata lg-s 4 sätestatud võimalused. Selline piirang on menetlusökonoomiliselt põhjendatud. Kostja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et ta varasemas menetluses

§ 214lg-s 4 ettenähtud võimalusi kasutas.

13. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et töövõtulepingus ei olnudki kokkulepet heliisolatsiooni kohta, märgib kolleegium järgmist. Riigikohus ei saa

§ 688lg-te 3-5 alusel tuvastada vaidlusaluseid asjaolusid.

Ringkonnakohus on otsuses tuvastanud: "Kostjal on hageja ees lepingust tulenev kohustus ehitada toimiva veesüsteemi ja korrustevahelise 53 dB helikindlusega elamu". Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus selle asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Lisaks märgib kolleegium, et

  1. aprilli
  2. a töövõtulepingu (I kd, tl 11-21) art 16.2.1 kohaselt on lepingu lisa mh ka "Ehitustööde kirjeldus ja Lepingu sisu" (I kd, tl 22-32). Viimati nimetatud dokumendi p 5 kohaselt pidi korrustevahelise aluselemendi helikindlus olema 53 dB. Samuti ei ole kostja sellist väidet varasemas menetluses esitanud.
  3. Erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust on ringkonnakohus otsuses võtnud seisukoha kostja väite kohta, et elamut ehitas edasi teine töövõtja, mistõttu kostja ei vastuta sademevee väidetava läbijooksu eest. Ringkonnakohus on viidanud selles küsimuses varasema ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-129 tuvastatule. Väidetavale ebapiisavale finantseerimisele ja VÕS §-le 111 ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud. Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsust tühistanud, mis oleks tinginud vajaduse vastata kõikidele poolte maakohtus esitatud väidetele.
  4. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kostjal ei olnud ringkonnakohtus toimunud kirjalikus menetluses võimalik täiendavaid seisukohti esitada. Iseenesest on taunitav ringkonnakohtu tegevus, kes pea kahe aasta vältel toimikust mittenähtuvatel põhjustel kostja apellatsioonkaebust ei menetlenud ja seejärel täiendavate seisukohtade esitamiseks 8 päeva pikkuse tähtaja määras. Siiski ei ole kostja kassatsioonkaebuses seletanud, mis asjaolud takistasid tal kahe aasta jooksul omal algatusel ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti esitada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu võimalik rikkumine menetluse juhtimisel ringkonnakohtu otsuse tühistamise alus.
  5. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et asjas tehtud kohtuotsuse resolutsioon ei ole piisavalt selge. Maakohtu otsuse resolutsioon on vaieldavas osas järgmine: "Kohustada LasComp Eesti AS-i kõrvaldama Tallinnas, Wismari 32a asuvates korterites 10 ja 11 sadevete läbijooksu probleem ning viima
  6. 2003 töövõtulepinguga nr 04/10-1L vastavusse korteriomandite nr 10 ja 11 heliisolatsioon." Riigikohus on
  7. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuse p-s 26 jõudnud pea sarnases sõnastuses otsuse resolutsiooni korral (tsiviilasjas nr 2-05-129) järgmisele seisukohale: "Kolleegiumi arvates ei vasta
  8. novembri
  9. a kohtuotsuse resolutsioon osas, milles kohustati hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon,

§ 442lg 5 teise lause nõuetele.

Selline resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab." Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas. Ringkonnakohus oleks pidanud pöörama maakohtu otsuse resolutsiooni ebaselgusele tähelepanu. Otsuse resolutsiooni ebaselgus võib mh tekitada olulisi probleeme täitemenetluse toimingute tegemisel (vt Riigikohtu otsust viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuna kohtuotsuse resolutsiooni selgus sõltub ka esitatud haginõude selgusest ja Riigikohus on sarnases situatsioonis tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 andnud hagejale võimaluse haginõuet täpsustada, siis tuleb haginõude täpsustamise võimaldamiseks tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Haginõude ebatäpsusele on tähelepanu juhitud ka apellatsioonkaebuses. Mis puudutab kassatsioonkaebuse väiteid, et ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta otsuse täitmise ebamõistlikkuse ja VÕS § 108 lg 5 kohta, siis selliseid väiteid ei ole esitatud apellatsioonkaebuses ning seega puudus ringkonnakohtul võimalus nende kohta seisukohta võtta. 17. Järgmisena võtab kolleegium seisukoha hageja esitatud taotluse kohta määrata praeguses tsiviilasjas kindlaks otsuse täitmise viis. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel mh kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Nimetatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi, näiteks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral näidata täpselt koht ja viis, kuidas andmed tuleb ümber lükata. See säte ei ole kohaldatav hilisemal vaidluse tekkimisel otsuse sisu üle. Praeguses asjas on hagejal võimalik haginõuet täpsustada asja uuel läbivaatamisel, vt otsuse p 16. 18. Kolleegium leiab, et tsiviilasja hind ei ole määratud õigesti. Hagis on hageja nimetanud hagi hinnaks 15 000 krooni, lähtudes

§-st 125 ja § 132 lg-st 1 nende koostoimes. Maakohus on sellega ilmselt nõustunud, kuigi hagi hinda otsusest ei nähtu. Ringkonnakohtu otsuse järgi on asja hind 25 000 krooni. Seega on ka ringkonnakohus lugenud hageja nõude mittevaraliseks. Seejuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et mittevaralise hagi esitamisel oli eeldatavaks hagihinnaks hagi esitamise ajal 15 000 krooni, mitte 25 000 krooni. Apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel on

§ 137lg 1 järgi aga asja hind sama kui esimeses kohtuastmes (vt nt Riigikohtu 31.

märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 46). Asja hind määratakse

§ 123järgi hagi esitamise aja seisuga.

See ei välista alama astme kohtus valesti määratud hinna korrigeerimist (

§ 137lg 11).

Seetõttu määrab kolleegium asja hinnaks 15 000 krooni. 19. Menetluskulude jaotus määratakse

§ 173

lg 3 teise lause alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. 20. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada.

Kostja eest on kautsjoni tasunud R. Reigam. Kostja on

§ 149

lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada R. Reigamile. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.