← Eesti

3-3-1-64-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-64-10

  1. oktoober 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Janek Ivaste kaebus Murru Vangla
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 840-dm tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus haldusasjas nr 3-10-350 Janek Ivaste määruskaebus Kirjalik menetlus
  6. Rahuldada Janek Ivaste määruskaebus.
  7. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  8. märtsi
  9. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. aprilli
  11. a määrus haldusasjas nr 3-10-
  13. Vabastada Janek Ivaste riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-10-350 ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Murru Vangla
  15. detsembri
  16. a käskkirjaga nr 840-dm karistati kinnipeetav Janek Ivastet vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Murru Vangla kodukorra p 33 nõuete rikkumise eest neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. VangS § 65 lg 2 alusel otsustati distsiplinaarkaristust täitmisele mitte pöörata ja katseajaks määrati kuus kuud. Murru Vangla
  17. veebruari
  18. a vaideotsusega jäeti J. Ivaste vaie rahuldamata.
  19. J. Ivaste esitas
  20. veebruaril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla
  21. detsembri
  22. a käskkirja nr 840-dm tühistamiseks. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
  23. Tallinna Halduskohtu
  24. märtsi
  25. a määrusega jäeti J. Ivaste taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi andmiseks rahuldamata. Kohus jättis kaebuse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku riigilõivu tasumise kohustusest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Kaebaja poolt kohtule esitatud K-Raha Murru Vangla tõendilt nähtub, et kaebajal oli
  26. jaanuari
  27. a seisuga vabu rahalisi vahendeid 12,52 krooni. Murru Vangla poolt
  28. veebruaril 2010 kohtule esitatud KRaha Murru Vangla tõendilt nähtub aga, et
  29. veebruaril 2010 on J. Ivaste arvele laekunud töötasu 459,40 krooni, millest kinnipidamiste teostamise järel moodustas konto jääk 150,34 krooni. Vastavalt Murru Vangla
  30. veebruari
  31. a teatisele töötab J. Ivaste alates
  32. veebruarist 2010 AS-s Eesti Vanglatööstus töötasuga 2500 krooni. Vanglaametnikuga peetud telefonivestluses saadud kinnituse põhjal laekub nimetatud töötasu J. Ivaste arvele hiljemalt
  33. märtsiks
  34. Seega on kaebajal võimalik tasuda seadusega ettenähtud riigilõiv 250 krooni halduskohtu määrusega antud tähtajaks.
  35. Määruskaebuses ei nõustunud J. Ivaste Tallinna Halduskohtu
  36. märtsi
  37. a määrusega osas, millega ta jäeti riigilõivu tasumisest vabastamata, ja palus end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kaebuse esitamise ajal oli kaebaja maksejõuetu ja tal oli õigus riigilõivu tasumisest vabastamisele. Asjaolu, et
  38. veebruaril 2010 laekus palk, millest jäi arvele vabaks kasutamiseks raha 150,34 krooni, ei tähenda maksejõulisust.
  39. märtsi
  40. a seisuga ei ole kaebajale laekunud AS-lt Eesti Vanglatööstus töötasu 2500 krooni.
  41. Tallinna Ringkonnakohtu
  42. aprilli
  43. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata põhjusel, et kinnipeetavat, kelle vanglasisesel isikuarvel ei ole küll kaebuse esitamise kuupäeva seisuga piisavalt vabu vahendeid riigilõivu tasumiseks, kuid kelle isikuarvele on laekunud nii enne kui ka pärast kaebuse esitamist töötasu, pole alust pidada maksejõuetuks. Kohus märkis, et Murru Vangla poolt ringkonnakohtule
  44. aprillil 2010 esitatud K-Raha Murru Vangla tõendilt nähtub, et J. Ivaste arvele on laekunud töötasuna
  45. jaanuaril 2010 148,20 krooni,
  46. veebruaril 2010 459,40 krooni,
  47. märtsil 2010 1906 krooni ja
  48. aprillil 2010 1866 krooni. Lisaks on kaebaja saanud
  49. aprillil 2010 stipendiumi 581 krooni. Halduskohus on põhjendatult arvestanud asjaoluga, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ja kohtumääruse täitmiseks antud tähtpäeva vahele jääva ajavahemiku jooksul laekub kaebaja arvele teadaolevalt töötasu, millest ka tehtavaid mahaarvestusi ning põhjendatud kulutuste tegemise vajadust arvestades peaks jätkuma riigilõivu tasumiseks. Halduskohtu määruse kättesaamise päeval
  50. märtsil 2010 oli kaebaja arve jääk pärast mahaarvamiste tegemist 610,86 krooni, millest saanuks teha vajalikke kulutusi ja raha jäänuks ka riigilõivu tasumiseks. Kaebaja aga otsustas kulutada 588,90 krooni kaupluses
  51. märtsil 2010 sisseostude tegemiseks, viies end teadlikult olukorda, kus raha riigilõivu tasumiseks ei jätku.
  52. aprilli
  53. a seisuga oli kaebaja arvel vabu vahendeid 746,04 krooni. Ringkonnakohus leidis, et kirjeldatud olukorda pole alust pidada maksejõuetuseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  54. Määruskaebuses Riigikohtule palub kaebaja ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest halduskohtusse kaebuse esitamise ajal oli ta maksejõuetu. Isegi kaks päeva pärast kaebuse esitamist tema arvele laekunud rahast poleks pärast mahaarvestuste tegemist riigilõivu tasumiseks piisanud. Halduskohtu määruse kättesaamise ajaks
  55. märtsil 2010 oli raha tema kontolt varasemate ostude eest juba broneeritud ja tal polnud võimalik seda enam kasutada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  56. HKMS § 91 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Halduskolleegium selgitas
  57. juuni
  58. a määruses asjas 3-3-1-20-10 ning
  59. septembri
  60. a määruses asjas 3-3-1-25-10, et kui riigilõivust vabastamise taotlusest, majandusliku seisundi teatisest ja muudest kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et isikul ei olnud kaebust (või kui riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus esitatakse pärast kaebuse esitamist, siis nimetatud taotlust) esitades riigilõivu tasumine faktiliselt võimalik, tuleb ta üldjuhul riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada. Taotluse võib rahuldamata jätta vaid juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et isik on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksejõuetuks, võib kohus täiendavate põhjenduste või tõenditena hinnata kaebaja neid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis jäävad kaebaja õigusi piiravast haldusaktist või toimingust teadasaamise ja halduskohtule kaebuse või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise vahelisse perioodi.
  61. Halduskohus hindas
  62. märtsi
  63. a määruses J. Ivaste maksejõuetuse tuvastamisel tema isikuarvele laekunud sissetulekuid ja väljaminekuid
  64. jaanuarist
  65. veebruarini 2010, võttes lisaks arvesse vanglapoolset selgitust töötasu oodatava laekumise kohta. Ringkonnakohus arvestas täiendavalt kaebaja isikuarvele laekunud sissetulekuid ja väljaminekuid kuni
  66. aprillini
  68. HKMS § 91 lg 1 esimese lause eelnevalt selgitatud tõlgenduse kohaselt tuvastatakse isiku maksevõime kaebuse või kui riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus esitatakse pärast kaebuse esitamist, siis nimetatud taotluse esitamise seisuga. Vaidlust ei ole selles, et halduskohtule kaebuse ning riigilõivust vabastamise taotluse esitamisel
  69. veebruaril 2010 kaebajal riigilõivu tasumiseks piisavalt vahendeid ei olnud. Järelikult tingis J. Ivaste kaebuse ja taotluse esitamise hetke majanduslik olukord tema vabastamise riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtud on ekslikult arvestanud ka sissetulekuid, mis laekusid alles pärast kaebuse esitamist.
  70. Maksejõuetu isiku riigilõivust vabastamise taotluse võib rahuldamata jätta vaid juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu, samuti juhul, kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et isik on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksejõuetuks. Selles asjas ei ole kohtud kaebuse perspektiivi ega kaitstavate õiguste olulisust hinnanud. Kolleegium märgib siiski, et kohtupraktika kohaselt kaasneb kartserisse paigutamisega intensiivne vabadusõiguse täiendav piirang ning kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine kujutab endast olulist isiku põhiõiguse rikkumist (vt ka halduskolleegiumi
  71. märtsi
  72. a otsus asjas 3-3-1-93-09). Ringkonnakohtu märkus, et kaebaja viis end teadlikult olukorda, kus raha riigilõivu tasumiseks ei jätku, on põhjendamata. Kolleegium möönab, et riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võib kohtul teatud juhul tekkida põhjendatud kahtlus, et kaebaja on end ise mõjuva põhjuseta maksejõuetuks muutnud. Sel juhul tuleb kohtul oma kahtluse kinnituseks aga koguda ja hinnata vastavaid tõendeid ning kontrollida, kas tehtud kulutused olid põhjendamatud. Põhjendatud kahtlust ei saa rajada pelgalt oletusele (vt ka halduskolleegiumi
  73. juuni
  74. a määrus asjas 3-3-1-20-10, p 18).
  75. Ülaltoodud põhjustel rahuldab halduskolleegium J. Ivaste määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu
  76. märtsi
  77. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
  78. aprilli
  79. a määruse haldusasjas nr 3-10-
  80. Halduskolleegium vabastab J. Ivaste riigilõivu tasumisest käesolevas haldusasjas ja saadab asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.